User:Nvoropaj: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older editNewer edit →
Nvoropaj (talk | contribs)
106 edits
Nvoropaj (talk | contribs)
106 edits
Line 14: Line 14:
tutvustati õppekorraldust, erinevaid stipendiumivõimalusi ja õppeväliseid tegevusi - robootikaringi ja Pythoni programmeerimisklubi. Loomulikult räägiti ka antud õppeaine sooritamise tingimustest - essee ja vastused küsimustele õppekorralduse kohta.  
tutvustati õppekorraldust, erinevaid stipendiumivõimalusi ja õppeväliseid tegevusi - robootikaringi ja Pythoni programmeerimisklubi. Loomulikult räägiti ka antud õppeaine sooritamise tingimustest - essee ja vastused küsimustele õppekorralduse kohta.  


---------
Teises  loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine"  (Tiina Seeman) 3. septembri salvestus] </ref>  rääkis  Tiina  Seeman  IT  projektide  juhtimisest.  Kõige lihtsam töö, ent hea väljakutse inimesele, kes soovib midagi ära teha ning ei pelga väljakutseid.
Teises  loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine"  (Tiina Seeman) 3. septembri salvestus] </ref>  rääkis  Tiina  Seeman  IT  projektide  juhtimisest.  Kõige lihtsam töö, ent hea väljakutse inimesele, kes soovib midagi ära teha ning ei pelga väljakutseid.


Revision as of 23:37, 27 October 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Niina Voropajeva, rühm DK13

Esitamise kuupäev: 7. november 2015

Kood: ******00

Essee

Mul on väga hea meel, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaine on IT süsteemide arenduse õppekavas olemas, sest see osutus minu jaoks väga kasulikuks ja harivaks, andes selgemat ettekujutust ja ülevaadet, mis ametikohtadel on võimalik tulevikus töötada.

Kõigi loengute läbivaks teemaks-sõnumiks on esiteks, programmeerimise oskuse vajalikkus mitte ainult arendajate-programmeerijate jaoks, vaid ka projektijuhtide, süsteemiadministraatorite ja IT ettevõtja jaoks. Teiseks, kõik külalisesinejad rõhutasid seda, et õppida õppimise oskus on hädavajalik ja oluline erinevatel IT ametikohtadel, Kolmandaks, vajalikuks oskuseks nimetati suhtlemisoskust ja meeskonnas töötamise oskust.

Esimeses loengus [1] tutvustati õppekorraldust, erinevaid stipendiumivõimalusi ja õppeväliseid tegevusi - robootikaringi ja Pythoni programmeerimisklubi. Loomulikult räägiti ka antud õppeaine sooritamise tingimustest - essee ja vastused küsimustele õppekorralduse kohta.

Teises loengus [2] rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Kõige lihtsam töö, ent hea väljakutse inimesele, kes soovib midagi ära teha ning ei pelga väljakutseid.

Kolmas loeng [3] on arvatavasti värsketele tudengitele kõige õpetlikum ning vajalikum. Külalislektor Elar Lang seletab oma koolitee näitel ära, miks on ülikool vajalik ning kuidas võimalikult efektiivselt oma teadmistepagasit täiendada, et tulevikus tööturul hästi läheks. Kõige olulisem punkt on see, et koolis õpitakse õppima. Õppimine on oskus, mida tuleb terve elu jooksul praktiseerida. Veel üks tähtis punkt, mille külalislektor välja toob, on see, et oma aega tuleb osata planeerida. Sellega hoitakse ära kohustuste kuhjumine ning ajapuudus, mis kõige enam edukust ning motivatsiooni alla viib.

Kuulates neljandas loengus [4] võrdlust süsteemiadministraatorite tööst varajasemal ajal ning tänapäeval, tulevad välja kindlad jooned, mis aja jooksul on arenenud ning paremaks läinud.

Viiendas loengus [5] tuli juttu testijatest.

Kuues loeng [6] – kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda?

Seitsmendas loengus [7] räägiti eraettevõtlusest.

Viimasest loengust [8] sain teada, et olenemata sellest, mis on su toode, tuleb seda enne turule viimist põhjalikult analüüsida.

Viited

  1. ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" 26. septembri loengusalvestus
  2. ↑ Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. septembri salvestus
  3. ↑ Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. septembri salvestus
  4. ↑ Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri salvestus
  5. ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. septembri salvestus
  6. ↑ Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoobri salvestus
  7. ↑ Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoobri salvestus
  8. ↑ Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak) 15. oktoobri salvestus

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Vastus: Õppekorralduse eeskirja p. 5.2.13, kohaselt, "Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks." [1]

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Vastus: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [2].

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kordussooritusele registreerimine toimub õppekorralduse eeskirja [1] p. 5.2.8. kohaselt ÕISis (klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”) ja akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilasel tuleb kohaselt esitada avaldus õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus: Õppekorralduse eeskirja p. 5.2.7. kohaselt, "Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis." [1] Õppeteenuste tasumäärade nimekirja [3] järgi 2015/2016 õppeaastal on kordussoorituse tasu 20€. Riigi finantseeritaval õppekohal õppiva üliõpilase jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [2].

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja p. 7.1. kohaselt, "Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva" ja p. 7.2.1. kohaselt, "Õppekava /..../ vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK, õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse." [4]

Õppekorralduse eeskirja p. 1.3.6. kohaselt, „Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid“ [5] ehk deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei tule kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada.

„RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve“ [6]. Sel juhul tuleb maksta ühe ainepunkti eest 37.8€ 2015/2016 õppeaastal [7] . Lisaks sellele, õppekorralduse eeskirja p. 3.1.8. kohaselt „üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“ [8]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. õppekorralduse eeskirja p. 1.2.19. [9]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ ühe EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril.

Esimese semestri lõppedes on puudujääk nominaalsest mahust 27 - 19 = 8 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudujääk kumulatiivselt 2 * 27 - (19 + 19) = 16 EAPd. Esitatava arve suurus on 50€/EAP*16EAP = 800€.

Vastuste allikad

  1. ↑ 1.0 1.1 1.2 Eesti Infotehnoloogia Kolledž (EIK) (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri
  2. ↑ 2.0 2.1 EIK (22.10.2015). Vastused korduma kippuvatele küsimustele, küsimus 9: Kuidas pääsen kordussooritusele?
  3. ↑ 30.06.2015 EIK rektori käskkiri nr 3-1/121-15 "Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal"
  4. ↑ EIK (12.03.2015), Õppekorralduse eeskiri: 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE
  5. ↑ EIK (12.03.2015), Õppekorralduse eeskiri: 1.3. ÕPPETEGEVUSE ALUSED
  6. ↑ EIK (22.10.2015). Vastused korduma kippunud küsimustele, küsimus 2: Mida deklareerimisel arvestada?
  7. ↑ 29.06.2015 EIK rektori käskkiri nr 3-1/120-15 "Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal"
  8. ↑ EIK (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri: 3. ÕPPURI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
  9. ↑ EIK (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri: 1.2. MÕISTETE SELGITUSI
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Nvoropaj&oldid=95407"