User:Kmaoma

Essee

See aine oli väga huvitav, mis motiveeris mind alati hommikuti üles tõusma ja jälle uut esinejat kuulama tulema. Igas loengus oli erinev esineja ja igal ühel oli alati anda meile midagi uut enda huvitavatest kogemustest jne. Mõni loeng oli huvitavam kui teine kuid kokkuvõttes olid kõik õpetlikud ja kindlasti toovad tulevikus edu.

Esimeses loengus anti meile ülevaade EIK korraldustest ja reeglitest. Meile anti edaspidiseks õppimiseks erinevaid soovitusi ja julgustati meid alati käia abi küsimas kui on mingi mure. Räägiti ainepunktide süsteemid selgeks ja soovitati mitte teha enda elu raskeks valides liiga palju aineid või aineid, mis kattuksid praeguste ainete aegadega. Sain ka aru sellest, et kui asud õppima ja eriala/kool ei sobi või ei saa hakkama, siis alati võib proovida teist korda või õppida midagi muud. Peamiselt öeldi ikka, et peaksime palju õppima ja ei tohiks laisaks muutuda.

Teises loengus esines Tiina Seeman, kes läks Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppima aastal 2007 infosüsteemide analüüsi eriala. Ta usub, et sai selle eriala õppimiseks pisiku külge oma töökaaslaselt olles tööl EMT-s kus ta sai esimese juhtimise kogemuse. Peale selle töötas ta kohtades nagu Eesti Energia, Teliasonera ja Bangolufsen. Viimaseks on ta jõudnud juhtima firmat nimega Zave Media. Ta rääkis enda kogemustest projektijuhtimise valdkonnas, seletas projektijuhtimise tähendusest, IT rollist selles, projektijuhi vastutustest jne.Mulle meeldis see, et kui väga ta oli motiveeritud ja tänu sellele ka edukaks saanud. Varemalt ei olnud ma arvanud, et projektijuhtimist on IT-s üldse vaja, aga nüüd on minu silmaring selle võrra laienenud.

Kolmanda loengu külalisesineja oli Elar Lang, kes lõpetas EIK-i infospsteemide administreerimise erialal ja edasi läks TTÜ-sse. Mõlemal korral sai ta cum laude ja praeguseks on ta veebirakenduste turvalisuse testija. See loeng motiveeris mind kõige rohkem, kuna tal on kaks cum laudet ja pealegi on ta väga edukas. Ta mainis veel seda, et Bill Gates ja Steve Jobs ei käinud ülikoolis, kuigi olles väga edukad inimesed edaspidises elus. Seega tähendab see seda, et alati ei pea olema ülikooli haridust. Ta rääkis veel suhtumisest õppimisse, et ei tohiks käia koolis ainult paberi pärast või sellepärast, et see garanteerib head palka, valdkonna vastu peab huvi ka tundma. Ta sõnas veel seda, et matemaatika ja füüsika on kui mõtlemisõpetus ja programmeerimine ei saa niisama lihtsalt selgeks kui ei tegele sellega iseseisvalt, millega olen ma täiesti ühel nõul temaga.

Neljandas loengus oli külaline Taavi Tuisk, kes on süsteemide administraator. Selle eriala karjääriga alustas ta TTÜ-s, kust edasi sattus ta Ühispanka, Skype’i ja Grabcadi. Vahepeal käis ta ka aega teenimas, kus ta sai Kaitseväe peastaabiks. Ta pidas loengut süsteemiandministraatorite vajalikest omadustest, mis ütleb seda, et süsteemiadministraatori töö ei ole lihtne. Ta pidas tähtsaks seda, et tuleb omada tugevat stressitaluvust, osata programmeerida ja tekitada teistes usaldust enda vastu. Varasemaid süsteeme pidas ta unikaalseteks ning karbitarkvara bugiseks ja kalliks. Kuna õpin ise IT süsteemide administreerijaks, siis tuleb panna need õpetussõnad kindlasti kõrva taha.

