User:Spihelga

Erialatutvustus Sander Pihelgas ISa-k

Autor: Sander Pihelgas

Õppekorraldus ja sisekord

IT Kolledž ootab lõpetajaid tagasi õpetama kui piisavalt kogemusi on omandatud. Rakenduskõrgharidus on võrdväärne bakalaureuseõppega. IT Kolledžis on 4 õppekava ja 3 õppevormi (päeva-; õhtu- ja kaugõpe). Töö tegemine käib enamasti arvutiklassides, raamatuid saab lugeda ja laenutada TTÜ raamatukogus.

• Õppeaasta kestab 40 nädalat ja hõlmab ettenähtult 60 EAP aastas.
• 2 semestrit
• 2 "punast joont" - esimene neist 30. september 2016
• 2 eksamisessiooni

Eksamite sooritamiseks on 3 katset. Vajadusel saab aine uuesti deklareerida, kuid sel juhul juba tasuliselt.

Õppekoormus:

• Nominaalkoormus - 60 EAP
• Täiskoormus - 45 - 60 EAP
• Osakoormus - 30 - 44,99 EAP
• Eksternõpe - koormusnõue puudub
• Akadeemiline puhkus peatab õppeaja

NB! Tasuta õppimise jaoks on vajalik 27 EAP ning arvestus on kumulatiivne

Stipendiumid

• Tulemusstipendiumid - 100 €/kuus - Kandideerida saab alates teisest semestrist
• Erialastipendiumid - 160 €/Kuus - Kandideerida saab alates oktoobris
• Muud stipendiumid - suurus sõltub stipendiumist

Kasutatavad keskkonnad

Moodle - Moodle; Wiki - It Kolledži wiki

Õppeaine eesmärgid

• Abiks õppimisel
• Annab ülevaate IT alal toimuvast
• Aitab mõista kas on õige eriala valitud

Arvestus

• Lühidalt kirjeldada, mida õppisin antud loengust
• Õppekorralduseeskirja küsimused
• Vastavalt viitamisejuhendile tuleb viidata küsimuste vastamisel

Andres Kütt: Sinna ja tagasi

• Ülikooli bürokraatia on keeruline. Siiski tasub sellega vaeva näha, et edaspidi elu lihtsam oleks - Andres nii ei teinud ja sai ka "karistada".
• Akadeemilistel asutustel on suur vahe, tasub minna kooli, mis on võimalikult heal tasemel. Andres arvab, et Eestis on IT Kolledž hea hariduse ja teadmiste pakkuja.
• Õppuri hea hariduse omandamine on ainult tema enda huvi - keegi teine selle eest ei võitle.
• Igast ainest on võimalik enda jaoks midagi leida, ka siis kui see esialgu ei tundu erialaga seonduvat.
• Süsteemi arhitekti töö on juhtida süsteemi keerukust - süsteemide keerukuse suurendamisega on vaja kedagi, kes seda suudab hoomata. Lihtne on ajada süsteemid väga keerukaks, kuid sellel ei ole praktilist väärtust kui keegi kogu süsteemi väärtust ja toimimisprotsessi ei suuda kontrollida. Projekt on hea kui vähese keerukuse lisamisega saab süsteem suure lisaväärtuse.

Oluline on konkreetne ja informatiivne eneseväljendus - kummunikeerumine on kahepoolne suhe. Lahenduse arhitekt ja lõplikud teostajad peavad üheselt ja kiirelt asjast aru saama.

• Erinevates kultuurides on inimeste töökultuur ja asjaajamised väga erinevad, see ei tähenda, et teistsugune suhtumine on vale või ei tööta - lihtsalt teistsugune.
• Süsteemiarhitekt peaks oskama koodi kirjutada ning eelistatavalt ka olema pädev riistvaras osas, samuti on projekti juhtimisega. Head projekti juhid on tüüpiliselt varasemalt olnud programmeerijad.

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Küsimus 5 Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Ülesanne: X-27 ja Y-28. Kuna nii esimese kui teise semestri jooksul sooritatud EAP-de hulk on miinimumnõude mahus ja rohkem ehk üle 27 EAP (aasta lõpuks üle 54 EAP), siis ei pea midagi maksma.