User:Hoppar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Helen Oppar

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

Essee

IT Kolledž on kool, kuhu tulevad lisaks äsja gümnaasiumi lõpetanutele õppima ka sellised nooremad ja ehk natukene vanemadki inimesed, kellel juba on olemas kõrgharidus. Kuna kõrgharidusreform ei ole kuigi eakas, oli ka minul kui juba kõrgharidusega inimesel vajalik ja lausa huvitav kuulata esimest loengut , kus just õppimise korda tutvustati. Nii mõnegi fakti sai „kõrva taha panna“.

Teises loengus oli külalisesinejaks Andres Kütt . Tema loeng oli võrreldes kogu loengusarjaga kõige põnevam. Võibolla mitte tema ameti tõttu, vaid selle vahetu ja meeldiv huumoriga vürtsitatud esitus tõttu. Ise nimetas ta end introverdiks, kuid kõnes mainitud arhitekti tööks vajalik suhtlemisoskus on tal olemas.

Igatahes sain teada, et arhitektiks koolipingist tulles ei saada: see töö vajab kogemust, kogemust kauem kui kolm aastat, mis nii mõnelgi kooli kõrvalt töötades tekib.

Energiline Kristel ja tema rahulikum abikaasa Marko Kruustük, mõlemad IT Kolledži vilistlased, rääkisid testimisest ning sellest, kuidas nad oma startupi loomiseni jõudsid . Kui ikka inimene ei ole rahul süsteemiga, kus ta töötab, tuleb ise luua selline, millega saab rahul olla – selline oli põhjus Testlio loomiseks. Kadalipp, mis noored läbisid oli päris karm. Inimestel peab olema ikka väga suur tahtmine see oma asi luua, kui alla ei antud.

Kõige rohkem meeldis mulle Kristeli pealehakkamine, mis annab jõudu mullegi: tema ka tuli kooli nii, et ei teadnudki, mis asi see IT üldse on.

Kolmas külalisesineja oli Lembitu Ling . Praeguseks on temal IT-alast töökogemust paarkümmend aastat, enne seda oli mees näiteks katuseplekksepp. Innustus taas minu jaoks, peab vaid huvi olema.

See, kuidas loengu külaliseks olnu oma IT teekonna algust kirjeldas, oli päris põnev kuulamine. Mängimine vanarauaga… Muidugi oli see vanaraud seotud arvutitega.

Parimaks näpunäiteks, mida Lembitu Ling andis, võiks pidada seda: ära soeta tööalaseid sohilapsi, sest mida aeg edasi, seda väärtulikumaks aeg muutub ja neid sohilapsi ei suuda siis enam üleval pidada.

Siiski jäi loengust üks paha mulje. Kuna inimene ise töötas Titanium Systemis arhitektina, siis kõlas kogu loengust süsteemiadministraatorite ülistus.

Minul kui IT võhikul ei ole mingeid teadmisi arvutialastest töökohtadest, mistõttu Andres Septeri loeng sel teemal oli tõeliselt hariv, kuigi natukene hirmutav ka. Kui ikka tutvusi ei ole, siis võib juhtuda, et inimene jääbki terveks igavikuks kuhugi vinduma, mis sellest, et ta tõeliselt asjalik on.

Andres Septer andis töökohavalikuks kaks soovitust: minna kas või korraks välismaale või hakata iseenda ülemuseks, luues OÜ.

Einar Koltšanov, kes töötab praegu SCRUM masterina, ei olnud esialgu arvutiinimene , mis näitab minule isiklikult taas, et on võimalik ka täiesti teisest valdkonnast tulnuna IT-maailmas hea tahtmise korral hakkama saada.

Tema tõi välja ühe suure probleemi, mis nn itinduses esineb. Selleks probleemiks on IT-inimeste ja äriinimeste vähene üksteisemõistmine. Äriinimeste jaoks on arvutiinimesed veidrikud, arvutiinimeste jaoks on äriinimesed ülbikud, kes kõikides asjades just arvutiinimesi süüdistavad. Sellised vastasseisud halvavad tiimitööd ja Scrum masteri ülesanne ongi taolised erimeelsused lahendada.

