Wifi turve

Sissejuhatus

Paljud inimesed küll kasutavad Wi-Fit kuid pole teadlikud selle erinevatest standarditest ja turvalisusega seotud probleemidest. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on viimase kümnendi jooksul toimunud revolutsioon juhtmeta internetiühenduste valdkonnas. Kuigi alles 2001 aastal käivitus esimene avalik WiFi Leviala Eestis, on nüüdseks jõutud olukorda, kus tundub imelik, kui kohvikusse või mõnesse muusse avalikku teenust pakkuvasse asutusse minnes ei ole võimalik ligi pääseda ühessegi traadita interneti levialasse. Lisaks arvutitele on nüüdseks juba ka suuremal osal kallima hinnaklassiga mobiiltelefonidel juures võimalus ühendada ennast traadita interneti võrku. See toob endaga kaasa aga juba uusi funktsioone nagu näiteks tasuta VoIP kõned või internetiraadiod mobiiltelefonides, mis omakorda suurendavad nõudlust järjest rohkemate levialade järele.
Wi-Fi on tänapäeval väga tuntud ja laialdaselt levinud. Wi-Fi leviala võib leida peaaegu igas natuke suuremas kohvikus, pubis, baaris ja nüüd on võimalik seda leida ka pargis, rääkimata kodudest ja kontoritest. Võimalik, et paljud üldse ei tea, mida täpsemalt tähendab see salapärane lühend Wi-Fi, mida kõik nii uljalt kasutavad, rääkimata sellest, et nad teaksid, millised on Wi-Fi erinevad standardid ja andmeturbe protokollid. Kui minna natuke lähemalt siis minu jaoks Wi-Fi ilmumise aeg oli nagu suur revolutsioon, sest mina ei saanud aru kuidas saab kasutada Interneti ilma traadideta, istuda kodus oma läpakaga näiteks voodi peal kuulata muusikat ja surfata internetis. Ja kuna see on meie tänapäevane elu siis see on mitteturvaline ja kõik kes tahab midagi kurja teha saab seda kergesti realiseerida ja selleks, et vältida raskuseid ja ründeid Wi-Fi kaitseks tuleksid erinevad turveprotokollid, mis vastavad stardarditele. See on nagu meie elu, kõik peab olema turvaline, näiteks korterites on uksed koos lukuga ja kui mina ei taha, et keegi tuli minu juurde siis ma panen korteri luku või signalisatsiooni. Esialgu olid personaalsed võrgud täiesti kaitseta kuni võrguhaldaja ise ta kaitse alla pani. Sellest hoolimata on suur osa võrkudest siiamaani turvatud kas nõrga turvalisusega WEP algoritmiga või üldse laiali maailmale täiesti avatud. Minu kodus näiteks on üks Wi-Fi leviala, mis on turvatud WEP abil, aga näiteks kui vaadata milliseid levialad on meie majas veel on olemas, siis on selline pilt, et mõned on täiesti avatud igaühele, kes vähegi soovib internetti kasutada. Minu arvates see on ebamugav, üldse mitteturvaline ja mõtetus asi, kui on olemas Wi-Fi leviala, pane näiteks parooli, et see on parem kui ilma paroolideta. Selline olukord loob aga suurepärase võimaluse pahatahtlikel inimestel võrku pealt kuulata ning saada informatsiooni näiteks salajaste paroolide või muude tähtsate andmete kohta.
Minu referaadis jutt läheb sellest, millised on tänapäeval kõige populaarsemad turveprotokollid, näiteks WEP, WPA ja WP2 see on nagu evolutsioon: WEP on näiteks kõige esimesem turve protokoll ja tänapäeval on ta lihtsalt murtav, WPAga on asi natuke keerulisem sest see kasutab raskeid krüptoalgoritmeid. WPA on andmeturbe protokoll, mis kasutab TKIP protokolli ja AES algoritmi ning autentimiseks EAP protokolli. WPA2 on WPA edasiarendus. Praeguse seisuga on see kõige turvalisem andmeturbe protokoll, mida ei ole võimalik eriti lihtsalt lahti murda. Alguses jutt tuleb sellest, mis on üldse see sõna Wi-Fi tähendab, kuidas seda kasutab, milliseid standardid on maailmas olemas, milliseid on neist kõige levinunaid. Kuidas kodus ja mingis asutuses oma võrgu kaitsta, mida selleks tuleb teada, mida tuleb teha ja milliseid tegevused on keelatud, see on kõik selleks et võrk töötaks nii nagu ta peab! Meie laias maailmas on nii palju inimesi, kes tahab midagi saada näiteks ilma rahata ja veel paha asju kaasa tuua, selleks, et krakkerid ei saaksid minu asju varastada ja midgi halba mulle teha, ülioluline on see, et kõik peab olema turvaline, kui ostad mingi asju nt. ruuterit, siis sina pead mõelda kuidas saab seda kaitsta. Mõned ei taha ainult traadita interneti tasuta kasutada, nad tahavad midagi varastada või kui see on mitte kättesaadav siis teha katki see mis sulle vaja on. Lõpuks kirjutasin natuke sellist asjast nagu kuritegevused ja paragrahvid, sest kõik mida need kräkkerid tegevad on karistatav.
Wi-Fi on meie maailmas arenb edasi suure sammudega ja see mis meil on tänapäeval olemas ei ole piir. Kõigepealt, kuna areneb traadita andmeside siis koos sellega ilmuvad uued krüptoalgoritmid ja protokollid mis on loomulikult arenevad koos Wi-Figa. Seega on selge, et interneti tulevik kuulub WiFi-le.

Mis on Wi-Fi

WiFi (Wireless Fidelity) ehk raadiokohtvõrk või raadio-Ethernet. Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, vastab raadiokohtvõrgu standardile IEEE 802.11 ning kujutab endast Ethernet-kohtvõrku, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega ja kasutatakse raadio-Etherneti otsejada-versiooni (DS). WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega. Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuid tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

Kasutusala

Wi-Fi on kasutusel kodustes võrkudes, kontorites, mobiiltelefonides, videomängudes ja paljudes teistes elektroonilistes seadmetes mis vajavad mingisugust traadita võrku. Wi-Fi tehnoloogiat toetavad peaaegu kõik tänapäevased arvuti operatsioonisüsteemid, mängukonsoolid ning ka paljud printerid ja teised välisseadmed.
Wi-Fi eesmärk on pakkuda traadita ligipääsu digitaalsele sisule. Selle sisu alla võivad kuuluda nii rakendused, heli, visuaalne meedia, Interneti ühendus ning ka muud andmed. Wi-Fi muudab informatsioonile ligipääsu üldiselt lihtsamaks, kuna see saab eemaldada mõningad füüsilised piirangud mis on seotud kaabeldusega. Wi-Fi’ga varustatud seade nagu näiteks PC, mängukonsool, mobiiltelefon, MP3 mängija või PDA saab ühenduda Internetiga, kui see asub traadita võrgus, mis on ühendatud internetiga.
Peale selle, et Wi-Fit kasutatakse kodudes ja kontorites, on see laialt kasutuses ka avalikes kohtades, kus pakutakse traadita Interneti teenust kas tasuta või siis mingi rahasumma eest. Wifi.ee andmetel on praegu Eestis kokku 1175 Wi-Fi- leviala 45 000 km2 kohta. Tartumaal asub neist 98 leviala, millest enamik asub Tartu linnas.

