User:Mmikiver

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Maarija Mikiver

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2015

Essee

Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ (I020) raames kuulasime erinevaid esinejaid erinevate IT-ga seotud teemadel. Oli selgelt aru saada, et esinejad oli oma ala spetsialistid ning mitmel juhul läheneti oma teemale ka läbi huumoriprisma või tögati natuke teisi IT-ameteid, aga samas jäi kõik kenasti viisakuse piiridesse.

Õppekorralduse ja sisekorra teemal peetud loengus võtsid sõna Inga Vau, Merele Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Üldiselt puudutati õppetööga seotud ning ka õppetöö välist tegevust IT Kolledžis. Ühe erinevusena päeva- ja kaugõppe vahel jäi kõlama, et kui kaugõppe üliõpilaste puhul peetakse justkui loomulikuks, et käiakse tööl, siis päevaõppe õpilaste puhul toonitati, et tööle minek pole soovituslik, kui siis ainult osakoormusega, muidu olevat suur tõenäosus, et kool jääb pooleli. Mis tundub ka väga loogiline lähenemine. Räägiti koormustest, stipendiumitest, tagasisidest, üliõpilaskonna küsitlustest, loengute videosalvestuste järelevaatamise võimalusest ja Moodle’ist. Õppevälise tegevuse teemadel toodi välja robootikaring, mainiti ka ära mitte otseselt IT Kolledžiga seotud võimalused: Google Summer of Code ja Nordic Summer University. Ning rõhutati, et edukaks hakkama saamiseks pärast kooli tuleks õppida ka ettevõtlust, raamatupidamist jms, et hiljem teadmatuse tõttu liiga ei tehtaks. Samuti anti praktilisi soovitusi, nt kuidas tulevastele tööandajatele paremini silma jääda: luua GitHubi ja LinkedIni kontod. Ehk siis oli koos palju esinejaid, kes kõik andsid väiksed näpunäiteid, mida oli koos kontsentreeritult ja palju. Andis motivatsiooni võtta ainetest maksimumi ja üritada ise võimalikult palju veel kõrvale uurida.

IT projektide juhtimise teemal jutustas Tiina Seeman. Tema toonitas, et IT-s ei ole vaja ainult arendajaid, vaid ka väga paljuid muid ameteid, kõige rohkem juhtis ta tähelepanu muidugi projektijuhtimisele IT-s ning mis selle valdkonna väärtuslikuks teeb. Projekti ebaõnnestumise vältimiseks on vaja kindlakäelist juhtimist ning sujuvaks tööks ja õnnestumiseks tuleks protsessi kaasata kõikvõimalikud osapooled ning tuleb jõuda selleni, et kõik asjast üheselt aru saaks. Paljud asjad tulevad kogemused pealt: näha ära, mis asjad sõltuvad teistest, mis käiku panna paralleelselt ning kui mingis punktis on jama, tuleb sellest kohe rääkida. Natuke häiris, et ta kasutas väga palju ingliskeelseid termineid, millel tegelikult on olemas eestikeelne vaste. Kuid see ilmselt on IT-inimeste üldine joon, sest kogu arvutimaailm on peaasjalikult inglise keeles. Kui kunagi on plaanis end IT projektijuhtimisega siduda, tasub see loeng kindlasti uuesti üle kuulata.

Elar Lang rääkis õppimisest ja omast kogemusest jutustas Tiina Seeman. Tema tegevus on põhiliselt seotud küberkaitsega ja sellele oli suuresti pühendatud ka tema loeng. Tervitatav oli kuulda, kuidas tal küll vahepeal jäi koolitee pooleli, aga hiljem sai aru, et tal ikkagi tuleb kooliteadmistest puudu, sest isehakanud progeja ei suuda end tihti teistele arusaadavaks teha. Tõi välja arvamuse, et ülikooli tuleks tulla sellest, et õppida õppima ning pärast kooli tuleks end pidevalt täiendada. Lang juhtis tähelepanu ka juba mujalt kõlama jäänud asjaolule, et arendajad, administraatorid, analüütikud, testijad jne, võiksid kõik üksteise tööde kohta võimalikult palju teada, seda parem on tulemus. Kool on vaid sissejuhatuseks ning annab sulle taustateadmised, spetsialistiks saadakse ikkagi vaid töö käigus ja kogemuse kasvades. Edukus ei ole mitte juhus, vaid enda valik. Ennast tuleb motiveerida ja mõelda õigeid mõtteid, et kool pole mitte kohustus, vaid on võimalus õppida edukas olema. Ei tasuks elada homse arvel ning võtta koolist kaasa teadmine, et suudad oma seatud eesmärke täita. Veel andis ta praktilisi nippe, kuidas koolitööd tehtud saada (võtta kooli kui tööl käimist ja aineid kui projekte – kas teed need lihtsalt ära või panustad neisse). Reaalsus on see, et kõiki aineid hiljem samal tasemel ei mäleta kui eksami tegemise ajal, päriselt tuleb kiiresti osata leida lahendus ning kõike ei peagi peast teadma ning et väga kahjulik on õpitud abitus, et probleemi korral küsid alati lahendust, aga ei õpi nii ise mõtlema. Kõikidest loengutest oli see üks motiveerivamaid, tekkis kohe tahtmine hakata järjest kõikide koolitükkidega pihta ja lisaks veel ööd läbi mujaltki IT-valdkonna teadmisi ammutada.

