User:Kkukke

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Karl Oskar V. Kukke

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus andis mulle ettekujutuse mida oodata IT valdkonnast. Ise olen korra juba ülikooli proovinud, aga vale ala peal. See aine andis mulle teada, kas IT ala on ikka sobilik minu jaoks ja näitas, mida on mul tulevikus oodata.

Esimene loeng toimus 26. augustil. Selles loengus esinesid õppejõud, kes seletasid, mida tuleb ülikoolis alguses ära teha. Ehk siis mis on õis ja kuidas aineid deklareerida, mis ja kuidas käituvad EAP-d, mis on moodle ja loengute salvestused, millised stipendiumid on võimalikud ja mis aine on õpingukorraldus ja erialatutvustus.

Teises loengus, mis toimus 3. septembril, esines Tiina Seeman. Tiina on IT alaste projektide juht. Ta seletas, mis on projektijuhtimine ja miks see on vajalik. Loeng oli minu jaoks isegi huvitav, kuigi ma ise ei ole eriti huvitatud projektijuhtimisest, kuid loengu esineja suutis seda huvitavalt ja asjalikult rääkida. Sellest jäi mulle meelde kui vähe on tegelikult projektijuhte ja kui väga on neid tegelikult vaja. Tuli ka välja, kui suur vastutus on projektijuhtidel ja kui hästi peab ta äkiliste muutustega kohanema ja toime tulema. Sain veel teada ka kui tähtis on grupis omavahel suhtlemine ja et igal liikmel on vastutus, sest paljude liikmete töö võib oleneda mõne teise liikme tööst ja projekt kukub läbi kui kellegi taha asi jääb kinni.

Kolmandas loengus, mis toimus 10. septembril, esines Elar Lang. Tema loeng oli huvitav, kuna ta rääkis just kuidas õppimisega hakkama saada. See võib ka tunduda, et see oli huvitav kuna õppimisega tegeleme me praegu ja töö on alles tulevik. Õppimine on iseenda mõtlemises kinni. Peab endale selgeks tegema, et olen selleks võimeline ja hakata oma asju tegema juba vara ja mitte viimasele hetkele jätma. Õpitakse enda jaoks ja tuleb seada endale eesmärgid, mille poole pürgida. Kui koolis oma kava paika ei pane on ka tööl raske ja segane hakkam saada.

Neljandas loengus, mis toimus 17. septembril, esines Taavi Tuisk. Taavi on süsteemi administraator. Teoreetiliselt oleks pidanud see loeng minu jaoks olema huvitav, aga raske on varahommikul kuulata inimest kes räägib vaikselt ja suhteliselt monotoonselt. Sellest hoolimata sain ikkagi teada, mida oodata tööelust administraatorina. Vajalik on suur stressitaluvust ja leidlikkust. Stress on alguses eriti suur ja hiljem on sellega natuke rohkem harjutud ja on veidi kergem. Administraator peaks olema piisavalt leidlik, et panna kokku server erinevatest osadest ja suutlik seda testida. Sain ka teada, et kuigi õpin süsteemi administraatoriks on tänapäeval vajalik programmeerimine ka selle ala peal. Kui serveris on mingid vead, siis tuleks need ära parandada võimalikult ruttu. Eetiliselt on teada, et kasutaja andmetes ei sobra, kuid leidub ka neid inimesi ja sellest võib tekkida suured konfliktid ja see võib lõpetada selle inimese karjääri.

Viiendas loengus, mis toimus 24. septembril, esines Kert Suvi. Kert rääkis tarkvara testmisest ja kui oluline see on. Ta suutis seda teema päris huvitavalt rääkida. Paljud firmad ei raatsi muretseda endale eraldi testimist spetsialisti ja arvavad, et saavad niisama hakkama, kuid elu on näidanut teisiti. Testimine on väga oluline osa tarkvara tegemises. Ilma selleta võib tarkvara olla haavatav ja lihtsasti sissemurtav või on see lihtsalt väga ebastaabilne ja võib keerata kokku kahjulikuma käki kui see, et palgata asjatundi seda testima. Lisaks sain ka teada kui vähe on tegelikult testimis spetsialiste ja kui väga oleks neid tegelikult juurde vaja. Suht hirmuäratav on teada kui palju võib vigane tarkvara kahjustada ka tavainimese elu.

