User:Markask

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Kask

Esitamise kuupäev: 5. november 2015

Essee

Avaloeng oli meil ühtlasi ka kõige esimeseks loenguks üldse Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ning täitis osaliselt ka aktuse rolli. Loengupidajaid oli mitmeid ning kõik vajalik õppekorralduslik informatsioon ning huviringe puudutav reklaam sai omandatud, kuid mulle jäi meelde kõige rohkem just loengus valitsenud meeleolu. Kõik kohalviibijad olid siia tulnud ju oma vabal päeval ja oma vabast tahtest. Samas oli ka näha palju tuttavaid nägusid auditooriumis, kellega tööga seotult, kellega eelmises koolis, kellega eraelus kokku puutunud - juba hakkas tekkima väike "perekonna" tunne. Ühesõnaga sai selgeks et olin tulnud õigesse kohta ja õiget asja õppima, mis tõenäoliselt oli ka kogu loengu sügavam mõte. Kahjuks antud aine edaspidised loengud on ḱaugõppevormist tulenevalt meile videosalvestiste kujul edasi antud, kuid see kaasa saadud "feeling" jäi terveks päevaks, kui mitte rohkemaks, kummitama.

Teises loengus kirjeldas oma haridus- ja eluteed ning andis edasi IT projektijuhtimise kogemusi Tiina Seeman. Õppejõul oli kogemustepagas erinevate firmade näol väga lai ning oli huvitav kuulata erinevaid lähenemisi probleemile. Kõige kasulikum oli projekti rõhu jaotamine erinevateks osadeks - aeg, raha ja skoop (kvaliteet,pingutus) ning nende osade omavaheliste seoste välja toomine väga värvikate näidete toel. Kõige enam üllatas mind aga see, et suurim põhjus miks IT projektid ebaõnnestuvad on probleemid lõppkasutajaga suhtemisel või kaasamisel projekti, oleksin arvanud, et tehnilised probleemid on suuremad, kuid need said takistuseks ligi 2x vähesematele projektidele.

Kolmanda loengu luges meile Elar Lang õppimise keerukast kunstist ning kuidas tema omale lahenduse leidis, et paremini õppida. Kõige sügavam mõte mis minu meelest kõlama jäi oli "Elu ei ole juhus, elu on valik" - nagu ei ole keegi sundinud meid siia kooli sisse astuma nii ei saa ka keegi teine, kui meie ise, sundida ennast õppima. Ja me peaksimegi õppima õppima nii, et õppimine tuleks loomulikult ja ilma sundimata. IT valdkond on kõige muutlikum eriala, kus vahel veidikenegi iganenud teadmistega ei ole paraku enam midagi teha - seega peab pidevalt ennast täiendama, et konkurentsis püsida. Veel üks hea nõu, mida on lihtne anda, kuid teine kord päris keeruline jälgida - tuleks kõik asjad nii varakult ära teha, kui võimalik, et jääks vajaduse korral varuaeg, juhuks kui midagi ette tuleb.

Neljandas loengus rääkis meile Taavi Tuisk mida täpsemalt kujutab endast süsteemihalduri ametLoengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. septembri loengusalvestus</ref>. Väike loengusse mitte puutuv märkus - audio kvaliteet oli kehva võitu ning lektorit oli halvasti kuulda, tn. oli mikrofon halvasti seadistatud, kuna teisi röökijaid oli normaalselt kuulda. Lektor rõhutas kliendieetikast kinnipidamise tähtsust ning ilmestas seda kenasti näitega, kus tal tuttav hätta sattus kui leidis kliendi kõvaketast taastades kriminaalset materjali. Selliste probleemidega puutun ka ise töiselt pidevalt kokku, kuna olen kaugühenduses erinevate klientide arvutites ning liigagi lihtne oleks kasvõi kliendi e-kirju lugeda vms. Sain ka ühe IT slängi sõna võrra targemaks - "Idle-mine" tähendab see maakeeli "mõttetult passimist". Kahjuks olen sellega ka ise kokku puutunud ning vastupidiselt tavaarusaamale on see väsitav ning pikapeale ka lausa tülgastav. Selle vastu soovitati pikalt mõelda ennem kui valida enda tööandjaks väga jäiga süsteemiga firma, kus asjaajamine võib venida ning idlemine võib põhitegevuseks kujuneda.

Viiendas loengus jutustas meile Kert Suvi tarkvara kvaliteedist ning sellest, kuidas seda oleks võimalik parandada läbi testimise. Kert tõi välja Eesti tarkvara arenduse kitsaskoha - testitakse liiga vähe. Kui välismaailmas kulub testimisele 25% projekti mahust, siis meil vaid pool sellest. Kujutasin endale ette, et testijad on inimesed kes ise proovivad testitavat programmi erinevate sisenditega läbi, kuid loengu käigus sai pilt paljut selgemaks - testimine hõlmab enda alla palju rohkem erinevaid tahke. Palga osas olid samuti mul kuskilt kuuldu põhjal välja kujunenud eelarvamused, kuid ka need said kummutatud - ka edukas testija võib mugavalt ära elada.

