User:Arihe

Andres Septer lõpetas 2010. Aastal IT Kolledži. Täis on saanud 20 aastat IT-ga tegelemist. Ta pakub sõltumatut konsultatsiooniteenust ja on IT Kolledži külalisõppejõud.

Kuulasin loengut selle eesmärgiga, et saada kätte teave, mille teadmine on eelduseks kõige mõistlikuma hariduse saamiseks. Lõpetasin Tartu Ülikoolis nii majandusteaduse bakalaureuse kui ka magistriõpingud. Magistriõpingute ajal veetsin semestri ka Saksamaal. Praegu töötan Keskkonnaministeeriumis majanduslikku ja keskkonnakaitselist vaadet ühendavas valdkonnas ehk keskkonna kasutusõiguse hindadega (tasud saastamise, kaevandamise ja jäätmete ladestamise eest). Otsus IT Kolledžisse õppima tulla oli kiire ja üpris lihtne.

Teemad on innustavad ja õpitu on praktiline ning vabastav. Vabastav just sellest vaatest, mis mul ilmselt praegu teadmatuse tõttu piirab nt eri riikides ja valdkondades töötamist.

Igas ülikoolis räägitakse, kuivõrd oluline on enesega töötamine ja see, kuidas tööd teha. Nii ka seekord. Eristav mõte siinses loengus oli see, et oma konkreetse ekspertiisi saavutamiseks tuleb spetsialiseeruda. Olen märganud, et Eestis on palju lihtsam jõuda enda kogemuste ja teadmistega eksperdi staatusesse. Selle eeldus on ühest valdkonnast olulise teabe valdamine ja selle pakkumine. Ma nõustun täielikult sellega, et tuleb valida valdkond, kus olla ekspert. Kui anda soovitus, siis just esmastele bakalaureuse tudengitele. Nad ei ole enamasti teinud sisulist panust teadvustavat ja selle eest vastutavat tööd. Selle tõttu on see soovitus tihti kauge kõlaga. Rõhutamine, kuivõrd potentsiaalne on Eestis tegelikult enda panuse ja vastutuse andmine ning konkreetse niši hõivamine, ükskõik mis moel, on tõesti vajalik.

Teine oluline mõte loengust oli see, et nn spageti koostamine ilmselt ei ole praktiline ega otstarbekas. Ka mulle meeldib teha kõike, teada kõike, panustada. Aga töö põhjal olen õppinud, et tuleb teha üks konkreetne asi korralikult, selle asemel et motiveeritult kõike kiiresti ja palju. Tugev ja usaldusväärne panus on see, millele toetuda pikaajaliselt ja mis toimib. Kiirus sõltub inimese enda efektiivsusest ja on väga erineva efektiivsuse ja vastuvõtmise võimega inimesi. Aga vastutuse juures (koolis siis hakkamasaamine ja hinne) loeb tulemus. Me ei kaota midagi, kui võtame need teemad, mis on I aastal, mõtestame enda jaoks ja õpime. Ja seejärel teisel ja kolmandal aastal samamoodi. See ei ole vanainimese mõtlemine (mulle endale teksti üle lugedes natuke tundus, nagu oleks), see on väga tugeva eksperdi mõtlemine.

Need kaks mõtet tooksin välja kui kõige kasulikumad. Sellele lisaks tekkis mul siiski ka kriitiline vaade. Ma leidsin, et ettekandja suhtumine oli pigem patroniseeriv ja mitte motiveeriv, pigem moraali lugemine. Väga aus olles võiksid sellised kõned olemata jääda. Kõik me oleme täiskasvanud inimesed, austame teineteist, meie kogemust (või puudumist, mis on ka arusaadav) ja motivatsiooni selleks õpinguks. Ettekandja võiks selgitada pigem seda, mis on asja kese ja miks see nii on, st olla väga sisuline ja mitte anda hinnanguid.

