User:Markask: Difference between revisions
No edit summary |
mNo edit summary |
||
| Line 8: | Line 8: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
'''Avaloeng''' oli meil ühtlasi ka kõige esimeseks loenguks üldse Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ning täitis osaliselt ka aktuse rolli<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493?ec=true Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" videosalvestus]</ref>. Loengupidajaid oli mitmeid ning kõik vajalik õppekorralduslik informatsioon ning huviringe puudutav reklaam sai omandatud, kuid mulle jäi meelde kõige rohkem just loengus valitsenud meeleolu. Kõik kohalviibijad olid siia tulnud ju oma vabal päeval ja oma vabast tahtest. Samas oli ka näha palju tuttavaid nägusid auditooriumis, kellega tööga seotult, kellega eelmises koolis, kellega eraelus kokku puutunud - juba hakkas tekkima väike "perekonna" tunne. Ühesõnaga sai selgeks et olin tulnud õigesse kohta ja õiget asja õppima, mis tõenäoliselt oli ka kogu loengu sügavam mõte. Kahjuks antud aine edaspidised loengud on ḱaugõppevormist tulenevalt meile videosalvestiste kujul edasi antud, kuid see kaasa saadud "feeling" jäi terveks päevaks, kui mitte rohkemaks, kummitama. | |||
'''Teises loengus''' kirjeldas oma haridus- ja eluteed ning andis edasi IT projektijuhtimise kogemusi Tiina Seeman<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" videosalvestus, Tiina Seeman (03.09.2015)]</ref>. Õppejõul oli kogemustepagas erinevate firmade näol väga lai ning oli huvitav kuulata erinevaid lähenemisi probleemile. Kõige kasulikum oli projekti rõhu jaotamine erinevateks osadeks - aeg, raha ja skoop (kvaliteet,pingutus) ning nende osade omavaheliste seoste välja toomine väga värvikate näidete toel. Kõige enam üllatas mind aga see, et suurim põhjus miks IT projektid ebaõnnestuvad on probleemid lõppkasutajaga suhtemisel või kaasamisel projekti, oleksin arvanud, et tehnilised probleemid on suuremad, kuid need said takistuseks ligi 2x vähesematele projektidele. | |||
'''Kolmanda loengu''' luges meile Elar Lang õppimise keerukast kunstist ning kuidas tema omale lahenduse leidis, et paremini õppida<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." videosalvestus, Elar Lang (10.09.2015)]</ref>. Kõige sügavam mõte mis minu meelest kõlama jäi oli "Elu ei ole juhus, elu on valik" - nagu ei ole keegi sundinud meid siia kooli sisse astuma nii ei saa ka keegi teine kui meie ise sundida ennast õppima. Ja me peaksimegi õppima õppima nii, et see tuleks loomulikuna ja ilma sundimata. IT valdkond on kõige muutlikum eriala, kus vahel veidikenegi iganenud teadmistega ei ole paraku enam midagi teha - seega peab pidevalt ennast täiendama, et konkurentsis püsida. Veel üks hea nõu, mida on lihtne anda, kuid teine kord päris keeruline jälgida - tuleks kõik asjad nii varakult ära teha, kui võimalik, et jääks vajaduse korral varuaeg, juhuks kui midagi ette tuleb. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
| Line 42: | Line 48: | ||
RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma Kippuvad Küsimused punkt 2]</ref>. Kuigi nominaalajaga lõpetamisel on avalduse alusel õigus 2 EAP ulatuses nominaalmahtu ületavate EAP-de eest õppemaksu tagastamist taodelda<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri alampunkt 3.1.8.]</ref>. | RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma Kippuvad Küsimused punkt 2]</ref>. Kuigi nominaalajaga lõpetamisel on avalduse alusel õigus 2 EAP ulatuses nominaalmahtu ületavate EAP-de eest õppemaksu tagastamist taodelda<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri alampunkt 3.1.8.]</ref>. | ||
=== | ===Ülesanne=== | ||
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X=26; Y=19)==== | ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X=26; Y=19)==== | ||
Vastus: EAP-sid saab siis aasta peale kokku 19+26=45, nominaalkoormus on aga 27x2=54 EAP-d ja arve selle eest peaks tulema (54-45)*50 € = 450 €<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]</ref>.<br /> | Vastus: EAP-sid saab siis aasta peale kokku 19+26=45, nominaalkoormus on aga 27x2=54 EAP-d ja arve selle eest peaks tulema (54-45)*50 € = 450 €<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]</ref>.<br /> | ||
Revision as of 02:09, 3 November 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Martin Kask
Esitamise kuupäev: 3. november 2015
Essee
Avaloeng oli meil ühtlasi ka kõige esimeseks loenguks üldse Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ning täitis osaliselt ka aktuse rolli[1]. Loengupidajaid oli mitmeid ning kõik vajalik õppekorralduslik informatsioon ning huviringe puudutav reklaam sai omandatud, kuid mulle jäi meelde kõige rohkem just loengus valitsenud meeleolu. Kõik kohalviibijad olid siia tulnud ju oma vabal päeval ja oma vabast tahtest. Samas oli ka näha palju tuttavaid nägusid auditooriumis, kellega tööga seotult, kellega eelmises koolis, kellega eraelus kokku puutunud - juba hakkas tekkima väike "perekonna" tunne. Ühesõnaga sai selgeks et olin tulnud õigesse kohta ja õiget asja õppima, mis tõenäoliselt oli ka kogu loengu sügavam mõte. Kahjuks antud aine edaspidised loengud on ḱaugõppevormist tulenevalt meile videosalvestiste kujul edasi antud, kuid see kaasa saadud "feeling" jäi terveks päevaks, kui mitte rohkemaks, kummitama.
