User:Mroosi: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 4: | Line 4: | ||
'''Küsimus B''' | '''Küsimus B''' | ||
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? | Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? | ||
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? | Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? | ||
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | ||
Vastus: | Vastus: | ||
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. | Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. | ||
Kokku on lubatud kolm kordussooritust, peale mida tuleb aine uuesti deklareerida. Uuesti deklareerimine on tasuline, riigi finantseeritaval õppekohal õppijale 50€ EAP, oma finantseeritaval õppekohal 42,30€EAP. Kordussooritus ise on tasuta. | Kokku on lubatud kolm kordussooritust, peale mida tuleb aine uuesti deklareerida. Uuesti deklareerimine on tasuline, riigi finantseeritaval õppekohal õppijale 50€ EAP, oma finantseeritaval õppekohal 42,30€EAP. Kordussooritus ise on tasuta. | ||
'''Küsimus 3''' | '''Küsimus 3''' | ||
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? | Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? | ||
Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? | Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? | ||
| Line 17: | Line 21: | ||
Vastus: | Vastus: | ||
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. | Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. | ||
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: | Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: | ||
| Line 43: | Line 48: | ||
Esimese semestri lõpuks 19EAP-d ja teise lõpuks 26 EAP-d | Esimese semestri lõpuks 19EAP-d ja teise lõpuks 26 EAP-d | ||
Vastus: Õppides täiskoormusega on nominaalkoormus 30EAPd semestris. Tasuta õppimise minimumpiir EKI nõukogu otsuse kohaselt on 27EAPd semestris. | Vastus: | ||
Õppides täiskoormusega on nominaalkoormus 30EAPd semestris. Tasuta õppimise minimumpiir EKI nõukogu otsuse kohaselt on 27EAPd semestris. | |||
Õppides 19EAPd sügisel ja 26 kevadel siis arve õppekoormuse mittetäitmise eest oleks | Õppides 19EAPd sügisel ja 26 kevadel siis arve õppekoormuse mittetäitmise eest oleks | ||
450€ | 450€ | ||
| Line 52: | Line 59: | ||
Alguses selle loengu nime tunniplaanist vaadates ei osanudki tegelikult ette aimata, kui mitmekülgne ja mõtlemapanev see on. Külalislektorid, kes esinemas käisid, nende jutt ja kogemused on sellised, et sellest võiks keegi raamatu kirjutada. Kuidas EMT infoliini operaatorist saab mitmekülgne juht ja projektijuht, kes 22 aastaselt arvas, et on liiga vana, et ITd õppida, kuid 27 aastaselt läks ITd õppima. Selles suhtes tunnen endaga sarnasust. Kui projektijuhtimisest rääkida, siis sellest loengust tuli päris palju huvitavaid mõtteid ja kasulikku infot. Sain tõmmata paralleele ka enda varasemate juhtimiskogemustega ja paljude punktide juures noogutasin muiates kaasa. Kuna mul puudub kogemus igasuguste vähegi suuremate IT projektidega, siis sain sealt ettekujutuse, mis need endast kujutavad ja millele seal peaks tähelepanu pöörama. | Alguses selle loengu nime tunniplaanist vaadates ei osanudki tegelikult ette aimata, kui mitmekülgne ja mõtlemapanev see on. Külalislektorid, kes esinemas käisid, nende jutt ja kogemused on sellised, et sellest võiks keegi raamatu kirjutada. Kuidas EMT infoliini operaatorist saab mitmekülgne juht ja projektijuht, kes 22 aastaselt arvas, et on liiga vana, et ITd õppida, kuid 27 aastaselt läks ITd õppima. Selles suhtes tunnen endaga sarnasust. Kui projektijuhtimisest rääkida, siis sellest loengust tuli päris palju huvitavaid mõtteid ja kasulikku infot. Sain tõmmata paralleele ka enda varasemate juhtimiskogemustega ja paljude punktide juures noogutasin muiates kaasa. Kuna mul puudub kogemus igasuguste vähegi suuremate IT projektidega, siis sain sealt ettekujutuse, mis need endast kujutavad ja millele seal peaks tähelepanu pöörama. | ||
