User:Htiitus: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Newer edit →
Htiitus (talk | contribs)
61 edits
 
Htiitus (talk | contribs)
61 edits
No edit summary
Line 1: Line 1:
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Hardi Tiitus<br>
Esitamise kuupäev: 04. november 2012


==Essee==
== '''Essee''' ==


"Õpingukorraldus ja erialatutvustus"- õppeaine, mille üheks eesmärgiks oli anda ülevaade ITK sisekorrast ning üldisest õppekorraldusest. Teine ja ühtalsi peamine eesmärk oli tutvustada esmakursuslastele nende tulevast tööd ja teha selgeks kes neist peale kooli saab. Selleks kutsuti loengutesse erinevate IT valdkondade esindajaid, kes suutsid pooleteist tunniga anda üpris hea pildi oma ametist. Õpingukorraldusele oli pühendatud esimene loeng, mil räägiti põgusalt sisekorrast, koolist ja antud kursusest. Järgnevad seitse loengut oli kõik suunatud erialatutvustamisele.


Esimese erialatutvustuse teemaks oli "Helpdesk", mida esitasid Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Mäletan, et läksin sinna loengusse mitte mingisuguste ootusteta ja pigem kartsin, et loeng võib kujuneda igavaks. Minu hirm oli asjata. Juba esimestel minutitel haarasid need kaks Peetrit mind oma positiivsest energiast tulvil loenguga kaasa. Härrad rääkisid oma ametitest Skypes milleks, nagu loengu teemast võib järeldada, oli helpdesk. Loengus tehti selgeks milles seisneb helpdeski tähtsus, kirjeldati faas-faasilt läbi helpdeski töö, anti nõuandeid kuidas kliendiga suhelda, kirjeldati millised isikuomadused on helpdeski tööks vajalikud  ja lükati ümber müüt, et helpdesk on ummiktee. Seda kõike tehti läbi meeldiva huumoriprisma. Oli näha ja tunda, et mehed naudivad oma tööd ja julgen arvata, et sellega saavutasid nad väga tugeva sideme publikuga. See igati tore stardipauk.
'''Sissejuhatus'''


Teiseks külaliseks oli tarkvaraarendaja Janika Liiv. Loengus räägiti peamiselt programmeerimiskeelelest Ruby (selle valmistajast, ajaloost), kuid ka RailsGirls programmist  ja erinevatest naisprogrammeerijate kogukondadest. Kõike räägiti lähtuvalt oma korgemusest ja see muutis loengu nauditavaks. Jäi mulje, et see loeng oli suunatud ennekõige naissugupoolele, julgustades neid astuma hetkel veel peamiselt meeste maailma. Samas julgustas ta ka mind, nimelt ta mainis, et ei teadnud enne ITK-sse tulemist IT-st suurt midagi, ometi ei olnud see takistuseks. On minugi jaoks IT üpris uudne ala ja see lause süstis minusse päris palju usku- ma ei ole ainus. Igatahes oli väga meeldiv kuulata naisprogrammeerijat.
Õpingukorraldus ja erialatuvustus on minu meelest aine, mille põhiliseks eesmärgiks on tõsta tudengites motivatsiooni ja etteruttavalt võin öelda, et minu puhul sai see eesmärk täidetud. Selle saavutamiseks on loengutesse kutsutud esinema edukad inimesed Eesti IT sektorist, kes räägivad oma loo ja selle käigus avardavad meie pilti IT maailmast, hoiatavad meid karide eest ja nagu eelnevalt mainitud tõstavad motivatsiooni. Aine teiseks oluliseks eesmärgiks on lasta tudengile endale selgeks teha kooli õppekorraldus, selle tundmine hoiab tulevikus ära palju arusaamatusi.


IT tööturust kõneles meile Andres Septer. Minule isiklikult härra Septeri loeng meeldis. Kuigi ta oli kohati liiga kriitiline ja rääkis ainult enda seisukohast, oli tema loeng üpris informatiivne ja ma kuulasin seda huviga. Septer tutvustas tööturgu tuues välja erinevate valdkondade omapärad. Minul, kui võhikul oli nii mõndagi kõrvataha panna. Nimelt soovitas külaline kogemuste saamiseks minna tööle väikesesse ettevõttesse, mainis, et Linuxi tundmine tuleb igati kasuks, rääkis, kus liiguvad IT sektoris rahad. Samas tõi ta ka välja fakti, et peale kooli lõpetamist tööd otsides eeldab tööandja, et on olemas töökogemus, mis minu meelest on nõiaring. Seda loengut kuulates kadus mul ajataju, mis on minupuhul vaid hea märk.


