User:Mpolma

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Margus Põlma

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

Essee

IT valdkond on väga kirju - leidub igasugu erinevaid ametikohti ja töid mida saab teha. IT Kolledzisse õppima asudes teadsin põhimõtteliselt ainult tarkvara arenduse valdkonnast. Teisi valdkondi teadsin muidugi kaa, aga häguseks jäi see, mis täpselt nendel teistel valdkondadel siis tehakse. Erialatutvustus ja õppingukorraldus on just see aine, mis annab huvilisele ülevaate nii erinevatest ametitest IT valdkonnas, kui ka sellest, kuidas peale kooli tööturul hakkama saada.

Esimese loengu alguses seletas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn lahti erinevad õppetasemed ning kõrghariduse õppeastmed. Mina arvan, et enamus kohalviibijatest olid selle teemaga tuttavad, kuid kordamine on tarkuse ema. Ta tegi meid tuttavaks IT Kolledži õppekavade ja -vormidega, mille ma olin jällegi juba enne ise välja uurinud. Uusi teadmisi sain õppekorralduses, siis kui M. Spitsõn rääkis õppekorra eeskirjast, akadeemilisest kalendrist ning tollal enda jaoks täielikult keerulise õppeinfosüsteemi kohta. Lisaks kordas ta üle kõik õppekava läbimiseks vajalikud tingimused ning rääkis õppemaksust. Kvaliteedijuht Merle Varendi tegi meid tuttavaks stipendiumidega - kes maksab, mis tingimustel saab taotleda, millal on kandideerimistähtajad. Sellest oli palju abi, sest mina kavatsen kindlasti kandideerida kõikidele võimalikele stipendiumitele ning toetustele, sest mitmed tuutorid on soovitanud kindlasti mitte kooli kõrvalt tööl käia, sest kool peaks olema prioriteet. Peale selle rääkis ta sellest, kuidas on võimalik iga semestri lõpus anda tagasisidet iga õppeaine kohta ja miks seda tegema peaks. Tagasisidega saab tudeng kaasa aidata kooli õppekavade, õpikeskkonna ning õppejõudude paremaks muutmisel. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tegi meid tutavaks õppekeskondade Moodle ja Wikiga, loengusalvestustega. Viimasest rääkides, pani ta meile südamele, et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist. Loengu teises pooles rääkis õppejõud Andres Septer selle õppeaine eesmärkidest ja ülesehitusest. See õppeaine annab hea ülevaate sellest, mis toimub IT valdkonnas, sest loengutes käivad oma elust ja edust rääkimas erinevate IT valdkondade inimesed. Lisaks sain teada seda, kuidas saada aines positiivne arvestus.

Teises loengus rääkis Andres Kütt enda elust IT valdkonnas arhitektina ning kuidas ta on sinna jõudnud. Laenates keskkoolieas olles koolist suvevaheajaks arvutit hakkas ta omandama teadmisi arvutitest ning koodi kirjutamisest. Kuna see meeldis talle väga, siis otsustas ta sellega edaspidigi tegeleda. Õppides Tartu Ülikoolis matemaatikat sooviga edasi minna arvutiteadust õppima, samal ajal töötades programmeerijana. Peale ülikooli läks ta tööle panka, kust suundus uuesti ülikooli - EBSi, et õppida pangandust. Peale seda sai ta aru, et see ei ole päris see ning otsustas minna MITsse ning olles käinud nii paljudes erinevates kõrgkoolides, sai ta aru, et koolil ja koolil on ikka vahe sees. Ta soovitas kõigil edasi õppima minna, kuid vähemalt bakalaureus ära teha Eestis. Kõige suurem tarkusetera tervest loengust oli minu arust see, et sinu hea haridus huvitab eelkõige sind ennast. Sama põhimõtet väljendas ka esimeses loengus kvalitedijuht Merle Varendi.

Kolmandas loengus esinesid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad IT Kolledži vilistlased. Alustuseks nad tutvustasid startupe - mis need on, kuidas neid tehakse, populaarsemad Eesti startupid. Nad rääkisid sellistest Eesti startupidest nagu: Transferwise, Pipedrive, Starship Technologies, GrabCad. Peale seda rääkisid nad selle, kuidas nemad on oma startupi arendanud. Kuidas see kõik sai alguse hackathonidel käimisega ning kui suureks on Testlio kasvanud. Nendelt sain teadmisi sellest, kuidas võiks alustada startupi ja kust leida abi.

Neljandas loengus rääkis süsteemiadministraator Lembitu Ling elust oma erialal ning kuidas ta sinna on jõudnud. Tal polnud kunagi ideed, et võiks tegeleda arvutitega, kuid lõpuks jõudis sellele rajale. Tema arvates pani aluse tema karjäärile see, et ta käis põhikooli ajal noortekeskuses elektroonikaringis ning tema huvi selle vastu, kuidas asjad tegelikult töötavad. Käies sõbraga tema töö juures kaasas, kus tehti rootsist sissetoodud "IT-rämpsust" enam-vähem töötavaid masinaid, sai ta seal tööd. Väga huvitav oli kuulata, kuidas arvutite leviku alguses Eestis selline äri toimis. Jutt viis sinna, kuidas ta sattus süteemiadministraatori tööle. Tema loeng andis lisaks süsteemiadministraatori töökorralduse ülevaatele ka tegelikult väga hea ülevaate interneti ja arvutite levikust ning arenemisest Eestis. Kuigi kõnelejaks oli süsteemiadministraator, sain palju näpunäiteid arendajaks olemiseks. Kogu loeng oli suhteliselt humoorikas ning seda oli huvitav kuulata.

Järgnev loeng oli väga huvitav ja ilmselt ka äärmiselt oluline, kuna sain teadmisi IT valdkonna tööturust. Andres Septer rääkis, et hea töökoha leiad tutvusringkonnas, mis kujuneb ühel tudengil enamasti ülikoolis. Lisaks sain ülevaate erinevatest ettevõttetüüpidest ning millistest tuleks kindlasti eemale hoida. Näiteks väike ettevõte, kus pead töötama üksi, sul on palju mitte ametiga seonduvaid ülesandeid ja palju muud. Loodan, et ülikooli lõpetades on mul veel need tarkusterad meeles ning ei komista mõne sellise töökoha otsa. Loengu teises pooles tutvustas scrum master Einar Koltšanov probleeme IT ja äripoole koostöös ning tõi välja võimalused kuidas peaksid mõlemad osapooled toimima, et koostöö sujuks hästi. Mina oleks tahtnud kuulda temalt tema ametikoha - scrum masteri kohta. Loengu lõpus sain lühikese ülevaate, kuid kindlasti oleks võinud esineja võtta selleks veidi aega ning eriala lähemalt tutvustada.

Kuuenda loengu teemaks oli: "Andmed ei allu analüüsile". Seda teemat käis meile tutvustamas Ivar Laur, kes on töötanud Eesti Maksu- ja Tolliametis juba väga pikka aega. Andmeanalüüs on oluline selleks, et igasugu ressurssi optimaalselt kasutada ning õigesse kohta suunata, et analüüsida inimeste või ettevõtete käitumist jne. Tema välja toodud põhilised probleemid olid, et andmeid küll kogutakse, kuid neid ei taheta või ei osata kasutada, ei ole inimesi kes suudaks andmeid tõlgendada või andmeid kogutakse liiga vähe. Esineja tõi välja punktid, kuidas andmeanalüüs sõltub ITst.

Jaan Priisalu loengut Eesti Vabariigi küberkaitsest oli minul väga huvitav kuulata, kuna küberkaitse on alati olnud see teema, mis mind on väga huvitanud. Ma polnud varem kuulnud Küberkaitseliidu kohta aga peale loengut tekkis tahtmine selle kohta kohe rohkem uurida. Lisaks sellele tutvustas ta küberkaitse olemust, krüptosüsteeme, Eesti väljakutseid ja tugevusi ja muud sellist.

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo, kes töötab Starman ASis turundajana. Esineja tõi välja minu jaoks palju uut infot turunduse valdkonna kohta. Ta tõi välja selle, mis on IT roll erinevates ettevõtetes. Kohal, kui esineja rääkis miks on turunduse ja IT koostöö äärmiselt oluline, meenus mulle viiendas loengus kõnelenud Einar Koltšanovi jutt äripoole ja IT koostööst. Mõistan, et IT mängib väga suurt rolli turunduses, kuna see loob nii palju uusi võimalusi enda toote reklaamimiseks. Reklaam on oluline, kui tahad oma ettevõttega läbi lüüa. Ettevõtted, mis müüvad ennast ise on vähemus.

Kõik käesoleva õppeaine loengud on andnud hea ülevaate erinevatest IT valdkonna harudest - arendamine, administreerimine, testimine, küberkaitse jms. Loengud on loonud seoseid teiste valdkondade vahel nagu äri ja turundus, kui ka andmeanalüüs. Minu silmaring on kindlasti laienenud IT valdkonnas, aga kindlasti ka muudes valdkondades, sest IT ju puudutab ja mõjutab paljusid erivaid eluvaldkondasid. Saan aru, et kooli lõpetamine on väga oluline ning selle eest pean hoolitsema mina ise.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus: Arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemises tuleb kokku leppida aine õppejõuga. Kordussooriitusele registreerimine toimub läbi ÕISi. Kordussooritusele tuleb ennast registreerida vähemalt 2 päeva enne kordussooritust. Kordussooritus maksab OF õppekohal 20 eurot, RF õppekohal on see tasuta.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? Vastus: Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.