Taavi Tuisk kõneles sellest, millega tegeleb süsteemihaldur Kõigepealt rääkis ta süsteemiadministaatorile vajalikest iseloomujoontest, et stressitaluvus peab olema, peab suutma meeskonnaga kommunikeerida ning vajalik on ka paranoia, et kogu aeg kontrollida, kas kuskil vajab midagi parandamist. Samuti toonitati, et ka administraator peaks oskama programmerimist ning et isikuandmetes on keelatud sobrada, muidu kaob usaldus. Puudutati ka teemat, et milline nägi süsteemiadministraatorite töö välja enne ja mis erinevused on selles nüüd, et on konfiguratsioonihaldurid, automatiseerimine jne. Kasutati palju valdkonna termineid ja slängi, nii et oli natuke keerulisem jälgida kui teisi loenguid. Aga jällegi oma teemast ehk süsteemihalduri tööst andis ta väga hea ülevaate.

Testimisest ja tarkvara kvaliteedist rääkis Kert Suvi. Testija peaks olema pessimist ning professionaalne skeptik, tal peab olema tugev analüüsivõime ning kastist-välja-mõtlemine. Testitakse selleks, et saada infot ja maandada riske, testima peaksid kõik: nii arendaja, analüütik, testija, administraator, tellija jne. Praegu on probleemiks pigem see, et testijaid on vähe ning on vähe neid, kes võtavad seda spetsialisti tööna ning testimine on muidugi kallis. Paradoksina tõi Suvi veel välja, et testimise jaoks tavaliselt aega ei ole, aga vigade parandamiseks küll ning oluliselt lihtsam oleks vigu parandada alg- kui viimases faasis. Negatiivse poole pealt toob ta välja, et testimistööd peetakse üldiselt rohkem hüppelauaks, et tegijad on arendajad, analüütikud jne. Ning arvamus, et testija saab alati vähe palka ja et testimine on väga igav, ei pea paika. Kui spetsialiseeruda mingile kindlale asjale, võib teenida väga normaalselt. Loeng avas silmad selles osas, et ilmselt tegelikult päris täpselt ei teata, mida testimine endast kujutab.

Targo Tennisberg kõneles selles, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda jutustas Tiina Seeman. Ta toob ära pika nimekirja töödest, millega programmeerijal tuleb veel lisaks programmeerimisele tegeleda (kirjutada automaatseid teste, ehitusskripte, SQL päringuid jm, lugeda teiste koodi, dokumenteerida, suhelda, õpetada teisi, õppida teistelt jpm. Ning tuleb välja, et analüütikul või projektijuhil võib veelgi rohkem ülesandeid olla. Lisaks toob ta välja veel meeletult pika nimekirja erinevatest töödest, mida on võimalik IT-alal teha. Edu võti on selles, kui suudad probleeme ennetada ja riske maandada, mitte selles, kui vinget koodi suudad kirjutada. Ta annab ka soovituse, kuidas saada head töökohta: tuleks olla taiplik, teha oma asjad ära ja olla hea tiimikaaslane. Kool ei ole otseselt tähtis, aga loevad saavutused ja seda just kooli lõpetamine on ning tähtis on võime asju lõpule viia. Samuti soovitab ta end majanduse koha pealt harida, et teaksid, mis on pakkumine ja nõudmine ning mõistaksid, et mida spetsiifilisem on su oskus, seda kõrgemat hinda saad küsida. Eestis elab enamik konsultatsioonifirmasid peost suhu, aga tõeline raha on seotud tiražeerimisega. Oluline ei ole mitte idee, vaid teostus. Lisaks juhib ta tähelepanu faktile, et oleme murdepunktis, kus töökohad kaovad kiiremini kui neid jõuab juurde tekkida ning et IT on muutumas tarbeaineks ja väljapääsuks on pakkuda kvaliteeteset spetsialiseeritud väärtust. IT peaks justkui olema kaitstud, aga samas võib keegi sinu töö ära teha kuskil mujal ning ka automatiseerimist on aina rohkem. Kui loengu algusosa oli pigem positiivses toonis, siis lõpu poole tekitas natuke muremõtteid küll, et ka IT, mis justkui tundub olevat tulevikuvaldkond, et ka seal pole kõik roosiline ja oma töökoha eest tuleb ilmselt võitlema hakata.