Viiendas loengus tuli esinema Kert Suvi, kes on lõpetanud kutsekooli ja IT Kolledži. Hariduselt on ta veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja ning töökogemus on tal veebidisanerina, kodeerijana, trükifailide küljendajana, testijana, testijuhtijana ja ettevõtte juhtijana. Testimise kohta tõi ta välja testijate vähesuse. Mittetestimiseks tuuakse välja majanduslikke ettekäändeid, halb planeerimine või arvatakse lihtsalt, et pole vajalik. Miinuseks ma tooksin välja selle, et testija sertifikaatide tegemine osutub kalliks ja olen ühel nõul, et testimine on vajalik ja ei tohiks seda ära jätta või viimasele hetkele lükata.

1. Oktoober toimus kuues loeng, kus esines tarkvaraarendaja Targo Tennisberg. Tema arvamus, et see mis programmerimisest koolis õpetatakse on vaid väike osa tegelikust, sama nagu töölepingu ametijuhendis, kus on kirjas ainult väike osa, mis tuleb teha. Üllatuseks tuli minule see tarkvaraprojektide hinnatakse koba peale, mille kohta ta tõi näiteks viktoriini mängu.

Seitsmenda loengu esinejaks oli Tanel Unt, kes esines meile rääkides IT ettevõtlusest. IT-ga hakkas tegelema keskkooli ajal. Alguses tegi ta sõpradega ettevõtte, mis tegeles interneti põhise keeleõppega ja arvati, et see on hea idee ja hakati sinna ka investeerima. Hiljem töötas Eesti Energias, maksuametis, Navirecis jne. Üldiselt ta rääkis startupide loomisest, kuidas need ka tihti peale nurjuvad ja kuna maha müüa.

Viimases ehk kaheksandas loengus olid külalisesinejateks Oleg Bagdanov ja Oliver Kadak. Oliver sündis 1974, siis kui Oleg hakkas tegelema IT-ga. 1991 hakkas Oliver vabakutseliseks programmeerijaks, 1998 töötas Oracle Corporaionis, 2001 SAS Instituudis ja 2015 STATS Unities. Loengus räägiti andmeanalüüsist ja mida selle kaudu on võimalik teada saada. Uut sain veel teada, et kõikide asjade kohta on tehtud tohutult analüüse, nt milline paber on parem või mingi muu toode.

Minu arust olid kõik loengud väga huvitavad ja iga loeng oli omamoodi. Kõik esinejad tundusid olema edukad inimesed ja seda just IT valdkonnas. Panin tähele, et enamus neist olid õppinud IT Kolledžis. See tagas kindluse, et IT Kolledžist saab hea hariduse ja on võimalus tulevikus pakkuda tööturul paremat konkurentsi. Iga loeng motiveeris mind üha rohkem õppima IT eriala ja peale selle sain aru, et lisaks IT teadmistele tuleb kasuks tunda ka majandust. Mina arvan, et see aine on vajalik ja tulevikus võiks ka mingi praktilise poole sellele juurde lisada, et loeng oleks põnevam ja uni peale ei tikuks.

Küsimustele vastamine

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist[1].Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka[2].

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituse aja määrab õppejõud.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis[3].

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral[4].

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu on tasulisel õppekohal (OF) olevale tudengile 20 eurot ja riigi finantseerival (RF) õppekohal ont tasuta[5].

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele Aja- või asendusteenistuse ajaks, lapse hooldamiseks ja tervislikel põhjustel. Selleks tuleb taodelda avaldus rektori nimele. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat, ehk lapse 3 aastaseks saamiseni. Lõpetamiseeks peab esitama avalduse puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest[7].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X - 19 Y - 24

19+24=43 ja õppeaastaga peab saama vähemalt 54 60st. Puudu jääb 11 EAP-d, seega tuleks maksta 50 eurot ühe EAP kohta, kokku 550 eurot.[6].

Vastuste allikad

[1] punkt 5.2.13. [2] punkt 5.2.1. [3] punktid 5.2.8. ja 5.2.8.1. [4] punkt 5.2.14. [5] [6] [7] ptk 6.1