Teises loengus kirjeldas oma haridus- ja eluteed ning andis edasi IT projektijuhtimise kogemusi Tiina Seeman[2]. Õppejõul oli kogemustepagas erinevate firmade näol väga lai ning oli huvitav kuulata erinevaid lähenemisi probleemile. Kõige kasulikum oli projekti rõhu jaotamine erinevateks osadeks - aeg, raha ja skoop (kvaliteet,pingutus) ning nende osade omavaheliste seoste välja toomine väga värvikate näidete toel. Kõige enam üllatas mind aga see, et suurim põhjus miks IT projektid ebaõnnestuvad on probleemid lõppkasutajaga suhtemisel või kaasamisel projekti, oleksin arvanud, et tehnilised probleemid on suuremad, kuid need said takistuseks ligi 2x vähesematele projektidele.
Kolmanda loengu luges meile Elar Lang õppimise keerukast kunstist ning kuidas tema omale lahenduse leidis, et paremini õppida[3]. Kõige sügavam mõte mis minu meelest kõlama jäi oli "Elu ei ole juhus, elu on valik" - nagu ei ole keegi sundinud meid siia kooli sisse astuma nii ei saa ka keegi teine kui meie ise sundida ennast õppima. Ja me peaksimegi õppima õppima nii, et see tuleks loomulikuna ja ilma sundimata. IT valdkond on kõige muutlikum eriala, kus vahel veidikenegi iganenud teadmistega ei ole paraku enam midagi teha - seega peab pidevalt ennast täiendama, et konkurentsis püsida. Veel üks hea nõu, mida on lihtne anda, kuid teine kord päris keeruline jälgida - tuleks kõik asjad nii varakult ära teha, kui võimalik, et jääks vajaduse korral varuaeg, juhuks kui midagi ette tuleb.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Eksamit on mul võimalus järele teha ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist[4], kuid kokku on võimalik osa võtta kuni 2-st kordussooritusest.[5]
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kordussooritusest osa võtmine tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna tal on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks[6].
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Registreerimine kordussooritusele toimub ÕISi kaudu[7].
Mis on tähtajad?
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral[8].
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta[9].
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu, mis kehtestatakse rektori käskkirjaga - hetkel on kordussoorituse tasu 20 €[10].
Küsimus 1:
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.
Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitan hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva[11].
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Pean oma õpinguaja jooksul sooritama kõik oma täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui valikainete EAP maht on täidetud, siis ei pea tegemata jäänud valikaineid sooritama[12].
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest[13]. Kuigi nominaalajaga lõpetamisel on avalduse alusel õigus 2 EAP ulatuses nominaalmahtu ületavate EAP-de eest õppemaksu tagastamist taodelda[14].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X=26; Y=19)
Vastus: EAP-sid saab siis aasta peale kokku 19+26=45, nominaalkoormus on aga 27x2=54 EAP-d ja arve selle eest peaks tulema (54-45)*50 € = 450 €[15].
Aus vastus: Kuna kasvatan kolme last - kõik alla 7-aastased, siis reaalselt seda arvet kunagi tasuma ei pea, kuna vastavalt Õppekorralduse eeskirja alampunktile 1.4.10.2. vabastatakse mind õppekulude hüvitamisest, juhul kui ma jätkan õpinguid sama õppekava järgi[16].
Märkused
Vormindamisel kasutasin näitena õppejõud Kristjan Karmo näidislehte[17].
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" videosalvestus
- ↑ Loengu "IT projektide juhtimine" videosalvestus, Tiina Seeman (03.09.2015)
- ↑ Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." videosalvestus, Elar Lang (10.09.2015)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri alampunkt 5.2.13.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri alampunkt 5.2.12.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri alampunkt 5.2.13.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri alampunkt 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri alampunkt 5.2.14.
- ↑ Korduma kippuvad küsimused küsimus 9
- ↑ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal punkt 5
- ↑ Õppekorralduse eeskiri alampunkt 7.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri alampunkt 1.3.6.
- ↑ Korduma Kippuvad Küsimused punkt 2
- ↑ Õppekorralduse eeskiri alampunkt 3.1.8.
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal
- ↑ Õppekorralduse eeskiri alampunkt 1.4.10.2.
- ↑ Õppejõud Kristjan Karmo näidislehekülg