Projektijuhtimisest rääkis veel ka Targo Tennisberg, kellel on suured kogemused tarkvara arendamises. Targo põhiline jutt pöörles selle ümber, et kuidas jääda ellu tarkvaraarenduse maailmas. Loengu alguses oli päris hea võrdlus keskaja alkeemikute ja tänapäevaste IT projektijuhtide vahel. Sain aimu sellest, kuidas IT ettevõttes toimub arendustöö, millised protsessid ja etapid seal võiks olla. Milline on tavaliselt suhtlus äripoole ja IT vahel, millised möödarääkimised ja valestimõistmised seal võivad olla ja mida need põhjustavad. Huvitav oli ka töömahu hindamise näidisena korraldatud viktoriin ja selle tagamõte. Põhimõtteliselt, et võta aeg lambist ja korruta kaheksaga. Siiski esimeses loengus oli ajaplaneerimisest ka juttu ja seal olid konkreetsemad lahendused, kuid ennustamatuid olukordi võib elus palju ette tulla ja siiski on kasulik hoida endal ajaline varu. | Projektijuhtimisest rääkis veel ka Targo Tennisberg, kellel on suured kogemused tarkvara arendamises. Targo põhiline jutt pöörles selle ümber, et kuidas jääda ellu tarkvaraarenduse maailmas. Loengu alguses oli päris hea võrdlus keskaja alkeemikute ja tänapäevaste IT projektijuhtide vahel. Sain aimu sellest, kuidas IT ettevõttes toimub arendustöö, millised protsessid ja etapid seal võiks olla. Milline on tavaliselt suhtlus äripoole ja IT vahel, millised möödarääkimised ja valestimõistmised seal võivad olla ja mida need põhjustavad. Huvitav oli ka töömahu hindamise näidisena korraldatud viktoriin ja selle tagamõte. Põhimõtteliselt, et võta aeg lambist ja korruta kaheksaga. Siiski esimeses loengus oli ajaplaneerimisest ka juttu ja seal olid konkreetsemad lahendused, kuid ennustamatuid olukordi võib elus palju ette tulla ja siiski on kasulik hoida endal ajaline varu. | ||
Targo loengus peatuti ka teemal kooli hariduse vajalikkusest IT alal ja sellest, kuidas omale kui IT spetsialistile rohkem väärtust luua. Õppimisest ja koolist rääkis ka Elar Lang oma loengus. Kuidas tema alustas IT-s ja mis motiveeris teda kooli minema ja mis see talle andis. Elar andis häid mõtteid, kuidas kooli suhtuda ja kuidas seal paremini hakkama saada. ``If you think you can or you think can´t you´r right`` (Henry Ford). Selle Henry Fordi tsitaadiga saab valida endale suuna ja kasutada seda enda motiveerimiseks. Lisaks loengus välja toodud tsitaadile tahaksin siia lisada ka ühe teise Henry Fordi tsitaadi `` Anyone who stops learning is old, whether at twenty or eighty. Anyone who keeps learning stays young.`` Sellega võiks kokku võtta Targo ja Elari loengud, kes ütlesid mõlemad, et kooli mõte on õpetada sind õppima ja kes tahab IT-s hakkama saada, see peab koguaeg jooksvalt õppima, olema paindlik uutes olukordades ja pidevalt ennast täiendama ja updatema. Kunagi pole hilja uusi oskusi õppida. | Targo loengus peatuti ka teemal kooli hariduse vajalikkusest IT alal ja sellest, kuidas omale kui IT spetsialistile rohkem väärtust luua. Õppimisest ja koolist rääkis ka Elar Lang oma loengus. Kuidas tema alustas IT-s ja mis motiveeris teda kooli minema ja mis see talle andis. Elar andis häid mõtteid, kuidas kooli suhtuda ja kuidas seal paremini hakkama saada. ``If you think you can or you think can´t you´r right`` (Henry Ford). Selle Henry Fordi tsitaadiga saab valida endale suuna ja kasutada seda enda motiveerimiseks. Lisaks loengus välja toodud tsitaadile tahaksin siia lisada ka ühe teise Henry Fordi tsitaadi `` Anyone who stops learning is old, whether at twenty or eighty. Anyone who keeps learning stays young.