User:Maallikm: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Maallikm (talk | contribs)
Maallikm (talk | contribs)
Line 61: Line 61:
: 13. Karmo.K; Erialatutvustus 2015 kaugõpe (https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele)
: 13. Karmo.K; Erialatutvustus 2015 kaugõpe (https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele)


: 14. Freigenbaum.J; Erialatutvustuse aine arvestustöö(https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jfeigenb)


[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]
[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]

Revision as of 22:01, 4 November 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Margo Allikmäe
Esitatud: 04. november, 2015

Essee

Erialatutvustuse videoloengutes esinenud külalised andsid võimaluse tutvuda inimestega, kes olid õppinud IT Kolledžis. Näha kuhu nad on liikunud oma töökarjääris ning missugused mõtet on neil koolist, õppimisest ja elust. Tutvustati erinevaid valdkondi, mida kõike seob informaatika.

Käies loengud läbi kronoloogiliselt, siis Tiina Seemani IT projektide juhtimise loeng, kus anti ülevaade projekti vedamisest. Olulisema märksõna loengus minu jaoks, mida võiks esile tuua oli küsimuse – Miks?, esitamise vajadus. Tagamaks projektide edukus, kuna IT vallas on oluline mõista, mida tellija teilt ootab. Läbi miks küsimuste esitamine võite jõudagi arusaamani kliendi või tarbija vajadustest. Projektide suuremaks läbikukkumise põhjuseks oligi lõppkasutaja mitte kaasamine. Toodi välja tähtaegade jälgimise vajadust ja julgust õigeaegselt tunnistada oma vigu. [1]

Elar Langi esitlus kujunes minu jaoks motivatsiooniloenguks ehk kui on oht kooliajal kaotada suund õppimises, siis alati soovitaks seda loengut üle vaadata, aitab reele tagasi on minu arvamus. Esile tooks järgmised idee - õppida õppima, igast ainest võib leida endale midagi huvitavat, mis motiveerib sind seda ainet õppima. Hea kujund, mis loengus meeled jäi – kui teadmised oleks raamat, siis kool annab sisukorra ja edasi on kõik enda teha. [2]

Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemihalduri tegemisi tööl. Põhisõnumiks sellest loengust, mis jäi kõlama minu jaoks oli meeskonnatöö tähtsus ettevõttes. Toonitati programmeerimise oskuse vajadust tänapäeval igal IT töötajal, et olla võimeline tagama oma tööd efektiivselt ja kiirelt. Seda loengut oleks väga hea vaadata üle enne koolilõppu ja kui mõistad kõike, siis on kool läinud asjaette. [3]

Testimise ja tarkvara kvaliteedi tutvustavas loengus, kus esitajaks oli Kert Suvi. Tooks esitlusest välja ühe mõttetera, et hea testija suudab mõelda kastist välja ja testimine on üks olulisi protsesse arenduses. Testimine ei tohiks olla võõras nii arendajale, kui ka adminile. Arendusprotsessist vähemalt 15-25% ajast peaks kuluma testitegemiseks või rohkemgi. [4]

Targo Tennisbergi andis ülevaate tarkavaraarenduse maailmast selles ellujäämise võimalustest. Keskendudes reaalpildi loomisele tarkvaraarenduse majanduslikule poolele. Tuues välja tarkavarettevõtte erinevad toimimise võimalused – konsultatsiooni äri(N: Nortal) või tiraaži äri(N: TransferWise). Väga oluliseks tarkavaraarenduses loeti projekti või arenduse teostus, kuna see tagab edu. Olla arendajana edukas peaks inimene olema – hea meeskonna töötaja, taiplik ja suutma asjad lõpuni viia. [5]

IT ettevõte loomist ja toimimise alused, tutvustas Tanel Unt. Tuues välja meeskonna olulisust firma loomisel. Toonitas ka seda, et kui teed midagi siis tee seda hästi. Oma püsivust, ning ära kaota usk endasse siis võib saata ka edu sinu projekti või toodet ehki ellu jäävad ainult 1/10 projektidest. Olulisena toodi välja juba eespool mainutud toote testimine, et tagada vigadeta töö. Ettevõtjaks olemise plussina toodi välja saada vabaduse teha ise otsuseid, kuigi selle taga on ka suur vastutus. [6]

Viimases loengus tutvustati andemanalüüsi võimalusi Oleg Bogdanov ja Oliver Kadaku poolt. Räägiti läbi, kuidas ja milleks andmeid vaja analüüsida, mis huvitavat võib saada teada inimesest ja tema harjumustest. Tuues näiteks Amazoni jne. ehk kuidas andmete põhjal tehtud analüüsi käigus saadud tulemuste alusel tehakse sulle ostupakkumisi, millest on raske keelduda. Põhisõnumi minu jaoks sellest loengus oli, et alati võib leida informaatikas oma nišši tegevuse. Tehes seda aga hästi, annab see võimaluse huvitavaks ja tasuvaks karjääriks. [7]

Loengutes saadud info avardas, minu jaoks informaatika maailma. Sundides ennastki järele mõtlema ja mingeid asju ümber hindama.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Järeleksamit võib teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvestuse aluseks on aine õpetamise semester. Uue soorituse tegemiseks, tuleb aeg kokku leppida õppejõuga. Kordussoorituse registreerimine toimub ÕISis ja registreerimise ning soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (RF) kohal õppiv tudeng kordussoorituse eest tasuma ei pea. (OF) kohal õppiv tudeng tasub kordussoorituse eest 20EUR ja arve kuvatakse ÕISis.[8]; [9]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Taotlust saab esitada ÕISi kaudu. Taotluseks vajalik lingi leiab lehelt „Minu andmed“. Taotlusele on vaja lisada kindlasti dokumente, mis kinnitaks nõude õigsust(näiteks: varasemaid õpinguid või töökogemust tõendavat dokument). Varasemat õpinguid või töökogemust arvestataks algava semestri sooritusena, peab esitlema VÕTA taotluse hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d) [10];[11]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus

X –- 27

Y -- 25

27 + 25 = 52.

Õppekavadel tuleb kumulatiivselt koguda kahe semestripuhul 54 EAP ehk 52 EAP puhul tuleb tasuda 2 EAP eest. Rahaliselt 2015/2016 õppeaastapuhul oleks arve 100 EUR(1 EAP = 50 EUR).[12]

Viited

13. Karmo.K; Erialatutvustus 2015 kaugõpe (https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele)
14. Freigenbaum.J; Erialatutvustuse aine arvestustöö(https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jfeigenb)