User:Eormisso

Erialatutvustus

Autor: Eve Ormisson

Esitatud:

Essee

Erialatutvustus on aine, kus saab kiirei ülevaate it-maailma võimalustest. Alati on huvitav kuulata inimeste edulugusid ja eriti seda, kuidas nad tänasesse päeva jõudsid. Mitmeid kordi rõhutati, et kui töö on hästi tehtud, ei paista see välja. Mitmed esinejad rõhutasid ka kokkumikatsiooni ja esinemisoskuse olulisust. Eneseväljendus nii verbaaslet kui visuaalselt on ka it erialal kõige alus.

Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer [1]

Esimene loeng kujutas endastsissejuhatus antud õppeaine ülesehitusse, selle sooritamise eeldustesse ja üldisesse koolitöö korraldusse. Loeng oli nutikalt planeeritud eelnädalale hoidmaks ära korduma kippuvaid küsimusi ja muud algusaegade paanikat. Lemmik oli kvaliteedijuhi tõdemus - “õppimine on it-Kolledižis endiselt tudengite asi.” Keegi oli katsunud vist tagasisideküsitluses kurta, et õppejõud ei hooli piisavalt, et “õppimine on endiselt tudengi asi”. Vahva.

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt ehk "introvert, kes on sundinud end esinema". [2]

Ja esineda oskas ta suurepäraselt. Loeng oli äärmiselt inspireeriv, leidsin sealt hulgaliselt häid mõtteid ja tagaksin sellest ebapropotsionaalselt pikalt kirjutada - katun end viisakuse piires tagasi hoida. Kooli mõte on õpetada mõtlemist – või vähemalt peaks olema. Ilus seisukoht, nõustun täielikult.

If there is a reason why, every how becomes possible. Kuni on põnev on kõik võimalik. Võta ülikoolist seda, msi võimalik. Võta ISE – keegi ei tule seda otseselt sulle andma. Meenub ühe punkarist koolivenna (aastatetagune) kõne sellest, kuidas keskkool on nagu läbikäiguhoov – igaüks vaatab, kuidas teeb. Ära keskendu aine sildile, mõtle, mis selle taga on, mida sellega tegelikult õpetada tahetakse. Andres Kütt rääkis väga huvitavalt tarkvara arhitekti tööst. Arhitekti töö on juhtida keerukust. Keerukus on kallis, seda peab targalt ja võimalikult suure hulga tuluga tagasi saama. Arhitekt peab ka ärilistele otsustele keerukuse mõõdu külge panema. Ahitekt ei loo väärtust – õigemini loob väärtust ainult kontekstis. Töötab programeerijate tiimiga, annab neile powerit ja paneb tükke kokku. Tarkavara arhitektuuriga kaasneb paratamatult ka riistvara arhitektuur, organisatsiooni arhitektuur. Kui küsida mingi asja kohta seitse korda “miks?” jõuab kas nonsensi või tuumküsimuseni. Tüüpiliselt kasvab organisatsiooni keerukus üle pea, selleks ongi vaja arhitekti. Enne, kui keerukus üle pea kasvab, sest siis on juba hilja – sealt ei saa enam tagas tulla, sest keegi ei saa enam aru. Arhitekt hoiabki organisatsiooni piire ületamast, aga enamasti kutsutakse ta alles siis, kui juba hilja. Seega näebki kogenud arhitekt ainult ebaõnnestunud projekte. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, ei paista see välja. KOMMUNIKATSIOON – kõige alus. Suhtekorraldus. “Hobuse liigutamsine tema saba alla puhumise teel”, otsene kontakt subjektiga puudub. Kommunikatiooni akt on kahepoolne, peab oskama end teisele inimesele arusaadavaks teha. Visuaalne väljendus on väga oluline – visual facilitation! Enda kompaktselt, lühidalt ja arusaadavalt väljendamine on omaette oskus ja panus. “Kallis sõber, oleksin kirjutanud lühemalt, aga mul ei olnud aega.”

Testimine ja startupid. Kristel & Marko Kruustük (Testlio) [3] Kristel ja Marko tutvustasid läbi enda loo startupide maailma. Ettekanne oli jällegi väga elav ja inspireeriv, õppimisele innustav ja häid soovitusi jagav. Kristel alustas kohe väga julgustava kinnitusega, et IT on igal juhul õige valik - vaja ainult püsivust! Esimene aasta tuleb lihtsalt vastu pidada. See on raske, aga võimalik! Marko rõhutas, et it on elukestev õpe. Õppimine ei ole kunagi pidurdunud. Mõned soovitused oma startupi jaoks: mõtle ise äripoolele ka, ära jäta seda ainult kellegi teise teha. Kui ise ainult programeerid, ei pruugi õnnestuda. Startupi maailmas (nagu tegelikult maailmas üldse) tuleb jääda lapseks ja olla leidlik. Küsige teiste käest nõu! Kes juba ise on midagi teinud, oskab anda soovitusi - ja tavaliselt hea meelega ka annab. Kristeli ja Mrko loengut kuulatea ja nendega peale loengut koridoris rääkima juhtudes oli selge, et vähamelt nemad jagavad hea meelega oma omandatud kogemust ja teadmist. Üldse tekkis tunne, et it kogukond on ikkagi kokkuhoidev - kui oskad küsida, siis ka aidatakse. Peab olema kirge ja huvi, aga see tuleb ühendada organiseerituse, struktureerituse ja püsivusega. Startupi elu on suure võnikega sinusoid - “highd on väga high'’ ja lowd väga lowd. Tiim on startupi tegemise juures üks olulisemaid asju, tiim peab hea ja toimiv olema. Kommunikatiooni ja esinemisoskuse olulisus toodi jälle korduvalt välja - ptichimine on ülioluline. Fookus on oluline. Kristle lõpetas loengu ilusa mõttega oma elust ,et viimasel ajal ei näe ta probleeme enam probleemide vaid võimalustena. Madalpunkte enam ei ole, on võimalused.

"Süsadminnimisest" Lembitu Ling [4]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.[5] Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.[6]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Punase joone päevaks peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava ja toimunud akadeemilised liikumised[7] ehk täpsemalt: punase joone päevaks tuleb ÕISis igaks semestriks koostada ja kinnitada individuaalne õpingukava. [8] Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks tuleb esitada avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.[9] Üliõpilastel, kellel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava, tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.[10] Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks või külalisüliõpilaseks kandideerimiseks tuleb esitada avaldus 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. [11]

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [12]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 26 Y = 22

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.[13]

Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 22 EAPd, siis:

Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+22= 48 EAP 54 - 48 = 6 6 x 50 = 300

Vastus: Esitatav arve on 300 €