User:Vloigom

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Villem Markus Loigom

Esitamise kuupäev: 18 oktoober 2016

Essee

• Loeng 1. Sissajuhatus ja õppekorraldus

Räägiti täpsemalt, kuidas hakkavad välja nägema meie kooliaastad, millised on reeglid, mida me peame tundma. Sain teada, et haridus, mis me omandame, on "rakenduslik kõrgharidus". Oluliseim dokument õppimise ajal on "Õppekorralduse eeskiri". Arveldamine, teated, stipendiumid ja muu oluline info on ÕIS-is. Tuleb hästi õppida, et stipendiumeid saada. Andres veel tegi sissejuhatava ülevaate sellest, mida see aine endast kujutab ja kuidas hinne/arvestus kätte saada.

• Loeng 2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt

Andres rääkis oma eluloost ja tööst arhitektina. Alustades elulooga, kuidas ta ringi seikles erinevate ülikoolide ja töökohtade/organisatsioonide vahel ning andis nippe kuidas ülikoolis olla edukas ning kuidas läbida need n-ö mõtetud ained. Tarkvara arhitekt on peamiselt see, kes suurte süsteemide/programmide puhul koordineerib erinevate tiimide tööd ja mõtleb kuidas need erinevad jupid mis, tiimidele jaotatakse ilusti kokku panna, et tekiks terviklik süsteem või programm. Süsteemi arhitekti töö on juhtida keerukust. Ühik lisandunud keerukust, lisaks maksimaalset ärilist väärtust. Oskaks ärilistele otsustele panna külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt tüüpiliselt kutsutakse siis kui keerukus on juba üle pea kasvanud, tüüpiliselt on siis juba hilja. Kriitiline ostus on kommunikatsioon ja võime näha ette kus probleemid võivad tekkida. "Influence without authority."

• Loeng 3. "Testimine ja startupid" Kristel & Marko Kruustük

Kristel ja Marko rääkisid meile oma kooliteest ja eduloost kuidas nad oma startupi (Testilo) asutasid. Kuigi oli huvitav nende lugu kuulata jäi loengu otsene sisu soovida. Peamiselt nad rääkisid oma reismisest, startuppi loomisest ja näitasid palju pilte. Õhku aga jäid küsimused, et mis ikkagi see testija töö on, mis see endast kujutab, mida see laialdasemalt tähendab.

• Loeng 4. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman

Lembitu rääkis oma teekonnast, kuidas ta IT valdkonda sattus. Algas see kunagise sõbra pool oleva ehtsa "PC" taga, kus nad tolleaegsetes populaarsetes keeltes nagu Basic ja Pascal proovisid kirjtuada väikeseid programme ja mänge ning mängisid ka. Lembitule algselt meeldis keemia ja ta oli kindel, et hakkab sellega tegelema. Vaikselt aga samm sammult sattus ta erinevatesse elektroonika töökohtadess, kuni ta lõpuks sattus sysadminina tööle. Huvitav oli kuulata, kuidas algselt sysadminid tööd tegid ning milliseid takistusi nad pidid ületama ning esimesest kokkupuutest Vene hackeritega. Tema huvitav lause oli: "Hea sysadmin on laisk, aga mitte liiga laisk, sest laisk sysadmin scriptib kõik vajalikud asjad ära, aga liiga laisk ei tohi ka olla." Alati kui on võimalik kasutada keskhaldust, tee seda võimalikult vara ja ära tee tööd tasuta, ka alguses mitte. Hea sysadmin on süsteemi arhitekti parem käsi kes suudab öelda mis on süsteemi võimekus jne.

• Loeng 5. "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Eesti tööturu eripärad, isesused ja nõuanded. Alati tuleks teha taustauuring enne, kui kandideerid kusagile tööle. See mis paistab väljastpoolt, ei pruugi olla see mis tegelikult sees toimub. Alati tuleks otsa vaadata officile ja näha kuidas töövoog välja näeb. Kõik paremad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Tutvused ja sotsiaalne võrgustik on tohutult oluline. Üldjuhul on sunnitud mobiilsus – kui tahad palgakõrgendust, siis liigu mujale. Osad võimalikud kohad kuhu tööle minna: riigiasutus, "enterpraiss", IT firma, keskmine ettevõte, väikeettevõte, startup või minna Eestist ära. Enesemüügi oskus on väga oluline. IT-s on võimalik liikuda väga palju, mingi muu IT sisene eriala või uus eluala näiteks. Hetkel praegu on suur vahe ärimeeste ja IT meeste arusaamade vahel, see on üks suur komistuskivi praegusel tööturul, millest tulenevad paljud mõttetud probleemid või halvad lahendused... Välismaal töötamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata sihtkoha kliima ja keskkonna iseärasustele ning tuleb ka mõelda mis jääb Eestisse maha. A'la toetamist vajab pereliige või laps, abikaasa jne.