Neljas külalisesineja oli Martin Paljak. Paljak pajatas päris palju freelanceri elust ja võlust, mis on selle positiivsed küljed mis negatiivsed. Härra ise on aga musternäide pühendunud IT-mehest. Nimelt ei ole Paljakul mitte mingisugust IT alast haridust, ta on kõik oma teadmised saanud ise õppides ja töötades, samas on tal saavutusi-  tema lõi ID-kaardi tarkvara Linuxile, väidetavalt oma lõbuks ja otstarbeks. Minule meeldis tema suhtumine töösse, et peamine ei ole mitte palk, vaid asjaolu et sa oled ise rahul ja tead, et teed õiget asja. Oli üpris nauditav loeng.
'''Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Sissejuhatav loeng.'''


4. oktoobril toimus loeng pealkirjaga  „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Loeng erines eelnevatest märgatavalt. Suur rõhk oli pandud mängudesse ja koostööle. Paraku jäi mängude mõte mulle pisut arusaamatuks. Tundus, et loengu märksõna võis olla „koostöö“, samas võin ka eksida. Lisaks rääkisid nad agiilsest tarkvaraarendusest. Oma firmast rääkisid nad üpris pinnapealselt ja kui aus olla jättis see loeng mulle üpris tühja mulje, aga kiidan teistsusguse loengu mustri eest.
Esimene loeng oli suuresti informatiivne. Tutvustati antud ainet, räägiti ÕISst, ainete deklareerimisest, stipendiumitest jms ning hoiatati tüüpvigade eest (nt: „spageti keetmine“).


Kristjan Karmo oli meil kuues külaline ja ta rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist. Nägin härra Karmot avaaktusel ja seal jättis ta mulle neutraalse mulje. Eelsadin, et loeng tuleb sarnane, aga võta näpust. Härra Karmo rääkis peamiselt testimisest ja mina nagu ka paljud teised arvasin, et testimine on üks igavamaid ja tarbetumaid töid maailmas. Ometi suutis Karmo minu illusiooni viie minutiga purustada. Karmo oli oma loengus väga veenev, suutes müüte üpris lihtsate näidetega tema oma elustki murda. Lisaks rääkis ta testimise positiivseid külgi ( saab otsida mitte enda, vaid teiste vigu) kui ka pisut negatiivsemaid (tuleb öelda karmi tõde inimestele näkku). Aina enam austust teenis amet minu silmis, kui toodi välja kaotsi läinud summad, mille oleks saanud ära hoida lihtsa testimisega. Pean tõdema, et mul oli pärast loengut lausa häbi, et ma testimist nõnda alavääristasin.


Viimaseks esinejaks oli Siim Vene, kes oli eeskujulik punkt meie loengutele. Vene töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas infotehnoloogia talitluse juhina, rääkis tehnoloogia vajalikkusest haiglas ja üleüldiselt haiglatest. Vene väga hea kõnemees ja julgen väita, et kõik kuulajad nautisid tema loengut. Tema seisukoht oli selge, et tehnoloogia ja meditsiin peavad tegema koostööd. Ühe näitena tõi ta tahvelarvutite kasutamist õdedel ja arstidel, mis muudaks töö palju kiiremaks ja mugavamaks, lisaks mainis ta erinevaid tehnoloogiaid meditsiinis nagu näiteks „nanorobotid“. Samas märkis härra Vene ära, et iga uuendusega võib tulla ka probleeme- nt õde istub Facebook´is, selle asemel, et oma tööd teha. Igatahes oli meeldiv loeng meditsiini ja tehnoloogia sümbioosist.
'''Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.'''