Kuuendas loengus, mis toimus 1. oktoobril, esines Targo Tennisberg. Targo alustas loengut omamoodi ja rääkis alkeemiast. Peale seda tõi ta välja, et kool õpetab programmeerimist ja teooriat, aga praktikas ei pruugi see asi alati nii olla nagu õpetatakse. Tarkvara tegemine ei koosne ainult programmeerimisisest. Programmeerimine on ainult üks etapp sellest. Oluline on mõelda läbi ja planeerida, mida vastav tarkvara peab tegema hakkama. Samuti on tähtis ka suhelda teistega, õppida teistel, õpetada teisi. Tarvis on ka testida oma koodi, lugeda teiste koode ja ka vajadusel ja soovil ka testida neid. See loeng näitas, mis on IT alal tarkvara arendus ja kui palju see tegelikult endast kujutab.

Seitsmendas loengus, mis toimus 8. oktoobril, esines Tanel Unt. Loengus räägib ta milline IT ettevõtja elu välja näeb ja mida on vaja teada, et teha oma IT ettevõte. Ta tõi välja milline näeb IT ettevõtte algus välja ja mida tuleb teha, et see püsivana hoida. Lisaks mainis millele peamiselt pühenduda, et ettevõte välja tuleks. Tanel tõi välja näiteid oma elust milliseid ettevõtteid ta on proovinud teha, miks nendest midagi välja ei tulnud ja ka mis tuli välja.

Kaheksandas loengus, mis toimus 15. oktoobril, esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamise osa loengust rääkis Oliver. Loengu teemaks oli andmekaevandamine ja analüütika. See teema oli isegi huvitav kuulata, mida teevad analüütika spetsialistid ja kui palju on nad paremad kui mingid firma kohalikud niinimetatud analüütikud. Mainiti ka kui palju tööd läheb selle jaoks, et midagi täpselt analüüsida. Kui palju peab erinevaid andmeid koguma ja neid hakata analüüsima, et saada täis pilt, millega on tegu ja vajalikke asju prognoosida. Sai ka teada, kust kohast ja millised andmed enam-vähem tulevad. Tuli välja kui palju läheb müügiettevõtetes vaja analüüsi ja prognoose müükide jaoks, et nad saaksid planeerida vastavalt.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

1) 5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

2) 5.3.2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi.

3) 5.2.8.1. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.

4) 5.2.8 Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

5) 5.2.7 Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.

6) Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal

     5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

1) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

    a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
    b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
    c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
    d. on kajastatud kogemusest õpitut;
    e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
    f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:

    a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;
    b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;
    c. motivatsioonikirja;
    d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.

2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

3) VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse, kuid arvestatakse aasta õppekoormuse täitmises.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Andmed
 X = 23 EAP
 Y = 25 EAP
 Vajalik EAP'de hulk õppeaastas = 54 EAP ; Semestris = 27 EAP
 Ühe EAP hind = 50 €

Lahendus
 Aasta jooksul kogutud EAP: X + Y = 23 EAP + 25 EAP = 48 EAP
 Kuna esimese semestril lõpuks jäi saamata (27 EAP - 23 EAP) 4 EAP'd, tuleb pärast esimest semestrit tasuda 4 * 50 = 200 €
 Aasta lõpuks jäi saamata (54 EAP - 48 EAP) 6 EAP'd, tuleb aasta lõpus tasuda 6 * 50 = 300 €
 Kokku tuleb aasta jooksul tasuda 200 € + 300 € = 500 €