Koduvõrgu kaitsmine

Kui sõita läbi Tallinna kesklinna Mustamäele ja tagasi, jääb marsruudile ligi 1200 WiFi leviala, paljud küll asutuste, kuid enamus siiski kodukasutajate omad. Rõõmustaval kombel on 80-90% neist kasvõi mingilgi määral kaitstud, nii et pätt, kes neid kuritarvitada püüab, riskib juba ametlikult paragrahviga, mis räägib arvutivõrgu ebaseaduslikust kasutamisest kaitsevahendi kõrvaldamise teel. Esimene ja kõige tähtsam: muuta ruuteri vaikeseadeid! Iga ruuteri kasutusjuhend koos vaikeparooliga on netist vabalt allalaaditav ning administraatori, mõnel juhul ka vaikekasutaja parooli muutmata jätmine on sama, mis lahtisele uksele veel ka võtmed ette unustada.
Kindlasti tuleks muuta ka SSID (Service Set Identfier ehk teenusevõrgu nimi, mille ruuter välja saadab), kasvõi selleks, et koduvõrk naabrimehe omaga vahetusse ei satuks (mõelge oma üleelamistele olukorras, kus naabrimees kasvõi kogemata teie allalaadimiskiirusest oma osa saab), aga ka sellepärast, et näiteks mõnede Linksys’i mudelite puhul piisas vähemalt mõnda aega tagasi SSID teadmisest, et selle tarkvara uuega asendada. Kui ruuteri tarkvara vähegi võimaldab (ja enamus võimaldab), tuleks SSID väljakuulutamine üldse ära keelata. Suunatud rünnaku vastu see küll ei aita, kuid keskkoolikräkker võib SSID väljanuuskimiseks kuluvat aega liiga tüütuks pidada.
Kui ruuteri tarkvara sellega hakkama saab, tuleks kasutada MAC-aadressi (iga võrgukaardi unikaalne identifikaator) põhist filtreerimist, omistada igale võrku kasutavale arvutile staatiline IP ja ülejäänud IP aadresside vahemikule ligipääs keelata. Jällegi – kunagi ei tea, kas kurjam viitsib MAC- ja IP aadressi võltsimisega vaeva näha.
Kõige tähtsam – kasutage signaali krüpteeringut, nii kanget, kui teie ruuter vähegi kannatab. 64-bitist WEP-i murrab kurikael mõned minutid, 128-bitist WEP-i kuni kaks tundi, kui parool just sõnaraamatus kirjas ei ole, WPA-d võib ta heal juhul murdma jäädagi. Toore jõuga (brute force) kuluks WPA murdmiseks päevi, selle asemel rünnatakse pigem krüpteerimisvõtme vahetushetke, mis WPA lihtsamate versioonide puhul on teinekord veerand tunniga lahtimurtav. Siiski on WPA, eriti selle kommertsversioonid tunduvalt turvalisemad kui WEP, viimane aga on kindlasti parem kui igasuguse krüpteeringu puudumine.
Ja veel kaks võtet koduvõrgu kaitsmiseks: ruuter tuleks püüda paigutada nii, et selle leviala ruumidest võimalikult vähe välja ulatuks, kui aga WiFi-t pikka aega ei kasutata, on targem ruuter üldse välja lülitada.

WiFi-võrkude turvalisus

WiFi turvalisus on väga keeruline ja mitmetahuline teema. Selge on aga see, et võimalike probleemide ees silma kinnipigistamine olukorda ei lahenda. WiFi levib tahes-tahmata ja ükskõik kui hästi te seda ka varjestada või piiritleda ei prooviks, ikkagi levib see teie eluruumidest kaugemale.
Kogutud Aga kuidas on lood WiFi piiramisega andmete põhjal on 42% Tallinna WiFi-seadmetest lahtise võrguga (ilma WEP või WPA kaitseta). See ei tähenda küll päris nelja tuhandet (mitteametlikku) avalikku internetipunkti, sest selles statistikas ei kajastu MAC-aadressi kontrolliga piiratud võrgud ega keerulisemaid turvameetmeid. Ent kui vaadata, kui palju on samas tootjanimedega võrke (Linksys, Default, Wireless, WLAN), võib kahtlustada, et enamikule neist on täiesti vaba juurdepääs.
Enamik kontvõõrastest kasutajatest pole ju pahatahtlikud – tahavad lihtsalt netis surfata, meile lugeda, sõnumsidet kasutada. Peate ainult arvestama sellega, et võõras arvutis olevad viirused võivad ohustada teiegi arvutit ning kui netiühendus järsku väga aeglaseks jääb, võib olla süüdi teie heatahtlikkust kuritarvitav naabripoiss – kasutage alati tulemüüri, viirusetõrjet ning kahtluste korral jälgige võrguseadmest, millised MAC-aadressid on viimasel ajal teie võrguühendust tarbinud.

SSID ja MAC-aadress

Igal WiFi-võrgul on oma nimi. Seda saab ise määrata. Mõistlikuks ei saa pidada ka oma aadressi kasutamist SSID-nimena – Korter 12, II korrus, Firmanimi OÜ jne. Kui tõesti tahate, et võõrad teie WiFi-võrguga liituda oskaksid, kasutage meiliaadressi või telefoninumbrit. Firmanime kasutamine hõlbustab häkkerite tööd, kodune aadress võib olla aga reklaamiks varastele – siit on vähemalt arvuti kaasa võtta. MAC-aadress on unikaalne kood, mis on igal võrgukaardil ja võrguseadmel erinev. Tüüpiliselt on see aadress kujul 00:02:3F:33:4A:89. Sellest esimesed kolm märgivad tootjafirmat (00:02:3F – Intel Corp), tagumised kolm moodustavad iga kaardi kordumatu koodi.
MAC-aadresside litsentseerimisega tegeleb IEEE Standards Association. MAC-aadress ehk meediumipöörduse juhtimise aadress (inglise keeles Media Access Control) on võrguseadmete unikaalne identifitseerija, mis määratakse võrgukaardile tootmise käigus. Tootja poolt määratud MAC aadress võiks olla ülemaailmselt unikaalne, kuid on siiski tarkvaraliselt muudetav enamusel 21. saj alguse võrgukaartidel.

