User:Rmartin

Autor: Rasmus Martin

Esitamise kuupäev: 22.10.2015

Enne esimest loengut õpingukorralduses ja erialatutvustuses ei olnud mul erilist aimu, mida see aine endast ette kujutab. Peale viimast loengut sain ma aru, kui palju erinevaid edasimineku võimalusi on mul elus.

Esimeses loengus käisid meile rääkimas IT Kolledzi enda töötajad. Loengut alustas Inga Vau, kes jättis mulle endast väga konkreetse mulje. Ta rääkis meile õpingukorraldusest, kuidas koguda ainepunkte ja kuidas EIKis ellujääda. Teisena rääkis meile Juri Tretjakov, kes on meie kooli haridustehnoloog. Tealt saime teada moodle õppekeskkonnast, kus suur osa me õppetööst toimuma hakkab. Me saime ka teada, et me koolis on enamikes õpperuumides olemas loengusanvestamise võimalused olemas. Kolmandana käis meile rääkimas Lauri Võsandi, kes on robootika klubi juht. Ta rääkis meile erinevatest kulbidest ja IT ettevõtmistest. Ta jättis mulle väga laheda tegelase mulje ja kui mul aega üle jääb siis liitun ka meie kooli robootika klubiga. Neljandana rääkis meile antud aine õppejõud Andres Septer, kes rääkis meile sellest ainest enesest. Üldiselt see esimene loeng oli sissejuhatuseks IT Kolledzis õppimiseks ja vastuvaielda ma ei oska nendele esinejatele.

Teises loengus esines meile Tiina Seemann. Enne IT kolledzisse minemist õppis ta TTÜs. Peale TTÜs õppimist läks ta EMTsse projektijuhiks. Ta on peale ülikoolide lõpetamist koguaeg juhi rollids töötanud. Ta on juhtinud erinevaid äri ja IT projekte. Kui ärimaailmas küsitakse raha siis IT projekte juhtimisel on vaja see raha tekitada. Ta rääkis et mitmed projektijuhid unustavad ära, et projekte ei tehta sellepärast, et see projekt valmis saaks vaid projekte tehakse kliendile. Ta väitis, et mõne inimese arvates pole projektijuhid vajalikud, aga igal ettevõtmisel peab olema keegi, kes on juhi rollis, muidu ei töötaks midagi siin maailmas. Ma olen selle väitega täiesti nõus. Kui poleks juhte, siis koostööd inimeste vahel oleks väga raske saavutada ja kui juhte poleks, siis koostöö puudumisel ei oleks lõpptulemus väga hea.

Kolmandas loengus esines meile Elar Lang. Ta on peaaegu 10 aastat tegelenud veebirakenduste arendamisega. Alates 2012 aastast on ta veebirakenduste turvalisuse koolitaja. Tema kogemustega ja tema teadmistega inimesi on maailmas väga vähe, nii et ta on väga kõrgelt hinnatud indiviid. Ta õppis Tallinna polütehnikumis ja pärast väikest pausi läks õppima EIKi. Ta kirjeldas ennast, kui laiska inimest. Seda on raske uskuda, sest ülikoolidest on käinud läbi palju laisku inimesi ja ma kipun arvama, et neist ei ole keegi lõpetanud nii bakalaureust ja magistrit cum laudega. Ma arvan, et ta oli lihtsalt natuke tagasihoidlik. Ma olen täiesti nõus sellega, et tuleb õppida õppima. Kui õppimisharjumust ei ole siis on väga raske ennast õppimisele ümber lülitada.

Neljandas loengus rääkis meile Taavi Tuisk süsteemhaldamisest. Sellest loengust jäi mulle meelde, et tänapäeval ei saa süsteemi administrator ilma programmeerimiseta hakkama. Süsteemi administrator ei tohi kunagi minna süsteemis, mida ta haldab, teiste andmetesse sobrama. Kui ta leiaks midagi ebaseaduslikku siis jääks ta kahe tule vahele. Ühelt poolt kui ta annab sellest kellelegi teada siis tema usaldus langeb kohe, sest teised inimesed võivad ka kohe arvata, et ta on ka nende andmetes on sobranud. Kui ta ei anna teada sellest, mida ta leidnud on, siis võib juhtuda, et kui see illegaalne asi tuleb väla ja ametivõimud leiavad, et ta teab administraator teab sellest siis ta on kohe kaasosaline.