Nii nagu Andres Septer, mainis ka Einar Koltšanov välismaal töötamist, öeldes, et vallalisena on seda palju kergem teha. Pereinimesena peab juba hakkama mõtlema, et kui perekond kaasa tuleb, kas siis on ka see pakutud palk nii hea, kui enne tundus.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja , ei olnud selline IT-inimene, nagu eelmiste loengute külalised. Tema tegeleb kogutud andmetega. Lauri loengust jäi kõlama mõte, et arvutil kõike teha ei saa lasta, aeg-ajalt on oluline ikkagi inimlik mõtlemine.

Kuna eelmises loengus soovitas Andres Septer teha oma ettevõtte, siis Lauri loengust sai ideid, kuidas selles ettevõttes rahadega nihverdada. Olgu, mitte päris nii.

Jaan Priisalu rääkis küberkaitsest . Mulle meeldis väga mõte, et asjad peavad olema lihtsad (eriti küberkaitses), kuna keerulise süsteemi puhul on suurem võimalus asju mitmeti kasutada, kuid piisavalt keerulised, et kurjategijad, kelle nina alla materjal jätta, peidetud infot ei leiaks.

Minu jaoks oli uskumatu, et küberkurjategijad moodustavad lausa küberkuritööstuse. Mõneti lausa hirmutav oli väide, et kübermaailmas, maailmas, mida me ei näe, hakkavad arenema hiljem „päris“ maailmas suureks paisuda võivad sündmused. Sageli õnnestub need nö kalevi alla peita. Sündmus, millega seda ei tehtud oli pronksiöö.

Hedi Mardisoo pole õppinud infotehnoloogiat ning ka ei tegele selle alaga: tema on kommunikatsiooni ja turunduse inimene, kes aitab ettevõtetel imagot luua ning tooteid reklaamida .

Nagu Jaan Priisalu, rääkis ka tema vajadusest panna pangad koostööd tegema. Lisaks on temagi jaoks probleemiks äriinimeste ja IT-inimeste üksteise väärmõistmine: nad ei suhtle omavahel piisavalt, ei julge (või ka ei taha) küsimusi esitada, et oma ülesanne veelgi paremini täita. Teine, kes seda probleemi mainis oli Einar Koltšanov.

Mardisoo hoiatas liigse enesekindluse eest. IT-s saab uut toodet luua, kuid kui olla liiga enesekindel ning loota ainult selle peale, et kuna toode on niivõrd hea, siis pole seda vaja promoda – toode müüb ju iseennast, siis võib konkurendi või lausa konkurentide tekkides kõik halvasti lõppeda.

Loengust tuli välja, et nagu põhikoolis või gümnaasiumis rõhutatakse õppeainete lõimise tähtsust, nii on ka IT-maailmas oluline erialade lõimitus. Selle kohta tõi Mardisoo näite, kus Swedbank´i probleeme sattus kajastama IT taustaga ajakirjanik: ta teadis, mida tavainimesele rääkida, et paanikat ei tekiks. Kui oleks tegemist olnud tavalise ajakirjanikuga ning tema kõik IT-alased mõisted, väljendid rahvale teada andnud, siis oleks ka lihtne probleem üüratuks paisuda võinud.

Minu meelest on antud õppeaine puhul suureks plussiks erialainimeste esinemine. Nemad on „asja“ sees ning oskavad täpselt rääkida, mida nende töö endast kujutab. Mitte IT-inimesed oskasid tuua näiteid sellest, kuidas nende erialal IT-ga tegelejaid vaja läheb.

Tore, et on inimesi, kes on nõus ohverdama ühe hommikupooliku üliõpilaste hüvanguks, tutvustades neile IT-maailma erinevaid tahke.

Küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. .

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. .

Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. .

Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. .

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuna eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel õppejõu poolt, siis tuleb kordussooritus kokku leppida õppejõuga. .

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb registreerida ÕISis. .

Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. .

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €) .

Küsimus 4. Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA)

Millised on tegevused?

Kõigepealt võiks nõuande saamiseks käia õppekonsultandi vastuvõtul. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Kui taotleja on otsustanud töökogemuse üle kanda, lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla :

• töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
• tehtud tööde näidised;
• kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs :

• kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
• kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
• on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
• on kajastatud kogemusest õpitut;

' taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

• analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Millised on tähtajad?

Töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-dal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega .

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus .