User:82.147.170.50

Erialatutvustuse aine arvestustöö.

Autor: Jevgeni Vaab

Esitamise kuupäev: 10.11.2015

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on põhimõtteliselt üks olulisemaid aineid, millega tuleb esialgul tutvuda kas või sellepärast, et ta on kõige esimene moodul, millega ma sain pihta IT Kolledžis. Ma ei kujutanud ette eriti mis mind ootab selles aines, arvasin et meid tutvustatakse keerukustega mis meid ootavad meie valitud erialal õppimas ja viidetakse olulisematele küsimustele, mis meil arvatavasti tekkivad õppimise käigus. Sissejuhatav loeng oli päris dünaamiline selles mõttes, et saime tutvuda erinevate inimestega, alustades prorektoriga Toomas Lepik ja aine õppejõuga Kristjan Karmo. Oli huvitav tutvuda videosalvestuse tehnoloogiaga, mille eest vastutab Juri tretjakov. See oli küll üllatuseks. Ise olen tutvunud sellega esimest korda. Kindlasti vajalik ja kasulik viis loengute salvestamiseks. Eriti meeldis nende loengute puhul see, et on võimalik selle loengu kiirust muuta, mis on ka võga kasulik ja säästab aega. Saime tutvuda siis inimestega, kes on meile abiks selles raskes maailmas nimega IT.

"IT projektide juhtimine" oli järgmise loengu nimeks, millega ma sain tutvuda juba netis. Sõna võtis Tiina Seeman, kes töötab projektijuhina, kes on varem töötanud teeninduses ja kelle elustiil on päris sportlik ja "kaine" nii ülekantud mõttes kui ka otseses. Selles mõttes olen temaga solidaarne, kuna ise teen sporti ja alkoholi peaaegu ei tarbi. Mis puudutab juhtimist, see on üsna oluline valdkond mis nõuab planeerimist ja juhioskusi. Ta rääkis projektidest ja miks need projektid läbi kukkuvad. Olulisemad aspektid millele tuleb tähelepanu pöörata projekti juhtimisel olid käsitletud. Ise projektijuhina ei ole töötanud (täies mahus), aga natukene elukogemust selle seotud ikka on. Kokkuvõttes võin öelda, et selline amet kindlasti nõuab otsustusvõimet, kriitilist mtlemist oskusi ja suurt enesedistsipliini.

"Õppimisest. Omast kogemusest." Selles loengus jutt käis õppimisest, mida õppida ja miks seda õppida. Loengu andis Elar Lang. Samamoodi nagu Tiina Elar alustas enesetutvustusega, kus ta mainis mis aastal ta kooli lõpetas, kus ta ja kellena ta töötas ja miks ta sattus IT Kolledži. Ta räägib et tal pakkus huvi progemine juba kooliajast, kuid ülikooli ta ei läinud, vaid äks ajateenistusele. Ühel hetkel ta jõudis sellisele tasemele, kus ta oskab päris palju ja teenib sama palju nagu ülikooli lõpetavad inimesed. Ühel hetkel otsustas ta minna ülikooli. Ta lõpetas IT Kolledži, pärast ka TTÜ. Lõpetas cumlaude tasemel. Ise üritab edastada meile selline informatsioon, et õppimine ei ole nii raske nagu paljud meist arvavad, vad on vaja lihtsalt pingutada. Iseenesest kool õpetab meid õppima, kui sa oled koolis harjunud oma aega planeerida (mida ma eriti ei usu), siis edasi asi sul läheb lihtsam. Mina ise olen seda õppinud teha ka peale kooli, kui TTÜ'sse astusin. Jälle oluline on oma ajaplaneerimine - oled iseenda elu projektijuht.Et saada progejaks on vaja õppida, vigu teha ja jälle õppida.

"Millega tegeleb süsteemihaldur" oli järgmise loengu teema, mille viis läbi Taavi Tuisk. Taavi rääkis sellest, millega tegelevad süsteemadministraatorid. Täi mõned näided 90lt, mis moodi asi käis tol ajal võrreldes praeguse ajaga. T rääkis "sisadmini" tööst, millest ta koosneb ja kuna ma olen juba harjunud slaidite olemaloluga, siis mul tekkis tunne, et oli millestkist puudu. Arvan, et see oli kõige suurem miinus mis puudutab seda loengut. Ise pole varem sellega kokku puutunud ja minu jaoks see loeng oli pisut igav. Arvan, et iga info omandamiseks on mitmekesed viisid head, eriti kui neid kombineeritakse samal ajal. Võib olla see on individuaalne, aga praktika ja mõned uuringud näitavad, et teadvusetusseisundis informatsiooni omandamine on olemas ja on kasuks.

"Testimine ja tarkvara kvaliteet" oli viienda loengu teema, milli viis läbi Kert Suvi, kes tõenäoliselt oli asenduses. Pean alguses mainima, et testijate kohta olen kuulnub seda, et kui sa oled IT lõpetanud, aga progeda ei oska, siis testimine on just sinu jaoks. Aga Kert näitas, et see kinnitus ei ole eriti tõsine, kuna testimine on päris suur valdkond ja ei ole igav nagu on selline stereotüüp kujunenud. Ainukene asi millest ma kogu selles asjas aru ei saanud, mida kassid nendes slaitides tegid, aga see ei ole märkus vaid lihtsalt vaatslus kuidas üks õppejõud oma informatsiooni edastab.

"Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" oli siis järgmine loeng, mille andis Targo Tennisberg. Atraktiivse välimusega mees hakkas juttu rääkima alkeemikutest, nende tööst ja kuidas neid karistati tol ajal kallates sulatina kurku. Aga edase jutt oli ikka IT'st. Ta mainis, et peale seda, kui ta esimest programmi kirjutas, on möödas juba 20 aastat ja tekkis väike lootus et see loeng tuleb üsna huvitav. Nii juhtuski, et loeng oli väga sisukas ja informatiivne, oli kohe näha et inimene on kogemusega ja tal on midagi meile öelda. Kindlasti üks huvitavatest longutest mis ma siiamaani olen vaadanud.

"Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" oli siis järgmise loengu nimi mille andis Tanel Unt. Tema rääkis siis kuidas temast ettevõtja sai. Päris huvitav loeng oli, isegi viidates sellele, et mingeid slaide ei olnud. Oli näha, et sel mehel on kindlasti midagi öelda ja ta ütles. On alati huvitav kuulata inimest, kes on suutnud mida erilist teha oma elus, isegi jui tal ametlikut haridust pole. Olen veendunud, et just sellised inmesed määravad arendamise vektorit meie elus. Aga olid tõsiselt huvitavad jutud tema suust ajatud, huvitav miks ma pole temalt varem kuulnud. Võiks isegi filmi teha tema ajaloost.

"Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" oli järgmine loeng, mille viisid läbi Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Selles loengus jutt käis analüüsimisest. Analüüsimine toimub igalpool. Nii inimese tasemel, kui ka riigi tasemel. Kui kasulik see on, on juba küsimus. Kasulik see kindlasti on, aga kelle jaoks. Info analüüs riigi tasmel on kasulik riigi jaoks ja sellest järeldub, et inimeste jaoks ka. Millist infot riik saab meie kohta, mis ta selle infoga teeb. Kas see rikkub inimeste privaatsust, keegi ei tea. Tahaks arvata, et mitte. Aga mingil määral see on kontroll meie üle. Selles longus jutt käis analüütimisest, kui kasulik see on ja milles see protsess seisneb.

Resümeerides tahaks öelda, et mõned loengud olid täiesti kasuks. Mõned olid natukene igavad. Sain sisuka ülevaade sellest, mida oodata programmerimisest tulevikus ja nendest töödest, mis on otseselt seotud minu erialaga.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus A

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Eksamikorralduse määrab õppejõud. Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. RF õppekohal kordussooritused on tasuta.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus 1

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Deklareeritud, vaid tegemata jäänud valikained ei pea olema tingimata sooritatud, vad peab arvestama sellega, et valikaineid peavad olema sooritatud ettenähtud mahus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

I semester - 28 EAP II semestril 19 EAP Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 2 EAP ulatuses: 27*2-28-19=7. Arve = 7*50=350 € .

 Viited

1. Erialatutvustus ISa ja ISd[1]
2. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)[2]
3. IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)[3]
4. "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang)[4]
5. Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)[5]
6. Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)[6]
7. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)[7]
8. Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)[8]
9. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)[9]
10. Help: Wiki markup[10]
11. Õppekorralduse eeskiri[11]