Viiendas loengus esines meile Kert Suvi, kes rääkis meile testimisest. Testimine on selline asi, mida paljud ettevõtted ja programmerijad ei taha eriti teha. Nad lasevad mingi toote käiku ja hakkavad alles siis seda muutma, kui esimene suurem jama juhtub. Seda kõike saaks ära hoida eelneva testimisega. Testimise käigus tulevad välja suuremad vead ja hiljem ei pea enam programmi või toote vigade parandamisega tegelema. Selle asemel saaks millegi muu peale keskenduda. Mina usun, et testimine on üks tähtsamatest asjadest programmi kirjutamisel. Suured firmad hoiaksid palju raha kokku, kui nad testiksid rohkem oma tooteid. Taavi Tuist rääkis ka natuke testimise tähtsusest.

Kuuendas loengus rääkis meiega Targo Tennisberg. Suurema osa oma elust on ta tegelenud tarkvaraga. Tema loengust jäi mulle meelde, et IT maailm ja ühiskond liiguvad automatiseerimise suunas. Ainukesed töökohad, mis alles jäävad on IT süsteemide ja poliitikaga seotud. Tavalistel töökohtadel, nagu turvamehed, autojuhid ja teenindajad, hakkavad inimesi asendama robotid. Targo väitis, et lähitulevikus langevad tarkvara maailmas palgad meeletult, sest Indiast saaks kolmelt programmeerijalt tellida programme kaks korda odavamalt, kui mõne Eesti programerija käest. Kui su tööd on võimalik teha kellegi teise poolt ja odavamalt, siis seda ka tehakse. Nagu ka Elar Lang väitis siis kõige tähtsam asi, mis koolist saadakse on õppimise võime. Olen nõus sellega, et kui IT maailmas tulevikus läbi lüüa, tulev olla unikaalne ja tuleb pakkuda midagi, mida teistel inimestel pole.

Seitsmendas loengus esines meile Tanel Unt. Ta on eduka “start upi” looja. Ta rääkis meile IT ettevõtetest. Suur osa start upidest kukuvad läbi. Tema sõnul pole tähtis pole see, et kiiresti nedale suured investorid saada. See, et nad kohe endale suuri sponsoreid saanud õpetas neid olema kokkuhoidvad. Oma start upides on rohkem vabadust. Suurtemates ettevõtetes ei ole inimesel palju ruumi oma mõteteks ja vabaduseks, sest tavaliselt tulevad ülesannded käsuliini pidi. Kui mõnes ettevõttes saab süsteemi administraatoril töö otsa, siis on ta oma tööd hästi teinud. Sellist asja ei saa arendajatel kunagi juhtuda, neil on alati midagi teha. Üldiselt on nii, et arendajad ja administraatorid võivad tulle hiljem tööle ja keegi neile seda pahaks ei pannud. Oma ettevõtet luues peab olema väga ettevaatlik oma meeskonna valikus, sest ettevõtetele müüakse ikka enda meeskonda.

Viimases loengus käisid meile rääkimas Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oliver rääkis meile andmete analüüsist. Andmete analüüsiga saab väga täpselt ennustada mingi toote edu turul. Kui mõni firma on hädas mingi tootega turul. Seda, kas ei osteta või ei suudeta seda piisavalt müüa. Nendele firmadele oleks suureks abiks olnud eelanalüüs. Mina usun, et eelanalüüsid ja üldse kõik analüüsid on vajalikud suurte ettevõtete tööks. Kui eelanalüüs on hästi tehtud, siis kliendid on rahul. Poodides on asjad täpselt nii nagu nad olema peavad. Kaup peab olema mingi kindla koha peal, et klientidel oleks mugav, et nad ei peaks hakkama otsima neid kaupu.

Nendes loengutes käimine avardas mu silmaringi. Ma sain teada erinevatest töökohtadest kuhu ma võin tulevikus sattuda. Väga huvitav oli kuulata IT kolledži tudengite elust peale kooli.

Küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Arvestust saab järgi teha kuni jäegmise semestri punase joone päevani. Järel arvestusi on kokku 2.

Et kordustööd teha peab selle kokku leppima õppejõuga. Kordussooritusele saab registreerida ennast ÕISis. Registreerimise ja kordus soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.

RF õpppekohal ja OF õppekohal maksavad kordussooritused 20€.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse aga aasta õppekoormusesse tähistatakse.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X=22

Y=26

Vastus

Aasta peale on vaja kokku saada vähemalt 54 EAPd. Kuna meie EAPde summa on aasta lõpuks 48, siis me peaksime tasuma 6 EAP eest ehk 6*50=300€.

Viited

http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus