User:Ssalla: Difference between revisions
| Line 19: | Line 19: | ||
5.-8. loengu kokkuvõtted | |||
Revision as of 22:47, 17 October 2016
Erialatutvustuse arvestustöö
Autor: Siim Salla
Esitamise kuupäev: 19.10.2016
Essee
Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.
Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav.
Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente.
5.-8. loengu kokkuvõtted
Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.
Küsimused
Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.[1]
Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.[2]
Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.[3]
Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.[4]
Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.[5]
Küsimus 3 Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.[6]
Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[7]
Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.[8]
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.[9]
Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.[10]
Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.[11]
Ülesanne
X = 23EAP
Y = 25EAP
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.
Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.
Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€