Ühiseid jooni leidsin ma erinevates loengutes mitmeid:
Andres Kütt jättis mulle rahuliku, elukogenud, sihti teadva mehe mulje. Kuigi ise pidas ta end introverdiks, pean ma tõdema, et just tema huumoriga vürtsitatud loeng oli kõige jälgitavam loeng üldse. Loeng oli jagatud kahte ossa, kus esimeses pooles rääkis ta oma eluloost ja teises pooles oma tööst arhitektina. Oma loengus jagas ta tudengitele rohkelt õppetunde, mida keerdkäikude rohke elu oli talle õpetanud. Ainus keda huvitab lapse haridus on laps ise, koolil ja koolil on vahe ja tuleks valida kõige vingem kool kuhu sisse saaks, koolist tuleks võtta kõik mis võimalik, kool õpetab mõtlema – need on vähesed näited õppesõnadest, mis sel loengul kõlasid. Peale seda loengut olin ma veel kahe teadmise võrra rikkam. Esiteks sain teada kes on arhitekt ( IT valdkonnas) ja teiseks mõistsin, et ma ei taha kunagi saada arhitektiks – see töö on lihtsalt liiga kurnav ja olla ''party pooper'', ei aitäh. Mis veel meelde jäi oli see, et arhitekt on üks kogenenumaid mehi meeskonnas ja see tähendab, et ta teab mida ta räägib – arhitekti tuleb suhtuda aupaklikult. Hea arendaja/administraator mõtleb alati mitu käiku ette, siis on kõigil lihtsam ja arhitekt ei peagi töösse sekkuma. Tuleb suhelda ja õppida suhtlema, see säästab sind paljudest sekeldustest.


Paljud kõnelejad mainisid rühma ja koostöö tähtsust. Selleks lausa peeti pannkoogi hommikuid (Ignite) või veedeti koos aega xbox´i vüi lauatennist mängides (Skype), seltskonda oli toodud lausa lemmikloomad kes tõid rühmakaaslased üksteisele veelgi lähemale (Skype).
Kõigi esinejate silmist peegeldus rahulolu, inimesed nautisid seda mida nad tegid ja üritasid oma positiivset energiat ka meile sisestada (minu puhul see toimis).
Enamus külalisi jättsid mulle mulje, et IT-s oled sina ise oma peremees, et sa oled vaba. Ei ole väga suuri piiranguid, ei ole kaheksast viieni tööd, vaid saad ise oma aega planeerida.


Peaaegu kõikidt loengutest käis läbi märksõna mitmekülgsus ja nii mõnigi esineja oli õppinud üht, kuid on kokku puutunud erinevate IT valdkondadega, st arendaja ei tegele ainult arendusega vaid vahel tuleb tal testida ja vahel olla administraatori rollis.
'''Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid.'''


Kõik mainisid, et IT on väga kiiresti arenev valdkond ja et olla seal hea peab suutma arened a ja ise õppida. Ühiseks märkasõnaks siis ise enese vahetpidamatu täiendamine.
Energiline Kristel Kruustük ja märksa rahulikum Marko Kruustük moodustasid hea tandemi, keda oli hea jälgida. Nad alustasid loengut oma IT teekonna tutvustamisega (mõlemad õppisid ITKs). Sujuvalt jõuti oma looga Londonisse, kus ühest üritusest osalemisest kasvas välja edukas firma. Loeng keskendus peamiselt nende ühise startupi „Testlio“ loomisele, arengule, erinvatele takistustele ja põrumistele selles vallas ja lõppes firma hetkeseisu tutvustamisega. Loengu käigus jagasid külaliselt hulgaliselt nõuandeid, millegi pärast kummitab mind siiani Marko lause, et ITK ajal oleks mikro & makroökonoomikas pidanud tähelepanelikum olema. Üks sai mulle selgeks, nimelt startupi tegemisega mina ei kiirusta. Nimelt tuleb välja, et see teekond on täis erinevaid takistusi, nõuab palju raha, unetuid öid ja tasuta tööd ning kõige selle juures puudub täielikult kindlus firma püsimise juures. Suureks saavutuseks selle loengu juures oli see, et kui enne ei kavatsenud ma testimise valikaineid deklareerida, siis nüüd on kindel plaan mõni testimise aine läbi närida.


Läbivaks jooneks oli ka see, et enamus külalistest ehitas oma ettekande üles müütidele või vähemalt mainis mõnda.


Viimaeks ühiseks jooneks toona ma selle, et kõigis loengutes v.a loengus „Karma“, oli vähemalt üks ITK lõpetanu.
'''Lembitu Ling: Süsadminnimisest.'''