Tiina Seeman lõpetas IT Kolledži 5 a tagasi. Enne seda õppis ta ka TTÜ haldusjuhtimist, kuna see tundus talle tol ajal kõige sobivaim eriala. Ta ei ole kunagi riigisektoris töötanud sellegi poolest, et avaliku halduse eriala selle jaoks inimesi koolitab, ja see on teadlik valik.

Huvitav on see, et minul on täpselt vastupidine kogemus – ma ei soovinud kindlasti avalikus sektoris töötada, aga valisin selle tee siiski. Majandusõppest võiks kohe minna tööle ettevõtlusesse ja see võimalus ka minul oli. Avalik sektor omab (mulle tundub) väga negatiivset kuma. Ja ometi otsustasin minna valdkonda, mis on väljakutsuv ja keeruline, töökohale, mis omas ka minu jaoks kahetist eelteadmist. Kokkuvõtteks selle kogemuse eest ütlen aitäh avalikule sektorile. Kui meie peame ja saame muuta seda, mis on ühiskonna jaoks vastuvõetav tase ükskõik mis teenuste või keskkonna osas, siis see on vastutus. Ja nii hästi, kui seda teha, kujunevad järgmised aastad.

Ma tahaksin Tiinale öelda, et kogu see jutt, mida ta rääkis, on täiesti õige. Väga hästi kogemuste põhjal kokku võetud ja esitatud. Ja selline mõtteviis ning enda tegevuse kujundamine on vajalik ükskõik kus. Tore, et tema tee erasektoris ja minu tee avalikus sektoris, viisid meid samade järeldusteni (sh järelduseni, et väljakutsed ei sõltu sektorist).

Väga oluline mõte oli see, et tuleb hoida enda juures tegevusi, mis aitavad end igapäevaelust välja tõsta ja vaadata ka perspektiivi! Enda ülekurnamine selleks, et saada parimat tulemust, on alguses tavaline. Aga inimesena, kellena me soovime panustada maailma, ei saa me end defineerida vaid tööga. Ja ei saa ka heaolu tagada tööga. See on isiklik vaim, mis võimaldab lõpuks ületada väljakutsed. Selle vaimu toitmine võimaldab olla tugev juht.

Ka mulle sobib juhtimine, süstematiseerimine nii, et kõik oleks võimalikult efektiivne. Nii, nagu Tiina sain töökogemusest kaasa teadmise, et tahan ikkagi olla juht. Arvan, et selle osas oleme üpris sarnased. Tulin õppima selleks, et luua enda ellu piisavalt vabadust ja paindlikkust, omandada perspektiivis olulised kogemused. Puutun kokku paljude projektidega ja pean neid ka ise juhtima. See on näidanud, kui oluline on tegelikult arusaamine, missugune on vajalik protsess ja suunamine, et saada oodatud tulemus, sh mis on see võtmeaspekt, mida kogu aeg hoida õiges suunas.

Lisaks oli hea kuulda, kuidas muudatuste käivitamine on Tiina jaoks põhiasi. Süsteemiparandajana enda defineerimine, see on absoluutselt inspireeriv. Kui on mingi asi, mis on vaja tööle panna, ja on olemas nägemus, kuidas see töötab, siis peab olema lahendus – see on minu nägemus.

Ta rõhutas ka seda, et tellija mõistmise roll on kõige olulisem, eriti kui IT projekte juhtida. Ei saa jääda enda raami ja vaadata, et funktsioon töötab. Tuleb mõelda laiemalt ja näha kliendi vaatenurka. Planeerida tuleb tagant ettepoole, ette näha piisav aeg. See tähendab, et kohe alguses on juba kiire, need tegevused loevad. Tuleb ka prioritiseerida, mis on oluline, mis mitte. Mida on ilmtingimata vaja, et asi ära teha, mis on „nice to have“. Analüüsida, missugused on need sõltuvused ja seosed. Kirjeldatu on väga tuttav tunne. Ootamatused on need, milleks on vaja valmistuda. Raha osas peab olema selgus. Küsima peab alati. Ma täielikult nõustun. Siinkohal pärast kõigi loengute vaatamist saan ka kiita, et Tiina oma oli neist esiteks kõige kasulikum ja teiseks hästi tore.

