User:Mnou

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marko Nõu

Esitamise kuupäev: 29. november 2015

Essee

  Kaugõppurina oli mul õhtuti, kui muud tööd-toimetused tehtud, väga mõnus võtta lahti need huvitavad ettekanded mida pakub aine "Erialatutvustus ja Õpingukorraldus" videosalvestiste arhiiv ja asuda oma silmaringi avardama. Kõik loengud kokku andsid väga hea ja kaasaegse ülevaate, mis ja kes meid tööturul ees ootab - millised on ettevõtted, võimalused ja isegi erinevate ettevõtete töökultuurid. Samuti tutvustatati pädevate inimeste poolt erinevate ametite köögipoolt, metoodikaid, lähenemisi ja argipäevaprobleeme. Peamisteks ühisteks joonteks loengutel oli see, et kõik esinejad rõhutasid programmeerimisoskust ja seda, et edukaks teeb ühe IT-alal töötava inimese mitmekesine teadmistepagas, suur töötahe ja valmidus astuda vajadusel eri rollidesse. Toon lühida kokkuvõtte kuulatud loengutest ja mis mõtted neid kuulates-vaadates tekkisid.
Tiina Seeman andis ülevaate IT projektide juhtimise köögipoolest. Aspektide ja dimensioonide (aeg, kvaliteet, pingutus, skoop, raha) vahel balansi leidmine on tõepoolest teadus omaette ja nõuab tugeva närvikavaga pühendunud inimest. Vastutus on suur ja iga päev võib ette tulla asjaolusi, mis seavad projekti valmimise ohtu ja mis tuleb loovalt lahendada. Sai ka hea ülevaate riskide ja sõltuvuste planeerimisest, millised võiksid olla tagavaraplaanid ja kuidas ülemustele kurbi silmi teha, kui raha juurde on vaja. Samuti IT-projekti ettappidest, elutsüklist, meeskonnaliikmete erinevatest rollidest ja nende tegevusvaldkondadest. Väga hea ülevaatlik loeng, mis uuele tulijale IT maailma on kindlasti silmiavav.

Eriti meeldis mulle Elar Langi innustav ettekanne , kus ta andis edasi oma filosoofia ja mõtted õppimisest. Kuidas end motiveerida, kuidas seada eesmärke ja nende nimel tööd teha. Jagan täiesti kõneleja seisukohti - meie suurimaks vaenlaseks meie arengus oleme me ise, leides vabandusi ja ettekäändeid stagneeruda, jääda loorberitele puhkama ja andes alla sisevõitlusel laiskusele. Edukus on tõepoolest meie enda valik ja kool on suurepärane teejuht õppida õppima ja tegutsema. Hr. Lang jagas ka praktilisi nõuandeid, kuidas õppetööd korraldada ja oma aega planeerida. Loeng põimus hästi ka Tiina Seemani IT projekti loenguga - kirjeldatud distsipliin on hädavajalik ühele edukale projektijuhile, aga kindlasti ka arendajale. Samuti kordas ta tõsiasja, et programmeerimisoskus tuleb kasuks igas IT valdkonna ametis -see teeb elu mugavamaks ja sind ennast efektiivsemaks.

Järgnes Taavi Tuisu tõsine ülevaade süsteemiadministraatori tööst. Rääkis ta adminnitöö igapäevaprobleemidest ja kuidas neile lahendusi otsitakse. Kirjeldas erinevaid pilveplatvorme, integratsioonivalusid ja viimase malli continuous developmendi nippe. Samuti rõhutas ta taas programmeerimisoskust ja koostööd arendajatega ning ka seda, kui palju on erinevatel erialadel teineteiselt õppida.Tuleb välja et adminnitöös on tarkvarainseneridega palju paralleele, sarnaseid töövahendeid ning metoodikat ja devops arendus-paigaldusmudel sulandab need ametid sootuks kokku. Üks nüanss mis kindlasti mõtlema pani oli ametieetika ja kasutajate andmetes sobramine. Kirjeldas ka erinevaid agiilseid arendusmeetodeid ja soovitas ka mõned tehnoloogiad, mida kooli kõrvalt uurida - kindlasti vaatan üle.

