User:Kounapuu: Difference between revisions
Line 8: | Line 8: | ||
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. | Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. | ||
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik, ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel olema tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. | |||
== Õpingukorralduse küsimused == | == Õpingukorralduse küsimused == |
Revision as of 15:52, 16 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Karl Erik Õunapuu
Esitamise aeg: N/A
Essee
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala.
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik, ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel olema tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
placeholder
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus
placeholder
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Vastus
X = 21 Y = 27