User:Kinarusk: Difference between revisions
| Line 11: | Line 11: | ||
'''Õppida, õppida, õppida''' | '''Õppida, õppida, õppida''' | ||
Eks selleks ju ülikooli tullaksegi, et õppida, kuid kuidas seda edukalt teha, sellest rääkisid mitmed ettekandjad. Esimeses loengus <ref name="vau">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august 2015 loengusalvestus]</ref> lugesid sõnad peale I. Vau, M. Varendi, et loeksime kindlasti õpingukorralduse MÕTTEGA läbi - sealt saab vastused enamikule õpingute käigus tekkivatele küsimustele. Lemmiktsitaadid 1. loengust olid "Õppimine on igaühe enda asi", mida võib interpreteerida nii: kui ise ei tunne õppimise vastu huvi, siis ammugi teeb seda keegi teine, ja "Tibusid loetakse kevadel", mille kontekst oli see, et täies mahus õppimisel annab semestri lõikes EAP-de kogumisega mängida, kui soovitakse riigieelarvelist õppekohta säilitada, maksma peab kevadel (kumulatiivne arvestus). Päris mitmed (nt E. Lang <ref name="elar">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10. september 2015 loengusalvestus]</ref>, T. Tennisberg <ref name="tennisberg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober 2015 loengusalvestus]</ref>) rõhutasid, et kooli peamine funktsioon on õpetada õppima. Ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida / läbi lugeda, oli E. Langi mõte. Tänapäeva maailmas ja eriti IT valdkonnas toimuvad arengud nii kiiresti, et õppimisvõime on esmatähtis oskus, mida väärtustavad ka tööandjad. Samas ei tasu pärast esimest ülikooli aastat seda neile kohe demonstreerima minna, sest just töö kõrvalt õppimine on sagedasem põhjus, miks õpingud katkestatakse<ref name="vau"/>. | Eks selleks ju ülikooli tullaksegi, et õppida, kuid kuidas seda edukalt teha, sellest rääkisid mitmed ettekandjad. Esimeses loengus <ref name="vau">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august 2015 loengusalvestus]</ref> lugesid sõnad peale I. Vau, M. Varendi, et loeksime kindlasti õpingukorralduse MÕTTEGA läbi - sealt saab vastused enamikule õpingute käigus tekkivatele küsimustele. Lemmiktsitaadid 1. loengust olid "Õppimine on igaühe enda asi", mida võib interpreteerida nii: kui ise ei tunne õppimise vastu huvi, siis ammugi teeb seda keegi teine, ja "Tibusid loetakse kevadel", mille kontekst oli see, et täies mahus õppimisel annab semestri lõikes EAP-de kogumisega mängida, kui soovitakse riigieelarvelist õppekohta säilitada, maksma peab kevadel (kumulatiivne arvestus). Päris mitmed (nt E. Lang <ref name="elar">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10. september 2015 loengusalvestus]</ref>, T. Tennisberg <ref name="tennisberg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober 2015 loengusalvestus]</ref>) rõhutasid, et kooli peamine funktsioon on õpetada õppima. Ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida / läbi lugeda, oli E. Langi mõte. Tänapäeva maailmas ja eriti IT valdkonnas toimuvad arengud nii kiiresti, et õppimisvõime on esmatähtis oskus, mida väärtustavad ka tööandjad <ref name="tennisberg"/>. Samas ei tasu pärast esimest ülikooli aastat seda neile kohe demonstreerima minna, sest just töö kõrvalt õppimine on sagedasem põhjus, miks õpingud katkestatakse <ref name="vau"/>. Tore, et vähemalt ei olnud selleks robootika ring, Pythoni kolmapäevad või suveülikool, mida niisamuti esimeses loengus promoti. Diplom ''per se'' pole oluline, kuid näitab, et inimene on õppimisvõimeline ja suudab asjad lõpuni viia <ref name="tennisberg"/>. Loomulikult on ka talente, nagu Steve Jobs, Mark Zuckerberg või Tanel Unt <ref name = "unt">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober 2015 loengusalvestus]</ref>, kes on tõestanud vastupidist ning kelle CV on mõjusam kui hinneteleht. | ||
'''Kes koodi kirjutada ei oska, see šampust ei joo!''' | |||
'''Vabal ajal olen kas või ükssarvik''' | '''Vabal ajal olen kas või ükssarvik''' | ||
''' | '''Raha paneb rattad käima''' | ||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
Revision as of 21:47, 28 October 2015
aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö
Autor: Kirke Narusk Eriala ja rühm: Infosüsteemide arendus, DK14 Esitamise kuupäev: 28. oktoober 2015
Essee
Järgneva kirjatüki ja mõtiskluste aluseks on IT valdkonnas tegevate inimeste eriala ja IT Kolledžis õppimist tutvustavad loengud varajastel hommikutundidel. Võib-olla osaliselt sellest viimasest tulenevalt olid need lihtne, kuid silmaringi laiendav kuulamismaterjal. Et loengus viibijatega samastuda, kuulasin neid samuti varajastel hommikutndidel tööle minnes.