"Testimine ja tarkvara kvaliteet." Ise tarkvaraarendajana töötades minu jaoks selles loengus väga palju uut informatsiooni ei olnud, aga teiste erialade esindajatele ja uutele tulijatele kindlasti. Tean väga hästi testimise tähtsust ja seda, et selle eriala esindaja töö võib olla samaväärne ja isegi mahukam arendaja omast. Õige testimine ei ole olemuselt lihtlabane rakenduse läbiklikkimine (kuigi leidub ka selliseid "testijaid"). Automaattestide loomine, testkeskkondade püstipanek, viimaste turvaaukudega kursisolek, kasutaja käitumise tundmine - kõik see nõuab kõrgtasemel programmeerimisoskust, silma detailidele, head tehnoloogiate ja seadmete tundmist. Parim testiplaan on selline, kus testimine kaasatakse kohe alguses, ja hõlmab eri etappe ja kihte. Hr Suvi tõi välja ka põhjused miks nii vähe testitakse - see on kallis, ei planeerita ja tähtaja saabudes lihtsalt ei jõuta või ei leita testijaid. Testimata ja testiplaanita tarkvara kasutajateni viimisel võib aga olla väga tõsiseid tagajärgi. Üks hea aspekt mille ta välja tõi oli see, et IT valdkonnas töötades saad ja vahel peadki sa võtma eri rolle - spetsialist, juht, ettevõtja, arendaja, testija. See teeb töö mitmekesiseks ja huvitavaks.

Targo Tennisberg, referentsid alkeemiale ja ta vana hea võlurikostüüm (olen ka varem seda loengut kuulnud). Rääkis mida tarkvaraarendaja töö endast kujutab ja kuidas selles hulluses navigeeruda ja kainet mõistust säilitada. Väga lahe oli näitlik lihtsustamine, kus ta paljastas mis tegelikult juhtub kasvõi ühe klahvivajutusega ja et reaalselt ei suuda keegi - ei üksikisik ega ettevõte, seda enam jälgida ning seepärast on meil vaja masinate mõistmiseks teisi masinaid. Samuti tõi ta esile inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsuse IT-töös, mis on edukate projektide võtmeks ja samuti ka meeskonnaliikmete valmidus astuda erinevatesse rollidesse, mida mainis ka Kert Suvi oma testimisteemalises loengus. Tore oli ka viktoriin (kus meil läks päris hästi) , mis edukalt demostreeris IT projektide töömahu hindamist ja kui lihtne on selle hindamisega mööda panna, sest keegi täpselt ei tea, mis funktsionaalsuse saavutamiseks ära vaja teha on.

IT-ettevõtjana läbilöömisest pidas väga mõnusa loengu Tanel Unt. Tuleb lihtsalt julgus kokku võtta, uskuda oma ideesse ja endasse ning tegutseda - kõige keerulisem on end ilmselt sooja palgatöö ametikohalt ja mugavustsoonist välja kiskuda.Nagu ka eelmised kuraatorid, tõi ta ülevaate erinevatest it-ametitest ja nende argipäevamuredest ja -rõõmudest ning kuidas eraettevõtjana pead vähemalt algul kõiki ameteid ise pidama (Hunt Kriimsilma sündroom). Kindlasti on vaja teha palju tööd ja võtta riske - kuid kõik see võib ennast hästi ära tasuda. Kui mitte finantsiliselt, siis vähemalt kogemustepagasi poolest. Saame ka vastuse küsimustele nagu kuna ja kas üldse kaasata investoreid, mida investorid iduettevõttesse raha paigutades vaatavad ja mille järgi otsustavad, kas osta kallim riistvara või minna koodi optimiseerimise teed jne. Väide, et A-inimeste koodist ei saa teised aru ei pea minuarust paika. Suurte süsteemide tundmaõppimiseks lähebki aega ja A-inimesed tavaliselt kommenteerivad oma koodi, mõeldes uutele tulijatele (ja ka endale tulevikule) või kirjutavad seda arusaadavamalt.

Internetis liigub mõõtmatus hulgas bitte ja "asjade interneti" buum kindlasti suurendab seda andmehulka veelgi. Kõik endast vähegi lugupidavad rakendused koguvad kasutajate ja masinate käitumise kohta andmeid. Igasugused rahvaloendused, küsitlused, uurimused, monitoorimissüsteemid, praktiliselt kõik elu- ja ärialad genereerivad samuti ülisuurtes kogustes andmeid. Kuidas seda suurt andmehulka analüüsida ja järeldusi teha, sellest rääkis väga kirglikult Oliver Kadak. Oleg Bogdanov pidi ka esinema, aga hr. Kadak ei lasnud tal väga rääkida. Kokkuvõtlikult - andmeanalüüs on vajalik igasuguseks statistikaks ja optimiseerimiseks, olgu selleks siis ettevõtete tulu, maksude laekumine või isegi piimaautode marsruut.

Nagu näha on IT valdkond väga mitmekesine ning võimalusterohke ja selles liigub palju huvitavaid ja tarku inimesi. Avalik sektor ja firmad vajavad järjest rohkem teadmustööliste inimressurssi ja võitlevad omavahel hea IT-mehe pärast, meelitades hea palga ja tingimustega - miks mitte sellest kõigest osa saada. Loengud ja lugemismaterjal olid oma ala spetsialistide poolt hästi koostatud ja edasi antud ning erialatutvustusena on aine väga õnnestunud ja täidab oma eesmärki.

Notes

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...