User:Jrebane

I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus - II Kodutöö

Tudeng	Kood	Õpperühm
Jorma Rebane	xxxxxx63	ISd-k 2015 DK13

jrebane (talk) 15:53, 30 October 2015 (EET)

Kokkuvõte loengutest

I loeng

Sissejuhatav loeng oli ühtlasi ka mitteametlikus vormis avaaktus kaugõppesse sisseastujatele. Avaloengus selgitati õppekorraldust, sooviti prorektor Toomas Lepiku poolt edu ning jagati olulist infot õppekava eduka täitmise kohta. Midagi väga revulutsioonilist loengus ei mainitud - üldised soovitused on tuttavad juba varasematest õpingutest Tartu Ülikoolis. Kõige rohkem jäi meelde Marju Moori tabav ütlus ühe tudengi tagasisidele - "Tundub, et õppimine IT Kolledžis on jätkuvalt tudengi enda teha - Teate, on jah". Siit ka tõdemus, et kaugõppes sõltuvad kõik tulemused meist endist ning põhifaktoriks on iseseisev õpe.

II loeng

Teises videoloengus oli külalisesinejaks IT Kolledži vilistlane Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemustest IT-maastikul. Päris põnev oli näha teise inimese kogemusi võrreldes enda kogemustega, kuna olen ka ise IT valdkonnas töötanud juba 6 aastat. Näha oli palju IT ettevõtete vahel liikumist ning paljud töökohad ei kestnud Tiinal alguses väga pikalt. Seda oli ka isiklikust kogemusest, sest kõik töökohad pole ka töötajale ideaalsed ning sobiva meeskonnatööga koha leidmine võib võtta päris palju katsetust. Veelgi enam sümpatiseeris tähelepanek oskuste pidevale lihvimisele ning hobiprojektidega tegelemise tähtuse toonitus - tarkvaraarendaja ei saa jääda loorberitele puhkama, kuna tehnoloogia on pidevas muutuses.

III loeng

Loeng avati aspektiga mis mind väga paelus - kuidas saab isikust tipptaseme programmeerija? See on tõesti midagi mis sõltub kaasa sündinud talendist ja raskest fokuseeritust tööst. Kahjuks läks loeng üle Elar Langi teemale - IT Kolledži läbimine ja tema soovitused kuidas asju ära teha. Nõustun tõesti faktiga, et To-Do list on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid viise kuidas projekte läbi viia. Olen viimase 10 aasta jooksul osalenud rohkem kui mitmekümnes projektis ning kõige pingelisemal hetkel aitas ülesannete fokuseeritud lahendamine projekt edukalt lõpuni viia. Probleeme tuleks käsitleda väikeste alamprobleemidena mida on lihtne lahendada. See ühtib väga hästi tarkvaraprojektide ülesehitusega. Kaugõpe sobib ka minule just seetõttu, et saab eraldada tööd ja kooli - fokusseerid ainult ühele.

IV loeng

Placeholder

V loeng

Placeholder

VI loeng

Placeholder

VII loeng

Placeholder

VIII loeng

Placeholder

Üldpildis

Placeholder

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B - Kukkusid arvestusel läbi

• Kaua on võimalik arvestust järele teha?

V: Arvestuse kordussooritust saab teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.

• Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

V: Kokkulepe tuleb teha õppejõuga.

• Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

V: Kordussooritus tuleb registreerida läbi ÕIS-i.

• Mis on tähtajad?

V: Registreerimine tuleb teha hiljemalt 2 päevan enne kordussooritust.

• Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

V: Riigifinantseeritaval õppekohal on sooritus tasuta.

• Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

V: Tasulisele õppekohale maksab kordussooritus €20.

Küsimus 2

• Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

1. Individuaalse õpingukava deklaratsiooni esitamine
2. Akadeemilise puhkuse deklaratsiooni esitamine
3. Akadeemilise liikumise deklaratsiooni esitamine
4. Lapse hooldamise tõttu akadeemilisel puhkusel oleva tudengi deklaratsioon õppejõus osalemiseks akadeemilise puhkuse ajal

• Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

V1: Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul.

V2: Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

• Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?
  • V: Minimaalne nõutav koormus on 27EAP semestris. Esimesel semestril on puudujääk (27-25) = 2EAP. Teisel semestril arvestatakse puudujääki juba I ja II semestri summaarsest minimaalkoormusest ning puudujäägist 54EAP, seega puudujääk (54-25-22) = 7EAP.
• Kui suur on teile esitatav arve?
  • V: Ühe EAP hüvitustasu on €50. Esimene semester saab tudeng arve 2EAP eest -> €100. Teisel semestril saab tudeng arve 7EAP eest -> €350. Kokku peab tudeng terve aasta eest tasuma €450.

---