Minule oli sellest kursusest igati kasu. See avardas suuresti minu IT-maailmapilti ja tõi mind sellesse maailma sisse. Kokkuvõtvalt ütlen, et oli leitud väga huvitavalt oma erialast rääkivad külalised ja iga minut mis ma sellesse kursusesse panin ei olnud asjata. Motiveeritus sai tagatud.
Nagu pealkiri reedab, oli see loeng keskendunud peamiselt administreerimisele. Lembit Ling rääkis oma loo, kuidas keemiast huvitatud poiss saatuse keerdkäikude tulemusel aastaid hiljem ITsse sattus. Rääkis oma erinevatest töödest alustades katuseplekksepast ja IT arhitektina. Peatus ka Eesti 90ndate IT maailmast, mis oli väga huvitav kuulamine. Tutvustas administraatori elu ja igapäeva. Loengus jagati taaskord palju väärt nõu, eriti administraatorite/arendajate vahelises suhtluses ja tööandja/töötaja vahelises suhtluses.  Panin kõrva taha, et IT alased „sohilapsed“ võivad hiljem kummitama tulla, tööandja ei pruugi näha administraatori väärtust. Taaskord sai kinnitust väide, et „vana peer“ teab mida räägib ja noored peaksid nende kogemust hindama, samuti mõte, et hea arendaja/administraator mõtleb vähemalt kolm käiku ette. Loengust kumas läbi ka idee, et koostöö administraatorite ja arendajate vahel on eduka ettevõtte alustala.


==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?


===Vastus===
'''Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg. Karjäärikäänakud.'''
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Et korduseksamile pääseda tuleb leppida sellest kokku ainet õpetava õppejõuga, kes võib muuhulgas anda täiendavaid ülesandeid, mis on eelduseks eksmilepääsemiseks. Kordussooritusele tuleb registreeruda ka ÕIS-is. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ettenähtud aja jooksul ja kolme katse piires on riigieelarvelistele õppuritele tasuta. REV üliõpilased maksavad kordussoorituse tasu, mis hetkel on 14,2€.  


===Küsimus 4===
Antud loengus tõi Andres Septer kokkuvõtlikult välja olulisima info mida peaks „roheline“ IT spetsialist meeles pidama kui läheb end tööturule pakkuma. Andres rääkis lahti erinevate ettevõtte tüüpide head ja vead, tuleb välja, et tööpõld selles valdkonnas on üüratu. Tean nüüd, et enne tööle minekut tuleks teha ära kodutöö – uurida välja firma taust, sealne töökeskkond ja atmosfäär, parim viis selleks oleks leida keegi seest. Andres andis nõu kuidas juba katseajal näha märke firma töökliimast. Natukene hirmutab mind Andrese poolt avalikustatud väike saladus, et parimad tööotsad jagatakse siseringis või tagatubades ja avalikule konkursile jõuavad suurest luus tööd millel mingi viga küljes. Nagu eelnevate külaliste CVst võis näha tõdes ka Andres, et Eestis IT redelil tõusmiseks peab olema mobiilne ja leppima töökohtade vahetusega. Viima vihje mis meelde tuleb on see, et Andres soovitas luua oma OÜ, aga kindlasti koos sõbraga, et mitte üksi olla. Loengu teises pooles tutvustas end ja enda tööd scrummaster Einar Koltšanov. Einar rääkis suurettevõtte äripoole ja IT poole lõhest ja rõhus vajadusele koostööks nende alade vahel. Rääkides tööle asumisest välismaale, soovitas ta enne uurida sihtkohariigi elukallidust, kliimat ning hinnata kulutusi maha jäävate objektide korrasoleku tagamiseks - alles siis teha otsus.
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?


===Vastus===
'''Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja: Andmed ei allu analüüsile.'''


VÕTA saamiseks peab õppur, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitama IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:
Ivar Laur tutvustas oma loengus Maksu- ja Tolliametis toimuva analüüsi poolt. Tuleb välja, et sealsed tegelased saavad kasutada kõige vingemad „rauda“ Eestis ja neile jääb sellest ikka veel väheks. Loengus oli peamiseks teemaks andmete analüüs ja selle tulemuse vastavus reaalsele elule. Tuleb välja, et see töö on tunduvalt mitmekesisem ja märksa väljakutseid esitavam kui ette kujutasin. Edu saavutamise võtmesõnaks andmete õige kasutamine ja ressursside suunamine õigetesse punktidesse.


1. Tunnistus;


2. tehtud tööde näidised;
'''Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse.'''


