User:Mpalmeos

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Maie Palmeos

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

Essee

Kõrgkooli õppimaminek on võrdlemisi keeruline ettevõtmine nii keskkooli lõpetanud kui ka varasemalt kõrghariduse omandanud üliõpilasele, mistõttu on väga positiivne, et IT kolledž on oma kohustuslikke õppekavade hulka lisanud aine, mis lubab paremini aru saada hetkel kehtivast süsteemist ja võimalustest. Õppeaine algab sissejuhatusest üldisesse õpingukorraldusse, mille jooksul tutvustatakse IT Kolledžis õppimise põhitõdesid. IT Kolledž paistab teiste Eesti kõrgkoolide seast silma õppejõudude sagedase vahetumisega, kuna õppejõu rolli kutsutakse kooli enda vilistlasi. Samas on see suhteliselt efektiivne viis kindlustamaks kaasaegsete teadmiste edasiandmist niigi pidevalt muutuval alal. Üks peamisi loengu sõnumeid oli see, et kuigi õppimine on täielikult üliõpilase õlul, siis kool on enda poolt valmis tegema protsessi võimalikult dünaamiliseks ning kõik küsimused ja tagasiside on teretulnud. Tudengitel on reaalne võim nii korralduslike kui ka õppekava puudutavate küsimuste lahendamisel, mistõttu probleemide tekkimisel tuleb kindlasti suhelda nii õppejõu, õppeosakonna kui ka üliõpilasesindusega.

Esimesena jagas antud loenguseeria raames oma kogemusi Andres Kütt, praegune riigi infosüsteemi arhitekt. Kütt tutvustas oma suhteliselt kirjut haridusteekonda ajal, mil arvutid ei olnud nii võimekad kui tänapäeval ning programmeerimine nõudis palju enam aega ning jõupingutust ka lihtsamate ülesannete lahendamiseks. Haridustee ei pea olema lineaarne: tähtis on omada suund ning valmidus esitada küsimusi. Alati on võimalik juurde õppida ning peakski pidevalt püüdlema kõrgema ja parema hariduse poole ka pere ja töö kõrvalt. Arhitekti töö on juhtida keerukust: iga süsteemi lisatav funktsionaalne ühik peab lisama võimalikult vähe keerukust, sest kui keerukus kasvab väljaspoole organisatsiooni võimekust, siis organisatsioonil kaob kontroll süsteemi üle ning ka võimalus selle keerukust vähendada. Arhitekti tööga on tihedalt seotud suhtlemisoskus, kuna tegemist on ametiga, mille ülesandeks on probleemide väljaselgitamine ning nende seletamine vea tegijatele.

Teisena tutvustasid tarkvara testimist ja startup'e ettevõtte Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nad rääkisid nii enda haridusteedest kui ka erinevatest Eesti startup'idest. Võib tunduda, et edulood sünnivad üleöö, kuid reaalselt on tegemist aastatepikkuse töö tulemusega: IT töö on huvitav ning paljude võimalustega, kuid eesmärkide saavutamiseks ei tohi karta kulutada aega ja jõudu. Uute äriprojektide alustamiseks on mitmeid võimalusi, kusjuures startup'e toetatakse erinevate rahvusvaheliste ürituste ja programmide raames. Startup'i ehk kiirelt areneva ettevõtte rajamine on aeglane ja vaevarikas töö, ent igat takistust tuleb võtta kui uut väljakutset, mitte kui kitsaskohta. IT-alase ettevõtte rajamisel tulevad kindlasti abiks kogemused rahvusvahelistes ettevõtetes.

Lembitu Ling rääkis süsadminnimisest ning üldisest olukorrast ja probleemidest IT valdkonnas 1990ndates Eestis. IT areng on olnud nii kiire, et vahel võib kaduda tunnetus, et tegemist on ikkagi suhteliselt noore alaga. Ettevõtetel sageli puudub arusaam süsadminni tööst, ent süsadmin on oluline meeskonnaliige, kes peaks arvestama nii arendajate tööga kui ka pakkuma piisvat tagasisidet süsteemi arhitektile, et süsteem lõppkokkuvõtteks toimiks. Head süsadminni ei ole näha ega kuulda ning sealjuures peaks süsadmin alati püüdma võimalikult palju korduvaid käsklusi skriptida ehk automatiseerida.