WEP, WPA, WPA2

WEP ehk Wired Equivalent Privacy on protokoll, mis loodi tegemaks standardile IEEE 802.11 vastav traadita internetiühendus sama turvaliseks kui seda on tavaline juhtme teel leviv internetiühendus. WEP kasutab krüpteerimiseks RC4 algoritmi ning tervikluse hindamiseks CRC32 kontrollsummasid. Võtme pikkuse järgi eristatakse 64, 128 ja 256 bitiseid WEP-e, mis kasutavad siis vastavalt 40, 104 ja 232 bitiseid paroole. Igale kasutaja poolt sisestatud salajasele võtmele lisatakse 24 bitine IV (Initialization Vector) vektor, mille järgi siis kokkuvõttes krüpteeritakse paketid kasutades RC4 algoritmi. Üheks suurimaks WEP turvaprobleemiks on liigselt väike erinevate võimalike IV vektorite hulk. WEP on väga lihtsalt lahti murtav, arvuti tegi seda IT Kolledzi laborites viie minuti jooksul, oli väga huvitav.

WPA loodigi WEP krüpteeringu asendamiseks. Eksisteerib 2 lahendust – WPA-PSK ja WPA Enterprise. WPA-PSK puhul kasutatakse kõigil WiFi klientidel sama 8-63 märgi pikkust parooli. See on turvaline ainult siis, kui valida vähemalt 33 märgi pikkune suvalistest märkidest koosnev parool. WPA Enterprise lahenduses kasutatakse RADIUS serverit, seega iga kasutaja peab WiFi võrku sisse logima oma kasutajanime ja parooliga.

WPA2 on WPA uuem versioon, milles on kohustuslikuks tehtud tugevama krüpteeringu kasutamine. Praegusel momendil loetakse ainukeseks lihtsasti kättesaadavaks WiFi turvalisuseks WPA2 Enterprise lahendust. WPA on andmeturbe protokoll, mis kasutab TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli ja AES (Advanced Encryption Standard) algoritmi ning autentimiseks EAP (Extensible Authentication Protocol) protokolli. WPA on küll palju turvalisem kui WEP, kuid siiski on tänapäeval juba võimalik ka seda andmeturbe protokolli lahti murda. WPA2 on WPA edasiarendus. Praeguse seisuga on see kõige turvalisem andmeturbe protokoll, mida ei ole võimalik eriti lihtsalt lahti murda.

WiFi-võrgu kaitsmine

Statistika järgi on 42% Tallinna WiFi-võrkudest kaitseta. Tegelikult päris nii vabameelne meie võrgundus siiski pole – NetStumbleri statistika ei kajasta näiteks MAC-aadressi, captive-veebiserveri või muude keerukamate võtetega piiratud võrke. Ent julgeks siiski väita, et Tallinnas on iga kolmas WiFi-võrk kõigile külastajatele avatud.

• Valige sobiv kaitsemeetod
  

Koduse WiFi-võrgu turvamiseks on mitu võimalust. Valikus on peamiselt 64- või 128-bitine WEP (mõnel juhul ka 256-bitine WEP), WPA-PSK ja MAC-aadresside piirang. Kõige turvalisem on WPA-PSK, kõige kesisema turvalisusega aga MAC-aadresside piirang (kuigi juurdepääs on piiratud, on ühendus siiski vabalt pealtkuulatav). Kõik peale WPA-PSK ei paku kogenud häkkerile olulist peavalu, ent peletavad kindlasti eemale soovimatud juhukülalised. Ka WPA-PSK on kindel vaid juhul, kui kasutatud parool on pikk, ei põhine sõnaraamatus leiduval sõnal ning sisaldab nii tähti, numbreid kui ka muid märke (soovitan vähemalt 12-märgilist parooli).

• Kontrollige turbemeetodi ühilduvust
  

Valitud turbemeetodit peavad toetama nii WiFi-seade, arvuti WiFi-kaart kui ka opsüsteem. Enamik vanematest WiFi-seadmetest ei toeta WPA-d. Ka uue soetamisel tasub selle kohta poest kindlasti eraldi küsida. Samuti võib odavamatel, väiksema jõudlusega WiFi-seadmetel esineda olulist kiiruse kadu või ajutist ühenduse katkemist tugeva võtme kasutamise korral – krüpteerimise puhul on ikkagi tegu matemaatiliselt ressursinõudliku tegevusega. Probleemide korral peate leppima nõrgema turbemeetodiga.

Paragrahvid

Loomulikult on e-tiigrina tuntud Eesti Vabariigi Karistusseadustikus ka võrgupättused ära mainitud. AP-de olemasolu ja nende poolt edastatavate eetriandmete (SSID, tootjafirma, krüpteerimismeetod jms) registreerimine, entusiastide keeles wardriving otsesõnu ebaseaduslik ei ole, võrguliikluse pealtkuulamine aga juba küll. Näiteks on karistatav arvuti, arvutisüsteemi ja arvutivõrgu ebaseaduslik kasutamine koodi, salasõna või muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel (§217) – selle paragrahvi alla võiks ilusti mahtuda näiteks MAC aadressi võltsimine ruuterisse sisenemiseks, samuti WEP ja WPA võtme lahtimurdmine. Karistatav on ka arvutivõrgu ühenduse kahjustamine (§207) ehk siis DoS rünnak või signaali segamine (jamming). Võõraste meilide ja kiirsõnumite lugemise eest ähvardab pätti sõnumisaladuse rikkumise paragrahv (§156), kui aga pealtkuulatud andmeid kasutatakse varalise kasu saamise eesmärgil (§213), võib kurikaela oodata juba kuni viieaastane puhkus ruudulise päikese paistel. Samuti ei tasu alahinnata Eesti politsei võimekust arvutikurikaelte tabamisel – arvutivõrku tungimise eest on juba kohtu ette viidud rohkem kui üks tegelane…

Kokkuvõte

Kokkuvõteks võin ütelda, et kõik see on väga hea, et on olemas Wi-Fi leviala mis on turvaline ja palju teadmisi selle kohta, et saab ka teistele sellest rääkida, kõik meie maailmas areneb ja areneb, aga ei tohi unustada, et need kurikaelad ka arenevad koos sellistega krüptoalgoritmidega, nad ei maga! Kõik mida loob inimene on võimalik murta.
Wi-Fi populaarsus kasvab ja seda kasutab rohkem ja rohkem inimesi, siis tuleb järjest rohkem tähelepanu pöörata ka sellele, milliseid Wi-Fi standardeid ja andmeturbe protokolle erinevad seadmed kasutavad. Erinevaid standardeid on vaja teada selleks, et oleks teada millised seadmed on võimelised milliste võrkudega ühenduma.
Samas on sama oluline ka traadita võrkude turvalisus, et keegi pahatahtlik inimene ei pääseks ligi informatsioonile, millega ta saaks sulle ja ka teistele kahju tekitada. Keegi meist ju ei tahaks, et meie isiklikku infot kasutataks meile või kellelegi teisele halva tegemise eesmärgil. Kuna kirjutasin seda referaadi, siis arvan küll et targaks sain, leidsin ja lugesin palju materjale Wi-Fi standarditest, milleks nad üldse olulised on ja sain ette kujutada nende evolutsiooni mis on mulle, nagu tulevikkus IT inimesele väga tarvis ja huvitav.

Autor

Sergei Barol A21
sbarol@itcollege.ee

Allikad

1. http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.11
2. http://www.elenor.ee/artiklid/wifi-ule-kogu-kontori/
3. http://blog.izall.com/2008/04/03/ainulaadne-wifi-turvalisus/
4. http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?lk=3&id=207&sid=447f621c286189c007c2ccb0e81af757
5. http://www.arvutikaitse.ee/?p=189
6. http://www.arvutikaitse.ee/?p=720
7. http://wiki.wifi.ee/index.php?title=WiFi
8. http://wiki.wifi.ee/index.php?title=Esileht
9. http://wiki.wifi.ee/index.php?title=WPA
10. http://en.wikipedia.org/wiki/Wi-Fi
11. http://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_security