3. kolmandate osapoolte tagasiside.
Taaskord oli külaliseks rahulik, kindel ja kogenud mees. Jaan Piirsalu tutvustas oma loengus laialt küberneetika ajalugu ja selle arengut. Rääkis küberkuritegevusest selle arengust ja hetkeseisust, nimetades seda lausa tööstuseks. Pikalt peatus Jaan digiallkirja teemadel, kuidas me selleni jõudsime ja mis takistusi pidi selleks ületama. Samuti positsioneeris ta Eestit maailma IT kaardil, nimetades Eestit maailma tipuks, kelle IT alast tegevust käiakse rahvusvaheliselt vaatamas. Jaan rääkis pisut ka NATO küberkaitsekeskuse tegevusest ja Küberkaitseliidust. Ning lõpetuseks avalikustas ta oma nägemuse lähitulevikust, mõtiskledes autonoomsetest autodest, 3D printeritest ja üleüldisest automatiseerumisest. Jaani loeng oli taas täis mõtteid, kuid läbiv toon oli, et tuleks teha koostööd. Koostööd pankade vahel, koostööd liitlaste vahel, koostööd tuleks teha kõikjal, kuna see viib kiiremale arengule ja turvalisusele. Tehes asju tuleb ette ka vigu ja koostöö tagab ühe vea mitte kordumise. Mõte mis mind veel paelus oli Jaani väide, et mida lihtsam ja väiksem on programm/asi, seda turvalisem see on.
[[Category:Erialatutvustus 2012]]
 
 
'''Hedi Mardisoo (Starman AS): IT ja turundus.'''
 
Heidi Mardisoo loengus seilasime peamiselt turunduse lainetel. Loengust oli eeskätt kasu kõigil neil tudengitel, kes plaanivad tulevikus IT ettevõtet luua. Hedi rääkis Brändingust, viiest P-st jm turundusega seonduvast. Samuti rääkis ta, et turundus ei saa enam ilma IT toeta, olgu selleks kas kliendi ostude analüüsimine, otsimootori otsingute analüüs, kui ka lihtsalt interneti reklaamid . Hedi sõnul on õnneks Eesti turundussektor aru saanud IT olulisusest. Taaskord kumas loengust läbi koostöö vajalikkuse idee ja konkreetselt pankade vahelise koostöö vajalikkus. Nagu Andres Kütt mainis ka Hedi suhtlemise olulisust ja rõhutas, et info peaks mõlemale osapoolele olema  arusaadav.
 
 
 
== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==
 
 
'''Küsimus A'''
 
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
 
 
'''Küsimus 5'''
 
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
 
 
 
 
== '''Ülesanne''' ==
 
 
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
 
X = 28
 
Y = 27
 
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal '''27 EAP semestris''' ja õppekulude osalise hüvitamise määr on '''50 € 1 EAP kohta.'''
 
 
Esimesel semestri lõpuks on olemas 28 EAP ja teise semestri lõpuks 27 EAP. See tähendab et mõlemal semestril on täidetud 27 EAP nõue ja tasuda on '''0 €.'''
 
 
'''Vastus:''' Tasumisele kuulub 0 EAP; Arvet ei esitata, kuna arve suuruseks oleks 0 €.

Revision as of 20:26, 17 October 2016

Essee

Sissejuhatus

Õpingukorraldus ja erialatuvustus on minu meelest aine, mille põhiliseks eesmärgiks on tõsta tudengites motivatsiooni ja etteruttavalt võin öelda, et minu puhul sai see eesmärk täidetud. Selle saavutamiseks on loengutesse kutsutud esinema edukad inimesed Eesti IT sektorist, kes räägivad oma loo ja selle käigus avardavad meie pilti IT maailmast, hoiatavad meid karide eest ja nagu eelnevalt mainitud tõstavad motivatsiooni. Aine teiseks oluliseks eesmärgiks on lasta tudengile endale selgeks teha kooli õppekorraldus, selle tundmine hoiab tulevikus ära palju arusaamatusi.


Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Sissejuhatav loeng.

Esimene loeng oli suuresti informatiivne. Tutvustati antud ainet, räägiti ÕISst, ainete deklareerimisest, stipendiumitest jms ning hoiatati tüüpvigade eest (nt: „spageti keetmine“).


Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.