`` Sellega võiks kokku võtta Targo ja Elari loengud, kes ütlesid mõlemad, et kooli mõte on õpetada sind õppima ja kes tahab IT-s hakkama saada, see peab koguaeg jooksvalt õppima, olema paindlik uutes olukordades ja pidevalt ennast täiendama ja updatema. Kunagi pole hilja uusi oskusi õppida. | ||
Õppimisest üksi on vähe, tähtis on ka osata õpitut rakendada. Tanel Unt rääkis oma kogemustest ja sellest, kuidas tema oma teadmisi on rakendanud. Talle meeldib olla ise enda tööandja ja ettevõtja. Ettevõtlusega tegelemisel on siiski päris tähtis distsipliin, suutlikkus ajada oma rida isegi siis kui on raske, see on see miks paljud eelistavad palgatööd, nii on lihtsam ja saab keskenduda ainult oma tööle. Kuigi ettevõtjana tegutsedes saaks kindlasti palju rohkem kogemusi ja see oleks kindlasti huvitav. Isegi võiks võrrelda selliseid tegelasi nagu Tanel kuntsnikega. Ta paneb oma käed külge, voolib ei millegist midagi ja see töötab. Ettevõtlusega tegaledes tuleb tähelepanu pöörata statistikale ja andmetele. Suuremad ettevõtted kasutavad andmeanalüüsi, et välja selgitada erinevaid kitsaskohti oma töökorralduses, klietide ostukäitumist ja palju muud. Andmeanalüüs on see, millele tuginevad otsused ja kuidas planeeritakse ettevõtte strateegilist tegevust. Minevik peegeldab tulevikku ja tulevikku näeb vaadates läbi numbrite. Tööstuslikul tasandil andmeid analüüsides oleme me kõik varsti profileeritud ja masinad teavad juba ette ära, mida me teeme ja kuidas mõtleme. Me elame huvitaval ja põneval ajal, kus kõik asjad arenevad ja kasvavad kiiremini kui kunagi varem, lõputu süsteem, mis ei saa kunagi valmis, nagu ka IT arendus. Alati on midagi, mida paremini teha, nagu ka enamus külalislektoritest mainis, et kiiresti ja lohakalt tehtud arendusest on palju rohkem kahju kui kasu ja et ettevõtjad ei panusta piisavalt oma toote testimisse enne selle väljalaskmist. Kõlas lausa mitmest suust V.I.Lenini parafraas ``Testida, testida, testida!``. Oli huvitav edukate inimeste mõtteid kuulata ja nendega kaasa mõtelda. Osa nende energiast ja mõtetest jäi kindlasti minu ajju ringlema ja tekitas tahtmise tegutseda ja midagi ka ära teha. Tont teab mis uued ja huvitavad mõtted sellest ringlusest veel tulla võivad ja kuhu viivad. | Õppimisest üksi on vähe, tähtis on ka osata õpitut rakendada. Tanel Unt rääkis oma kogemustest ja sellest, kuidas tema oma teadmisi on rakendanud. Talle meeldib olla ise enda tööandja ja ettevõtja. Ettevõtlusega tegelemisel on siiski päris tähtis distsipliin, suutlikkus ajada oma rida isegi siis kui on raske, see on see miks paljud eelistavad palgatööd, nii on lihtsam ja saab keskenduda ainult oma tööle. Kuigi ettevõtjana tegutsedes saaks kindlasti palju rohkem kogemusi ja see oleks kindlasti huvitav. Isegi võiks võrrelda selliseid tegelasi nagu Tanel kuntsnikega. Ta paneb oma käed külge, voolib ei millegist midagi ja see töötab. Ettevõtlusega tegaledes tuleb tähelepanu pöörata statistikale ja andmetele. Suuremad ettevõtted kasutavad andmeanalüüsi, et välja selgitada erinevaid kitsaskohti oma töökorralduses, klietide ostukäitumist ja palju muud. Andmeanalüüs on see, millele tuginevad otsused ja kuidas planeeritakse ettevõtte strateegilist tegevust. Minevik peegeldab tulevikku ja tulevikku