Kuuendat loengut vaadates oli vast ainuke kord, kui tundsin, et videopildi väikese kvaliteedi tõttu jääb mingis mõttes oluline osa loengust nägemata. Nimelt oli Targo Tennisberg ülle pannud toreda kostüümi, et publikumi tähelepanu paremini haarata. Lisaks auditooriumi haaramisele suutis lektor ka talle ette antud lühikese aja jooksul nii mõnegi huvitava mõtte kuulajani kanda. Projektijuhi tähtsus mingi projekti õnnestumisel on väga suur, mõningatel juhtudel võib isegi olla olulisem omada ühte head projektijuhti kui 10 "koodiguru". Kuna projekti liikmete arvu kasvades kasvab tiimi kompetents - võrdluseks viktoriin, kus inimeste lisamisel gruppi tekib suurem tõenäosus mingi probleem/küsimus lahendada, kuid vastukaaluks sellele kasvab ka projektis olevate inimeste omavahelise suhtlemise keerukus. Seetõttu on suurematel projektidel siiski suurem tõenäosus ebaõnnestuda ning sellistel puhkudel peaks investeerima inimeste vahelise suhtelemise parandamisse, mitte ainult koodi kirjutamisse. Ka pakutud lisamaterjal, loengupidaja enda blogi näol, pakkus meeldivat lugemist .

Seitsmendaks loenguks esines meile Tanel Unt kes jagas oma kogemusi IT ettevõtete alustamisel. Kohe alguses tuletas lektor meelde juba veidike leierdatud, kuid sellest mitte vähe tähtsat tõde ettevõtluses - et edukas olla peab ennem ka läbi kukkuma. Mida kiiremini läbi kukkuda seda kiiremini saab jälle uuesti proovida. Ei ole ju mõtet jääda näiteks digiboxi programmeerima, kui reaalselt puudub selle jaoks inimressurss. Autor rõhutas ka seda nüanssi, et ei maksa ennast ribadeks laenata, sest tõesti juhul kui ettevõttest ei saa asja on järgmine kord jälle raskem alustada, kui võlakoorem on juba seljas. Lisaks rääkis ta mastaabieffektist ettevõtetepuhul ehk kui väikestest ettevõtetest kasvab suur, siis tööjõu kasvades lineaarselt kasvavad probleemid eksponentsiaalselt. Riistvarast arutamise lõigus tõi Tanel välja näite, kuidas nad suutsid tarkvara uuendustega olemasolevat riistvara effektiivsemalt kasutada.

Kaheksandas loengus mis oli samas antud aine viimane loeng rääkisid meile videopildi vahendusel kaks ettekandjat - Oliver Kadak ning Oleg Bogdanov. Räägiti kui tähtis tänapäeval on automatiseeritud andmeanalüüs. Andmeid kogutakse väga paljude asjade kohta ning nende põhjal on võimalik profileerida inimesi vastavalt ostueelistustele, ennustada katastroofide toimumise tõenäosusi, optimaalseid bussigraafikuid arvutada jne. Toodi välja ka andmete analüüsimise tähtsus kogu toote või teenuse elutsükli jooksul, vähendamaks jooksvaid kulusid. Näitena tõid lektorid välja maksude maksmise ja pangaautomaatides hoitava summa optimeerimise.

Kokkuvõtteks võin õelda, et saadud teadmised kindlasti mööda selga alla ei jookse. Lektorid olid tipptasemel ning oma eriala asjatundjad. Kahju ainult, et kaugõppest tulenevalt ei saanud ise loengust kohapealt osa võtta - olen harjunud ikka loengus ka küsimusi esitama. Ainuke mis veidikene häiris oli videopildi halb kvaliteet ja kohati ka heli probleemid. Suur kiitus ka loengu korraldajatele, kes nii erinevad tegelaskujud kõik ühe loengu raames kohale olid kutsunud. Süvenes teadmine, et IT tehnoloogiat on vaja pea igas eluvaldkonnas ning lõppkokkuvõttes väga vahet ei ole millise kitsa eriala või nišši endale leiad, peaasi, et sulle meeldiks see mida sa parasjagu teed.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Eksamit on mul võimalus järele teha ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, kuid kokku on võimalik osa võtta kuni 2-st kordussooritusest.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussooritusest osa võtmine tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna tal on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Registreerimine kordussooritusele toimub ÕISi kaudu.

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu, mis kehtestatakse rektori käskkirjaga - hetkel on kordussoorituse tasu 20 €.

Küsimus 1:

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.

Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitan hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Pean oma õpinguaja jooksul sooritama kõik oma täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui valikainete EAP maht on täidetud, siis ei pea tegemata jäänud valikaineid sooritama.

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Kuigi nominaalajaga lõpetamisel on avalduse alusel õigus 2 EAP ulatuses nominaalmahtu ületavate EAP-de eest õppemaksu tagastamist taodelda.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X=26; Y=19)

Vastus: EAP-sid saab siis aasta peale kokku 19+26=45, nominaalkoormus on aga 27x2=54 EAP-d ja arve selle eest peaks tulema (54-45)*50 € = 450 €.
Aus vastus: Kuna kasvatan kolme last - kõik alla 7-aastased, siis reaalselt seda arvet kunagi tasuma ei pea, kuna vastavalt Õppekorralduse eeskirja alampunktile 1.4.10.2. vabastatakse mind õppekulude hüvitamisest, juhul kui ma jätkan õpinguid sama õppekava järgi.

Märkused

Vormindamisel kasutasin näitena õppejõud Kristjan Karmo näidislehte.