Andres Kütt jättis mulle rahuliku, elukogenud, sihti teadva mehe mulje. Kuigi ise pidas ta end introverdiks, pean ma tõdema, et just tema huumoriga vürtsitatud loeng oli kõige jälgitavam loeng üldse. Loeng oli jagatud kahte ossa, kus esimeses pooles rääkis ta oma eluloost ja teises pooles oma tööst arhitektina. Oma loengus jagas ta tudengitele rohkelt õppetunde, mida keerdkäikude rohke elu oli talle õpetanud. Ainus keda huvitab lapse haridus on laps ise, koolil ja koolil on vahe ja tuleks valida kõige vingem kool kuhu sisse saaks, koolist tuleks võtta kõik mis võimalik, kool õpetab mõtlema – need on vähesed näited õppesõnadest, mis sel loengul kõlasid. Peale seda loengut olin ma veel kahe teadmise võrra rikkam. Esiteks sain teada kes on arhitekt ( IT valdkonnas) ja teiseks mõistsin, et ma ei taha kunagi saada arhitektiks – see töö on lihtsalt liiga kurnav ja olla party pooper, ei aitäh. Mis veel meelde jäi oli see, et arhitekt on üks kogenenumaid mehi meeskonnas ja see tähendab, et ta teab mida ta räägib – arhitekti tuleb suhtuda aupaklikult. Hea arendaja/administraator mõtleb alati mitu käiku ette, siis on kõigil lihtsam ja arhitekt ei peagi töösse sekkuma. Tuleb suhelda ja õppida suhtlema, see säästab sind paljudest sekeldustest.


Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid.

Energiline Kristel Kruustük ja märksa rahulikum Marko Kruustük moodustasid hea tandemi, keda oli hea jälgida. Nad alustasid loengut oma IT teekonna tutvustamisega (mõlemad õppisid ITKs). Sujuvalt jõuti oma looga Londonisse, kus ühest üritusest osalemisest kasvas välja edukas firma. Loeng keskendus peamiselt nende ühise startupi „Testlio“ loomisele, arengule, erinvatele takistustele ja põrumistele selles vallas ja lõppes firma hetkeseisu tutvustamisega. Loengu käigus jagasid külaliselt hulgaliselt nõuandeid, millegi pärast kummitab mind siiani Marko lause, et ITK ajal oleks mikro & makroökonoomikas pidanud tähelepanelikum olema. Üks sai mulle selgeks, nimelt startupi tegemisega mina ei kiirusta. Nimelt tuleb välja, et see teekond on täis erinevaid takistusi, nõuab palju raha, unetuid öid ja tasuta tööd ning kõige selle juures puudub täielikult kindlus firma püsimise juures. Suureks saavutuseks selle loengu juures oli see, et kui enne ei kavatsenud ma testimise valikaineid deklareerida, siis nüüd on kindel plaan mõni testimise aine läbi närida.


Lembitu Ling: Süsadminnimisest.

Nagu pealkiri reedab, oli see loeng keskendunud peamiselt administreerimisele. Lembit Ling rääkis oma loo, kuidas keemiast huvitatud poiss saatuse keerdkäikude tulemusel aastaid hiljem ITsse sattus. Rääkis oma erinevatest töödest alustades katuseplekksepast ja IT arhitektina. Peatus ka Eesti 90ndate IT maailmast, mis oli väga huvitav kuulamine. Tutvustas administraatori elu ja igapäeva. Loengus jagati taaskord palju väärt nõu, eriti administraatorite/arendajate vahelises suhtluses ja tööandja/töötaja vahelises suhtluses. Panin kõrva taha, et IT alased „sohilapsed“ võivad hiljem kummitama tulla, tööandja ei pruugi näha administraatori väärtust. Taaskord sai kinnitust väide, et „vana peer“ teab mida räägib ja noored peaksid nende kogemust hindama, samuti mõte, et hea arendaja/administraator mõtleb vähemalt kolm käiku ette. Loengust kumas läbi ka idee, et koostöö administraatorite ja arendajate vahel on eduka ettevõtte alustala.


Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg. Karjäärikäänakud.