näeb vaadates läbi numbrite. Tööstuslikul tasandil andmeid analüüsides oleme me kõik varsti profileeritud ja masinad teavad juba ette ära, mida me teeme ja kuidas mõtleme. Me elame huvitaval ja põneval ajal, kus kõik asjad arenevad ja kasvavad kiiremini kui kunagi varem, lõputu süsteem, mis ei saa kunagi valmis, nagu ka IT arendus. Alati on midagi, mida paremini teha, nagu ka enamus külalislektoritest mainis, et kiiresti ja lohakalt tehtud arendusest on palju rohkem kahju kui kasu ja et ettevõtjad ei panusta piisavalt oma toote testimisse enne selle väljalaskmist. Kõlas lausa mitmest suust V.I.Lenini parafraas ``Testida, testida, testida!``. Oli huvitav edukate inimeste mõtteid kuulata ja nendega kaasa mõtelda. Osa nende energiast ja mõtetest jäi kindlasti minu ajju ringlema ja tekitas tahtmise tegutseda ja midagi ka ära teha. Tont teab mis uued ja huvitavad mõtted sellest ringlusest veel tulla võivad ja kuhu viivad. | ||
Revision as of 20:18, 6 November 2015
ISESEISEV TÖÖ
Küsimuste vastused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus:
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kokku on lubatud kolm kordussooritust, peale mida tuleb aine uuesti deklareerida. Uuesti deklareerimine on tasuline, riigi finantseeritaval õppekohal õppijale 50€ EAP, oma finantseeritaval õppekohal 42,30€EAP. Kordussooritus ise on tasuta.
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus:
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse astumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile(10153507).
Esimese semestri lõpuks 19EAP-d ja teise lõpuks 26 EAP-d
Vastus:
Õppides täiskoormusega on nominaalkoormus 30EAPd semestris. Tasuta õppimise minimumpiir EKI nõukogu otsuse kohaselt on 27EAPd semestris. Õppides 19EAPd sügisel ja 26 kevadel siis arve õppekoormuse mittetäitmise eest oleks 450€
Erialatutvustus
Alguses selle loengu nime tunniplaanist vaadates ei osanudki tegelikult ette aimata, kui mitmekülgne ja mõtlemapanev see on. Külalislektorid, kes esinemas käisid, nende jutt ja kogemused on sellised, et sellest võiks keegi raamatu kirjutada. Kuidas EMT infoliini operaatorist saab mitmekülgne juht ja projektijuht, kes 22 aastaselt arvas, et on liiga vana, et ITd õppida, kuid 27 aastaselt läks ITd õppima. Selles suhtes tunnen endaga sarnasust. Kui projektijuhtimisest rääkida, siis sellest loengust tuli päris palju huvitavaid mõtteid ja kasulikku infot. Sain tõmmata paralleele ka enda varasemate juhtimiskogemustega ja paljude punktide juures noogutasin muiates kaasa. Kuna mul puudub kogemus igasuguste vähegi suuremate IT projektidega, siis sain sealt ettekujutuse, mis need endast kujutavad ja millele seal peaks tähelepanu pöörama. Projektijuhtimisest rääkis veel ka Targo Tennisberg, kellel on suured kogemused tarkvara arendamises. Targo põhiline jutt pöörles selle ümber, et kuidas jääda ellu tarkvaraarenduse maailmas. Loengu alguses oli päris hea võrdlus keskaja alkeemikute ja tänapäevaste IT projektijuhtide vahel. Sain aimu sellest, kuidas IT ettevõttes toimub arendustöö, millised protsessid ja etapid seal võiks olla. Milline on tavaliselt suhtlus äripoole ja IT vahel, millised möödarääkimised ja valestimõistmised seal võivad olla ja mida need põhjustavad. Huvitav oli ka töömahu hindamise näidisena korraldatud viktoriin ja selle tagamõte. Põhimõtteliselt, et võta aeg lambist ja korruta kaheksaga. Siiski esimeses loengus oli ajaplaneerimisest ka juttu ja seal olid konkreetsemad lahendused, kuid ennustamatuid olukordi võib elus palju ette tulla ja siiski on kasulik hoida endal ajaline varu.
Targo loengus peatuti ka teemal kooli hariduse vajalikkusest IT alal ja sellest, kuidas omale kui IT spetsialistile rohkem väärtust luua. Õppimisest ja koolist rääkis ka Elar Lang oma loengus. Kuidas tema alustas IT-s ja mis motiveeris teda kooli minema ja mis see talle andis. Elar andis häid mõtteid, kuidas kooli suhtuda ja kuidas seal paremini hakkama saada. ``If you think you can or you think can´t you´r right`` (Henry Ford). Selle Henry Fordi tsitaadiga saab valida endale suuna ja kasutada seda enda motiveerimiseks. Lisaks loengus välja toodud tsitaadile tahaksin siia lisada ka ühe teise Henry Fordi tsitaadi `` Anyone who stops learning is old, whether at twenty or eighty. Anyone who keeps learning stays young.`` Sellega võiks kokku võtta Targo ja Elari loengud, kes ütlesid mõlemad, et kooli mõte on õpetada sind õppima ja kes tahab IT-s hakkama saada, see peab koguaeg jooksvalt õppima, olema paindlik uutes olukordades ja pidevalt ennast täiendama ja updatema. Kunagi pole hilja uusi oskusi õppida.
Õppimisest üksi on vähe, tähtis on ka osata õpitut rakendada. Tanel Unt rääkis oma kogemustest ja sellest, kuidas tema oma teadmisi on rakendanud. Talle meeldib olla ise enda tööandja ja ettevõtja. Ettevõtlusega tegelemisel on siiski päris tähtis distsipliin, suutlikkus ajada oma rida isegi siis kui on raske, see on see miks paljud eelistavad palgatööd, nii on lihtsam ja saab keskenduda ainult oma tööle. Kuigi ettevõtjana tegutsedes saaks kindlasti palju rohkem kogemusi ja see oleks kindlasti huvitav. Isegi võiks võrrelda selliseid tegelasi nagu Tanel kuntsnikega. Ta paneb oma käed külge, voolib ei millegist midagi ja see töötab. Ettevõtlusega tegaledes tuleb tähelepanu pöörata statistikale ja andmetele. Suuremad ettevõtted kasutavad andmeanalüüsi, et välja selgitada erinevaid kitsaskohti oma töökorralduses, klietide ostukäitumist ja palju muud. Andmeanalüüs on see, millele tuginevad otsused ja kuidas planeeritakse ettevõtte strateegilist tegevust. Minevik peegeldab tulevikku ja tulevikku näeb vaadates läbi numbrite. Tööstuslikul tasandil andmeid analüüsides oleme me kõik varsti profileeritud ja masinad teavad juba ette ära, mida me teeme ja kuidas mõtleme. Me elame huvitaval ja põneval ajal, kus kõik asjad arenevad ja kasvavad kiiremini kui kunagi varem, lõputu süsteem, mis ei saa kunagi valmis, nagu ka IT arendus. Alati on midagi, mida paremini teha, nagu ka enamus külalislektoritest mainis, et kiiresti ja lohakalt tehtud arendusest on palju rohkem kahju kui kasu ja et ettevõtjad ei panusta piisavalt oma toote testimisse enne selle väljalaskmist. Kõlas lausa mitmest suust V.I.Lenini parafraas ``Testida, testida, testida!``. Oli huvitav edukate inimeste mõtteid kuulata ja nendega kaasa mõtelda. Osa nende energiast ja mõtetest jäi kindlasti minu ajju ringlema ja tekitas tahtmise tegutseda ja midagi ka ära teha. Tont teab mis uued ja huvitavad mõtted sellest ringlusest veel tulla võivad ja kuhu viivad.
Viited
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd
https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b