Elar on läbistustestija ehk turvalisuse testija. Ta ei jõudnud kuidagi kooli, sest palka sai niikuinii. Ja seetõttu tegi läbi kõik valed viisid. Suurimaks probleemiks osutus see, et Elar ei tundnud termineid. Kauõpe – nagu minul, ei seganud kokkuvõttes tööd ja kooli.

Oluline on õppida õppima – ma olen nõus. Maailm muutub kogu aeg, tekivad uued teemad, uued prioriteedid. Järelikult ei saa siduda õppimist vaid õpingutega, vaid see on elu osa. Me harjutame elamist uuel ajastul. Ja aju vajab uut infot! See mind motiveeriski õppima tulema. Kool on võimalus õppida olema edukas – nõus! Oluline on eesmärgistamine, kuid ka rutiini leidmine, kuidas hakkama saada. See vähendab pingeid.

Väljakutsete vastuvõtmine on samuti lahendatav – igal hetkel saab olla üks tegevus, millele keskenduda ja ära teha, ja kuni on piisavalt aega, ei ole neid tegevusi kunagi liiga palju. Õpiplaani mõte ja see, et tuleb osata aega planeerida, on samuti paljude tudengite kasutuses. Siiski ei nõustu ma cum laude eesmärgiga, kuna ka see võib olla eba efektiivne. Isegi kaugõppe kõrval tuleb säilitada võime teha efektiivselt tööd ja omada vaba aega. Sel põhjusel, nagu majanduses alati rõhutatakse, on igal tegevusel nn alternatiivkulu. Mida mina saaksin teha, kui ma ei teeks seda, mida ma praegu teen. Seega kui ained nõuavad cum laude või lihtsalt enda väga hea ja edukana esitlemise jaoks liigselt aega, ei pruugi see tiitel ja maine ära tasuda. Ma hoiaksin inimesi selle mõtte kaudu, et nende otsus ükskõik, mis hinde saamiseks, on neile parim. Ärme tekitame tehislikku jooksu cum laude’le, mis peaks olema parim, aga ei pruugi olla.

Olen täiesti nõus, et suhtumine määrab palju. Sedasama näen ka tööl enda projektide raames. Asjad on teostatavad, aga ometi on suhtumine see, mis jääb ette. Ja siis on asi isiklik. Olen inimene, kes pigem teeb, sest see panustab minu arengusse, kui et ei vastuta ja ei tee. Ainus miinus on ilmselt viimase hetke tegemine. Osaliselt tuleneb see ka praegu tööst. Tõesti on kiire ja palju teha. Aga see motiveerib mind. Läksin kooli teadmiste pärast. Ehk siis suhtumine võimaldab saada üle ja end motiveerida sama hästi, kui endale kinnitada, et niikuinii ei saa ja ei jõua. Tegelikult on see üks kõige olulisemaid järeldusi. Kui inimesed teeksid, mida nad suudaksid, enda ettekujutuse asemel, mida nad suudaksin, oleks maailm hämmastavalt erinev.

Matemaatika on loogika. Nii Excel kui ka Stata kui SPSS on väga sarnased nt Javale. Sa lood tingimusd, seosed, kuidas toimivad sõltumissuhted. See on mõtlemisõpetus. Majandus on samuti väga oluline. Olen majandusteadlane ja näen, kuivõrd erinev on see mõtteviis. Mul on küll eetiline ja vaimne vaade. Aga mul on vaja majanduslikku vaadet. Seda kõigil, siis on võimalik asju ellu viia. Mulle meeldis ettekandja mõtete kogum. Tänu talle selle eest.

Taavi rõhutas, et kõigepealt diagnoosi, siis vaata lahendis ja rakenda. Leidlikkus on oluline. Suuremad süsteemid käivad kokku erinevatest plokkidest ja iga plokk tuleb teha tõhus.

Pean tunnistama, et loengut oli raske jälgida. Esitusviis oli natukene kurtev. Kui toetuda eelmisele loengule, siis asi ehk oli suhtumises. Ja nüüd me teame, kui oliline see on.

Ma olen nõus, et tuleb mõelda süsteemi administreerimisele. Nt meil tööl tehti arendus, mille teostanud firma kasutas mitte nii levinud programmeerimiskeelt. Seejärel läks pankrotti ja ei olnudki kedagi, kes seda süsteemi uuendaks. Süsteemi administraator on süsteemi jätkusuutlikkuse tagaja.

Ta rääkis ka, et süsteemi administraatorid töötavad tiimis, koos suudetakse seda kõike käigus hoida, mis on kliendil tarvis. Juhul kui midagi on valesti, peaks muutma töökorraldust. Kriitikat saab palju.

Meil ka KEMIT saab väga palju kriitikat. Tugiüksus on alates loomisest olnud kõige madalama hindega osakond. See ilmselt ei anna ka neile väga palju motivatsiooni piiratud tingimustes paraneda. Ma sain sellest loengust mõtte, et administraatorid on olulised, miks, ja et neile tehakse kriitikat. Eks selle põhja pealt tuleb nüüd mõelda, kuidas asja parandada.

Testimine on vajalik informatsiooni saamiseks olukorra kohta. Testimiseks jäetakse tihti liiga vähe aega, seda ei peeta prioriteetseks, samas testimine ongi ju reaalne kontroll, kas tarkvara töötab. Kui ei tööta, ei ole kogu sellest eelnevast tegevusest kasu. Testimine ei ole esineja hinnangul ka seksikas. Arvatakse, et testija saab väga vähe palka ja seda oskab igaüks. Samas igat etappi tuleks testida. Ettekandja jutt on arusaadav ja nõustun, et tõesti me projektiplaani koostades ei pööra sellele niivõrd tähelepanu. Hea on see nüüd meelde jätta.

Annan esineja ka eelispunkte, sest iga slaidi juures olio ma motiveeriv kassipilt! See lihtsalt hoiab sisemist naeratust töös. Räägitakse nii, nagu elu ongi, see on hea realism.

IT on kliendi rahulolu poolest üks madalamaid. Tegelik programmeerimine ei ole enamik ajast, vaid vähem kui pool. Projektijuht peab aru saama suuremast maailma keerukusest, mis komponendid seal on. Me tegeleme kommunikatsiooniga ja on väga palju inimestevahelist suhtlust. Need on ühed peamistest mõtetest selle loengu jooksul.

Ma arvan, et see on kõikjal nii, mis iganes valdkonnas. Ka insener peab enamuse ajast panustama maja funktsionaalsusele jne, et lõpuks panna kokku tehniline kirjeldus. Projektijuhtimist peaks õppima iga kõrgkooli astuja. Ma ei olegi vaadanud, kas selline aine IT Kolledžis olemas on. Aga peaks olema (konkreente soovitus)!

Probleeme ei saa ennetada mitte ainult sellega, et oskad väga hästi programmeerida, vaid vajalik on ka juhtimise korralduse ja projekti koostamise, ajajuhtimise kogemus. Nõustun täielikult. Eks see ona rengu, kuidas ja mis hetkel inimene paneb asjadele sellise nime, et tegevus kuni tulemuseni on projekt ja siis on veel vajalik selle etappide ajastamine. Aga mul on hea meel sellise struktuurse mõtlemise üle. Siiski pean tunnistama, et ettkandja jääb natuke liiga kaugeks. Teooria on hea, kuid palju juttu, vaja oleks põhiargumente või järeldusi. Ma suudan palju seostada tööga, kuid nt bakalaureuse tudeng ei pruugi.

Aga üks järeldus siiski - IT on tavateenus, seda võib tellida ükskõik kust. Raske on tõendada enda kvaliteeti. Innovatsioon ja laienenud võimaluste uudne kasutamine loob võimaluse, mitte olemsaoleva parem tegemine. Inimesed peavad olema hädavajalikud või sotsiaalsed. Väga hea mõte. Kuni ei ole võimalik enda kvaliteeti usaldusväärselt esitada, võistleme samal turul. Ehk siis miks mitte leida viis, kuidas enda kvaliteet tõendada.

Tanel rääkis, kuidas tema ettevõtmine pidi algusest peale olema kasumlik. Ta rääkis ka, et kui inimesi on palju, tekib kohe palju rohkem probleeme. Teekond sellesse kohta on temal olnud raske.

Öeldakse, et igast kolmest ettevõttest õnnestub heal juhul üks. See on siis mõte majandusest. Ma saan aru tema raskustest ja selline mõtteviis viib edasi. Kindlasti tuleb silmas pidada kasumlikkust. Ja võib-olla see pigem toetab, et ei peagi kohe olema hea ja edukas, alati on raskusi.

Mulle meeldis ka mõte, et hea läbisaamine töökaaslastega on väga oluline, aga nad peavad ka meeskonda sobima. Tõesti, inimesest sõltub palju, ka praegusel IT ja tehnoloogiaajastul. See on asi, mida mitte unustada. Kui palju võib sõltuda inimese suhtumisest või sellest, et rasket asja suudetakse rahulikult selgitada. Ma tänan enda juhte, aga rõhutan ka teistele, see roll on keskne. Inimene on ikka veel keskne. Läbipõlemise oht on suur. On suur. Rääkisin sellest ka eespool. Kui inimene põleb läbi, siis ei ole enam vahet, kui hea ta oli enne. Ta enam ei ole. Ja elu on pikk. Hoidkem ennast.

Näiteks võiks käia Garage 48 üritustel. Ka meie tegime mõttetalgud ja viisime sinna ideid. Kusjuures selle aasta võitja mõte oli päris samas suunas meie pakutuga. Praktiline mõtisklus idee elluviimisest annab hea ettekujutuse sellest, mida tähendab olla ettevõtja. Siiski räägib esineja päris laialt ja mitte väga struktureeritult ja seetõttu on keeruline kuulata. Tema kogemused on küll mitmekülgsed, aga samas konkreetne tegevus ja järeldus võiksid olla selgemalt väljendatud, sh algusest lõpuni.

Meelde jäi kull mõte, et vaja on lahendada probleeme müügimeeste ja klientide vahel, st mis on ootus ja mida pakutakse. Väga õige!

Loengu kõige olulisem järeldus oli, et tuleb leida nišš. See tuleneb ka eelmistest esitlustest. Tuleb olla ekspert, leida enda panus, olla nišis ja parim. Kui ma käin nt Euroopa Liidu kohtumistel, on seal enamasti vanemad meesterahvad. Ka Saksamaal olid enamuses õppurid majanduse alal mehed. Sellest ei ole midagi, aga see siiski võimaldab võrrelda, kuivõrd Eestis on võimalik valida eriala, mis tõesti on nišš, ja seda edendada. Meil on nii suur potentsiaal leida kohe andekad inimesed ja neid rakendada, ilma igasuguste liigsete pingutusteta.

Ta rõhutas ka, et igal juhil on olemas juhtimisarvestus. Andmeanalüütiku funktsioon on leida samas lisaväärtus. Juhtimisarvestus annab vastused küsimustele. Analüütiku roll on analüüsida ja siis pakkuda vastus või küsimus. Analüütikud peaksid leidma need kohad, mis on kasutamata. Tuleb otsida nišiasju, mis tulevikus on olulised – kõnetavad.