• Loeng 6. "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja

Loeng 6 oli andmete töötlusest, analüütikutest ja üleüldse suurtest andmekogustest. Milleks andmeanalüüs? Igal grupil on omad probleemid ja nende meelest on nende mured kõige tähtsamad. Enamus loengust oli EMTA näited andmetöötlusest. Räägiti veel kuidas EMTA üritab välja selgitada maksupettusi või muid kahtlaseid tegevusi ettevõtete vahel, milleks peamiselt olid käitumismustrid, varasemad tegevused ja erinevad seosed. Oluliseks riskide hindamiseks on olnud viimasel ajal tehingute võrgustik(loengus oli suur slaid tehingute võrgustikust kus olid välja toodud tehingud ~200 firma/inimese vahel ning seal olid toodud välja ka inimesed, kellel olid erinevad riskikäitumise tunnused. See oli huvitav). Lõpu poole räägiti analüüsi tehnilisest poolest. Ananlüüsi jaoks on vaja sisseostetud lahendusi, üritatakse võimalikult palju ära kasutada olemasolevat tarkvara. Skeemil näeb see välja nii, et neil on peegeldused/koopiad andmebaasidest, serverid ja grupid erinevatest töötajatest, kes siis täidavad erinevaid ülesandeid, teevad raporteid ning üritavad täiendada puudujääke mis võivad esineda.

• Loeng 7. Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu

Loengu alguses rääkis Jaan oma haridusteest ning tutvustas Eesti ajalugu seoses küberkaitsega üsnagi pikalt ja detailselt. Seda oli huvitav kuulata. Küberkaitse point on eluviisi kaitse, et meil säiliksid kõik süsteemid, mida me igapäevaselt kaitseme, sest küberrünnaku sihtmärgid ei ole alati arvutid PC mõttes vaid rünnatakse erinevaid ühiskondlikke teenuseid. Küberkaitses on ka mõiste "kriitiline infrastruktuur" – mingid teenused/struktuurid mida kaitstakse rohkem kui teisi. Loengu lõpus avaldas ta arvamust, mis suunas IT maailm liigub ning rääkis, et Eesti riigi infra- ja kübersüsteemid peaksid olema rohkem läbipaistvad – kui teha mingi tehing, siis peab olema ka mingi tõend, mitte lihtsalt teave, et vot selline asi sai tehtud. Loeng oli väga huvitav, sest käsitles palju erinevaid teemasid, millest tavaliselt väga palju ei kuule.

• Loeng 8. "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, Starman AS

Turundus. Mis on turundus? Tee mingi cool produkt mis teeb midagi, millest inimesed hoolivad. Ka tänapäeva turunduses saab luua parelleele agiilse arendusega ja kose meetodiga. Hedi rääkis veel, et tänapäeval on sellist klassikalist sihtgruppistamist väga raske teha ja kohati isegi mõttetu, kuna inimesed on ise väga teadlikud sellest, mida nad tahavad ja inimeste elustiil on väga kirjuks muutunud. Mingi toote üks edu tagamine on turundus, mistõttu on turundus väga oluline. Paigas peavad olema nii hind, reklaam ning vastav kasutusala (kui koerale toit ei maitse, siis pole kasu ilusast pakendist). Peab olema õige mix hinnast, sihtgrupist, tootest ja kvaliteedist. PR seisukohast kõige olulisemas küsimused on What? Why? Where Who? How? When? Loengut oli väga meeldiv kuulata, slaide oli hea jälgida ja jutt oli voolav ja hästi struktueeritud.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Arvestuse kordussooritus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav, korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised RF õppijatele tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Käesoleval õppeaastal käskkirjaga määratud hinnale, ehk 2016/2017 õppeaastal 20 € .

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Akadeemiline liikumine

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana. Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed:

• X = 20
• Y = 20
• 1 EAP = 50€
• Semester min = 27 EAP
• Aasta min = 54 EAP

Esimese semestri lõpuks tuleb arve 27-20 = 7 EAP, 7 x 50€ = 350 €

Teise semestri lõpuks tuleb arve 54-(20+20) = 14 EAP, 14 x 50€ = 700€

Aasta lõpuks pean maksma kumulatiivse aasta eest arve 700€ ja ka sügissemestri arve 350€, juhul kui see pole veel tasutud.