Antud loengus tõi Andres Septer kokkuvõtlikult välja olulisima info mida peaks „roheline“ IT spetsialist meeles pidama kui läheb end tööturule pakkuma. Andres rääkis lahti erinevate ettevõtte tüüpide head ja vead, tuleb välja, et tööpõld selles valdkonnas on üüratu. Tean nüüd, et enne tööle minekut tuleks teha ära kodutöö – uurida välja firma taust, sealne töökeskkond ja atmosfäär, parim viis selleks oleks leida keegi seest. Andres andis nõu kuidas juba katseajal näha märke firma töökliimast. Natukene hirmutab mind Andrese poolt avalikustatud väike saladus, et parimad tööotsad jagatakse siseringis või tagatubades ja avalikule konkursile jõuavad suurest luus tööd millel mingi viga küljes. Nagu eelnevate külaliste CVst võis näha tõdes ka Andres, et Eestis IT redelil tõusmiseks peab olema mobiilne ja leppima töökohtade vahetusega. Viima vihje mis meelde tuleb on see, et Andres soovitas luua oma OÜ, aga kindlasti koos sõbraga, et mitte üksi olla. Loengu teises pooles tutvustas end ja enda tööd scrummaster Einar Koltšanov. Einar rääkis suurettevõtte äripoole ja IT poole lõhest ja rõhus vajadusele koostööks nende alade vahel. Rääkides tööle asumisest välismaale, soovitas ta enne uurida sihtkohariigi elukallidust, kliimat ning hinnata kulutusi maha jäävate objektide korrasoleku tagamiseks - alles siis teha otsus.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja: Andmed ei allu analüüsile.

Ivar Laur tutvustas oma loengus Maksu- ja Tolliametis toimuva analüüsi poolt. Tuleb välja, et sealsed tegelased saavad kasutada kõige vingemad „rauda“ Eestis ja neile jääb sellest ikka veel väheks. Loengus oli peamiseks teemaks andmete analüüs ja selle tulemuse vastavus reaalsele elule. Tuleb välja, et see töö on tunduvalt mitmekesisem ja märksa väljakutseid esitavam kui ette kujutasin. Edu saavutamise võtmesõnaks andmete õige kasutamine ja ressursside suunamine õigetesse punktidesse.


Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse.

Taaskord oli külaliseks rahulik, kindel ja kogenud mees. Jaan Piirsalu tutvustas oma loengus laialt küberneetika ajalugu ja selle arengut. Rääkis küberkuritegevusest selle arengust ja hetkeseisust, nimetades seda lausa tööstuseks. Pikalt peatus Jaan digiallkirja teemadel, kuidas me selleni jõudsime ja mis takistusi pidi selleks ületama. Samuti positsioneeris ta Eestit maailma IT kaardil, nimetades Eestit maailma tipuks, kelle IT alast tegevust käiakse rahvusvaheliselt vaatamas. Jaan rääkis pisut ka NATO küberkaitsekeskuse tegevusest ja Küberkaitseliidust. Ning lõpetuseks avalikustas ta oma nägemuse lähitulevikust, mõtiskledes autonoomsetest autodest, 3D printeritest ja üleüldisest automatiseerumisest. Jaani loeng oli taas täis mõtteid, kuid läbiv toon oli, et tuleks teha koostööd. Koostööd pankade vahel, koostööd liitlaste vahel, koostööd tuleks teha kõikjal, kuna see viib kiiremale arengule ja turvalisusele. Tehes asju tuleb ette ka vigu ja koostöö tagab ühe vea mitte kordumise. Mõte mis mind veel paelus oli Jaani väide, et mida lihtsam ja väiksem on programm/asi, seda turvalisem see on.


Hedi Mardisoo (Starman AS): IT ja turundus.

Heidi Mardisoo loengus seilasime peamiselt turunduse lainetel. Loengust oli eeskätt kasu kõigil neil tudengitel, kes plaanivad tulevikus IT ettevõtet luua. Hedi rääkis Brändingust, viiest P-st jm turundusega seonduvast. Samuti rääkis ta, et turundus ei saa enam ilma IT toeta, olgu selleks kas kliendi ostude analüüsimine, otsimootori otsingute analüüs, kui ka lihtsalt interneti reklaamid . Hedi sõnul on õnneks Eesti turundussektor aru saanud IT olulisusest. Taaskord kumas loengust läbi koostöö vajalikkuse idee ja konkreetselt pankade vahelise koostöö vajalikkus. Nagu Andres Kütt mainis ka Hedi suhtlemise olulisust ja rõhutas, et info peaks mõlemale osapoolele olema arusaadav.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?


Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?



Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 28

Y = 27

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.


Esimesel semestri lõpuks on olemas 28 EAP ja teise semestri lõpuks 27 EAP. See tähendab et mõlemal semestril on täidetud 27 EAP nõue ja tasuda on 0 €.


Vastus: Tasumisele kuulub 0 EAP; Arvet ei esitata, kuna arve suuruseks oleks 0 €.

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Htiitus&oldid=109199"