Õppida, õppida, õppida
Eks selleks ju ülikooli tullaksegi, et õppida, kuid kuidas seda edukalt teha, sellest rääkisid mitmed ettekandjad. Esimeses loengus [1] lugesid sõnad peale I. Vau, M. Varendi, et loeksime kindlasti õpingukorralduse MÕTTEGA läbi - sealt saab vastused enamikule õpingute käigus tekkivatele küsimustele. Lemmiktsitaadid 1. loengust olid "Õppimine on igaühe enda asi", mida võib interpreteerida nii: kui ise ei tunne õppimise vastu huvi, siis ammugi teeb seda keegi teine, ja "Tibusid loetakse kevadel", mille kontekst oli see, et täies mahus õppimisel annab semestri lõikes EAP-de kogumisega mängida, kui soovitakse riigieelarvelist õppekohta säilitada, maksma peab kevadel (kumulatiivne arvestus). Päris mitmed (nt E. Lang [2], T. Tennisberg [3]) rõhutasid, et kooli peamine funktsioon on õpetada õppima. Ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida / läbi lugeda, oli E. Langi mõte. Tänapäeva maailmas ja eriti IT valdkonnas toimuvad arengud nii kiiresti, et õppimisvõime on esmatähtis oskus, mida väärtustavad ka tööandjad [3]. Samas ei tasu pärast esimest ülikooli aastat seda neile kohe demonstreerima minna, sest just töö kõrvalt õppimine on sagedasem põhjus, miks õpingud katkestatakse [1]. Tore, et vähemalt ei olnud selleks robootika ring, Pythoni kolmapäevad või suveülikool, mida niisamuti esimeses loengus promoti. Diplom per se pole oluline, kuid näitab, et inimene on õppimisvõimeline ja suudab asjad lõpuni viia [3]. Loomulikult on ka talente, nagu Steve Jobs, Mark Zuckerberg või Tanel Unt [4], kes on tõestanud vastupidist ning kelle CV on mõjusam kui hinneteleht.
Kes koodi kirjutada ei oska, see šampust ei joo!
Vabal ajal olen kas või ükssarvik
Raha paneb rattad käima
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Arvestust on võimalik järele teha (teha kordussooritus) kuni ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist [5]. Kordussooritusele tuleb registreeruda ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestus on riigi finantseeritaval õppekohal tasuta, riigieelarvevälisel ehk tasulisel õppekohal õppijale tasuline (20€) [6]. Arve kuvatakse ÕISis.
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus
Üliõpilasel on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:
- üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
- üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;
- õliõpilane õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (läbib semestris 30 EAP), kusjuures esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine, edaspidi on õppemahu arvestus semestrite lõikes kumulatiivne.
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta: mida väiksem see on, seda suurem toetus (75-220€).
Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis eesti.ee, taotlust saab esitada kogu semestri vältel [7].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd (väärtused vastavalt üliõpilaskoodile xxxxxx09, x=19 EAP, y=28 EAP)? Kui suur on teile esitatav arve?
Õppekava täies mahus täitmise määr on IT Kolležis 27 EAP-d semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [8]. Kuna tibusid loetakse alles kevadel, siis tuleb aasta lõpus maksta tegemata ainepunktide eest: 54 (27x2 EAP) - 19 EAP - 28 EAP => 7 EAP * 50€ =350€
Viited
- ↑ 1.0 1.1 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august 2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang) 10. september 2015 loengusalvestus
- ↑ 3.0 3.1 3.2 Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober 2015 loengusalvestus
- ↑ Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober 2015 loengusalvestus
- ↑ Eesti Infotehnoloogia Kolledzi õppekorralduse eeskiri punkt 5.2
- ↑ Eesti Infotehnoloogia Kolledzi teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal
- ↑ Vajaduspõhine õppetoetus
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal
