User:Koiderma

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristo Oidermaa

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2015

Essee

Sissejuhatavas loengus jäid kõlama enim Lauri Võsandi poolt välja toodud võimalused enese arendamiseks kooliloengute kõrvalt nagu robootikaklubi, codeclub, Google summer of code ning Lauri Võsandi märkis head seltskonda nendel üritustel ning võimalusi pidevalt pitsat süüa. Inga Vau rõhutas eelkõige, et õppimine IT Kolledzis on õpilase enda asi.

Tiina Seemani esinemisest sai rohkem aimu projektijuhi rollist ning eelkõige oli huvitav jälgida pidevat arutelu projektijuhtimise dimensioonide sõltuvusest üksteisest, kui mingi faktor muutub. Tiina Seeman rõhutas infovahetuse ja kommunikatsiooni tähtsust ja et suhtlema peab kõikide projekti osalistega ning ka oma juhtidega. Huvitav oli kuulda arvamust, et juhina töötades on IT oskused sama olulised kui juhtimisoskused.

Elar Langi jutust jäi enim meelde, et ülikool on selleks, et õppida õppima. Oma enese näite varal tõi ta väja, et sai ise õppides paremaks programmeerijaks kui ülikoolis õppides. Ülikool on eelkõige sissejuhatus erinevatesse teemadesse. Üldjoontes see loeng väga palju infot juurde ei andnud ning usun, et see motivatsiooniloeng sobib pigem alustavale üliõpilasele. Kaugõppes on enamusel õppuritel kõrgharidus all ning õppima tuldi juba kindla sihiga.

Taavi Tuiski loengust sain teada, et süsteemi administraatoritel on töö oluliselt lihtsamaks muutunud, kuna vajalikud töövahendid on paremaks muutunud. Kui vanasti töötasid süsteemi administraatorid tiimist eraldi, siis nüüd ollakse juba tiimi osad. Samuti rõhutas Taavi Tuisk, et süsteemiadministraatorid peaksid oskama hästi programeerida, kui vanasti piisas lihtsalt skriptimisest ning kindlasti on keelatud kasutajate andmetes sorida. Üldjoontes oli loengus väga palju IT valdkonnas sõnavara, mis tegi jutu järgimise keeruliseks inimesele, kes selles valdkonnas varem töötanud pole.

Kert Suvi tutvustas väga põhjalikult testija elukutset ja andis ülevaate, mida testija teeb erinevates rollides ja testides ning samuti tõi palju häid näiteid. Meelde jäid eelkõige näited, et Eestis testitakse ca 2 korda vähem kui mujal maailmas, kuid automaatselt ei tähenda see seda, et meie kvaliteet kehvem oleks. Kert Suvi märkis ka, et ülikoolis väga palju testimise õpetust pole ning enamus õppimisest käib päriselus läbi praktika ning enam kui ülikoolipaber näitab testija kogemust erinevad sertifikaadid.

Targo Tennisberg rõhutas oma loengus, et tarkvaraarendaja ei tegele ainult koodi kirjutamisega ning see tegevus moodustab ajast pigem vähemuse. Samuti rääkis ta, et uut projekti alustades on väga raske anda hinnanguid selle skoobi, aja ja tuleviku osas. Huvitav oli kuulata, kuidas võeti lahti IT konsultatsiooniäri ärimudel ning räägiti, et tulevikus on IT muutumas commodityks.

Tanel Unti loengust jäi enam kõlama, et alustavat firmat tehes tasuks sihtida koheselt kasumlik olla, kuna siis ei ole tarvis ühtegi investorit juurde võtta. Palju rõhutas ta meeskonna valimise tähtsust. Oma ettevõtte loomisel on igapäevane töö peamiselt seotud probleemide lahendamisega ning oma tööülesanded ja arendus jäävad vähemusse. Samuti rõhutas Tanel Unt, et iga kliendi järgi ei tasu joosta ja erilahendusi pakkuda.

Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov tõid eelkõige hulganisti näiteid, kus andmeanalüüs ja andmekaevandamine tähtsal kohal on – alates maksuameti ja Eesti Posti tööst kuni logistika, viinamarjaistanduste ja pangaautomaatideni. Huvitav oli kuulata arvamust, et läbi maksuameti andmebaaside saaks börsi manipuleerida, kuna mulle näib, et kodanikud polnud kursis kohaliku börsi mahtude, võimaluste ja aktsiate liikumisega.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani peale aine õpetamissemestrit. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemist. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-s. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. Tasulisel õppekohal tuleb maksta tasu 20 eurot HITSA kontole ning see tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Võimalikud tegevused enne punase joone päeva:

1. VÕTA taotlus tuleb esitada vähemalt 10 tööpäeva enne punase joone päeva

2. Korduseksami/arvestuse õigus kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani

3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva

4. Individuaalne õpingukava tuleb kinnitada punase joone päevaks

5. Õppekava ja õppevormi muutmise taotlus tuleb esitada 1 tööpäev enne punase joone päeva

Hinnet on võimalik parandada ühe korra ning korduseksamit on võimalik taodelda kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb lõpetamisel kõrgem saavutatud hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Vastavalt üliõpilaskoodile on X=20 ja Y=21. Õppekava täitmise määr on 27 EAP-d semestris ja hüvitamise määr on 50 eurot EAP kohta. Seega tuleb esimese semestri järel tasuda (27-20)x50=350 eurot ja teise semestri järel (2x27 -20 -21)= 650 eurot ja kogu aasta peale kokku 1000 eurot.