Kuna akadeemiline haridus üksinda ei ole piisav tööturul toimetulekuks, siis rääkisid Eesti tööturul valitsevast olukorrast IT Kolledži õppejõud Andres Septer ja SCRUM master Einar Koltšanov. Nagu paljude muudegi tööalade puhul Eestis, siis kõige tähtsam on tööotsingutel suhtlusvõrgustiku omamine. Samuti peab aktiivselt püüdlema parema koha poole ja vajadusel muutma ka töökohta. Töökohtadel on erinevad head ja vead - enne konkreetse otsuse tegemist peaks kõik aspektid üle vaatama. Sealjuures võib määravaks saada hoopis inimese enda oskus end esitleda ja töötasu nõuda. Muutmaks suhtelmist töökohal sujuvamaks tuleb end pidevalt arendada mitte ainult IT alal, vaid ka näiteks äris: IT spetsialisti ja ülejäänud töötajate vastastikune mõistmine algab mõlemapoolsest vastutulekust.

Andmeid on ümberringi väga palju, kuid omaette küsimusteks jäävad nende kogumine, kasutamine, säilitamine ja organiseerimine, mistõttu EMTA analüüsiosakonna juhataja Ivar Laur rääkis andmete analüüsist. Kuna infotulv on tänapäeval suur, siis on oluline, et seda oleks võimalik analüüsida ja talletada arvutile arusaadaval moel. Andmete analüüs võimaldab teha otsuseid faktide, mitte emotsioonide ajel ning minimaliseerida otsuste tegemisel juhuslikkuse ehk n-ö "õnne" faktorit. Samuti aitab andmete uurimine aimu saada käimasolevatest trendidest ja lubab teatul määral ennustada tulevasi trende. Maksu- ja Tolliameti seisukohast on trendide nägemine väga oluline, kuna see lubab saada parema ülevaate turu seisukorrast ning märgata ka võimalikke pettusi. Andmete ja reaalse elu vahele jääb alati teatud tühimik, kuid analüüsi arenguga on võimalik seda tühimikku vähendada.

Jaan Priisalu, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant, tutvustas infoturvet. Kuna läbi arvutite liigub väga palju infot, siis on oluline selle kaitsmine. Samas mida suurem turvasüsteem, seda rohkem võimalusi selle kasutamiseks, s. h. kuritarvitamiseks. Kuritegevus on tänapäeval kolinud virtuaalsesse maailma ning kuigi varem oli see üksikisikute võrk, siis tänapäeval on tegemist organiseeritud tegevusega, kus üksiksüritajaid on vähe. See on niivõrd organiseeritud, et isegi rahutusi on võimalik ette ennustada küberkuritegevuse aktiivsuse järgi. Kuritegevus on seejuures ühiskondlik probleem: küberkurjategijad sageli ei usu võimalusse töötada ausalt. Küberkaitse on iseenesest pidev õppimine ning selle eesmärgiks on säilitada inimeste eluviisi ja arvutiturve on vaid vahend lõppeesmärgi saavutamiseks. Eesti riik on väike nii geograafiliselt kui ka rahvaarvult, ent keeruliste IT süsteemide ehitus ei sõltu riigi suurusest. Juba praegu on Eesti maailmas küberkaitse eesrinnas ning tingimusel, et Eesti poolt ei tule suuri vigu, on edasine areng samuti võimalik.

Notes

Tänan Kristjan Karmot, kes lubas kasutada oma Wiki-lehe näidisvormistust!

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja kohaselt kehtib õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Sealjuures on õppejõul õigus kordussooritusele lubamise eelduseks anda täiendavaid ülesandeid. Kordussoorituse toimumise aja osas tuleb kokku leppida õppejõuga ja sellele registreerumine toimub läbi ÕISi, kusjuures registreerumise (sh vastava tasu maksmise) ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksam on RF õppekohal tasuta ja OF õppekohal tasuline (2016/17 õ-a on IT kolledžis vastava tasu suuruseks 20 EUR) .

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele võib minna mistahes ajal tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Selleks on vaja esitada avaldus rektori nimele ning lisada vastavalt meditsiiniasutuse tõend, kutse aja- või asendusteenistusse astumiseks või lapse sünnitõend. Maksimaalne puhkuse aeg on tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Sealjuures kui üliõpilane ei esita hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, siis lõpetatakse see automaatselt ning üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Õigus deklareerida õppeaineid akadeemilise puhkuse ajal on vaid keskmise, raske või sügava puudega isikul, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal/eeskostjal ja aja- või asendusteenistuse läbijal. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi, v. a. eelpool toodud erandjuhtudel. Erandjuhtude korral peab kordussooritusele pääsemisele registreeruma ÕISis, põhisooritusele saab registreerida läbi õppeosakonna .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekava täies mahus täitmise määr on IT kolledžis 27 EAP semestris, kusjuures õppekuludue osalise hüvitamise määr on 50 EUR 1 EAP kohta. Seega aasta lõpus jääb etteantud andmete alusel õppekava täies mahus täitmisest puudu (27 + 27) - (22 + 23) = 54 - 45 = 9 EAP. Järelikult tuleb üliõpilasel tasuda 9 * 50 = 450 EUR.