Oma IT ettevõttest rääkis Tanel Unt. Tema on üks näide nendest, kes ei ole ülikooli lõpetanud, kuid see-eest on tal meeletult kogemust. Ta on olnud mitmeid ettevõtteid, ka läbikukkumisi, aga see kõik õpetab. Ning põhjendusena, miks mitte olla palgatööl või start-upis, toob tema välja vabaduse ise otsustada. Soovitusena ettevõtluse kohta märgib ta ära, et ettevõtluses tuleb partneritega hästi läbi saada ning samas peavad nad olema ka head selles, mida nad teevad. Ning start-upi puhul on kõige tähtsam luua väärt meeskond, sest seda te müütegi. Ettevõtluse puhul märgib ta veel ära, et kuigi algul on esimene suurklient ahvatlev, siis riskide maandamiseks tasuks pigem leida mitmeid väiksemaid, kelle ärakukkumine ei oleks nii suureks probleemiks. Teine soovitus veel, et kohe algul teha nt mingit rakendust korralikult mitte lohakalt ja kiirelt, sest see võib hiljem kätte maksta. Jällegi oli üldjoontes väga hariv ja huvitav loeng, ettevõtte loomisega võivad potentsiaalselt paljud tudengid tulevikus kokku puutuda.

Andmekaevandamisest ja analüütikast rääkisid Oliver Kadar ja Oleg Bogdanov. Kadak toonitas, et endale tuleb leida nišš, siis suudad korralikult ära elada. Ta tõi mitmeid elulisi näiteid, kus analüüsi kasutatakse (Statoil ja nende tootevaliku paigutus, telefoniteenuste pakkumised uutele klientidele jne). Ning taaskord tuuakse välja, et Eesti programmeerijatel läheb varsti raskeks, kuna Indiast tuleb palju programmeerijaid peale, kes teevad töö kordades odavamalt ära. Ta annab ka ühe hea idee, et leida mingi probleem, mis on massiline, ja leida siis selle lahendus. Tuleks teha nišiasju, millel on suurem kasutus. Võiks läbi lugeda mingi Data Miningu raamatu ning kui suudad sellest läbi hammustada, siis saad hakata potentsiaalselt rohkem teenida, kuna saad osaleda vastavates projektides. Sama mainib ka Bogdanov, et tuleks leida endale IT-ääreala ning otsida midagi, mis on seotud reaalse eluga.

Kokkuvõttes võib öelda, et väga motiveeriv oli kõike neid asju kuulata. Tekkis tahtmine kohe midagi ära teha ja hakata palju õppima. Huvitav oli see, et kõik rääkisid oma vaatenurgast ja kuidagi natuke nagu tögasid teisi IT-ameteid. Julgustav oli veel selles mõttes, et päris kõik esinejad ei ole olnud terve elu läbi ja lõhki IT-inimesed (muidugi oli palju neidki), ja nemadki on edukalt hakkama saanud. Muidugi veidi hirmutav oli see, et mitmel juhul toonitati, et varsti võib Eestis programmeerijatel töö otsa saada, sest lihtsalt odavam tööjõuga riigid võtavad selle meilt ära. Edukaks saamiseks tuleks endale leida nišš, end pidevalt edasi harida ning viia end kurssi erinevate IT-ametite spetsiifikaga ja majandusega. Igal juhul oli väga üldhariv ja maalis IT-maailmast pildi ette, kuna käsitleti erinevaid tahke.

Notes

Antud lehe puhul on kasutatud K. Karmo näidet .

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kordussoorituseks on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (alates aine õpetamissemestrist). Kokku tuleks leppida õppejõuga, kellel on õigus anda kordussooritusele pääsemise eeldusena lisaülesandeid . Korduseksamile tuleb registreerida ÕISis . Soorituse ja registreerimise vahele peab olema 2 tööpäeva . RF õppekohal on kordussooritusel osalemine tasuta. OF õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20€ .

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Taotlus (vabas vormis kirjalik avaldus) õppekava vahetamiseks ja nimekiri õppesooritustest (mida soovitakse arvestada uue õppekava osana) tuleb esitada rektori nimele EIK õppeosakonda vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva . Õpilane peab sooritama õppekavas ettenähtud mahus valikained, seega kui valikainete maht on ilma selle tegemata jäänud valikaineta täis, ei pea seda tingimata sooritama . Kui deklareerida valikained üle õppekavas ette nähtud mahu (180 EAP), siis tuleb nende eest tasuda ning sulle esitatakse õppemaksu arve . Kuid nominaalajaga lõpetanud üliõpilasel on õigus taotleda õppemaksu tagastamist normmahtu (180 EAP) ületava kuni 2 EAP ulatuses .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd, siis kumulatiivselt on aasta lõpuks olemas 44EAPd ning siis ei ole õppur täitnud 75% nominaalkoormusest õppeaastas . Tal jääb 45st nõutud EAPst puudu 1EAP ning ta viiakse üle osakoormusega õppesse . Aga muidu üldiselt lähtudes ülesande püstitusest tuleks vastavalt ITK finantsinfole sooritada semestris vähemalt 27EAP mahus aineid ehk siis kahe semestri peale kokku 54EAP mahus ained ning sel juhul jääks aasta lõpuks puudu 10EAPd. Ja kui osalise hüvitamise määr on 50€ EAP kohta , tuleks tasuda 500€.