User:Anleppik

Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)

Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Alustada saame õppekorralduse ning erialatutvustusega. Viibides ise kohal kaugõppe loengutes, siis pigem kirjutaksin kokkuvõtvalt nendest esimese teema all, nähes et kiirelt sirvides ühtib enamus juttu ka päevase õppe loenguga.

Sissejuhatuseks hea ja kokkuvõtlik loeng, seletades kiirelt ära kus ning mida leida. Esimeses loengus üldinfo kooli olemusest, töötajatest ning õppejõududest. Suund kätte näidatud milliste probleemidega kellegi poole pöörduda. Näiteid kohustustest, võimalustest ning nõudmistest et hakkama saada.

Järgnevalt siis juba konkreetsemal selle aine loengu kohta. Meeldejääv loeng, sest vahetust kogemusest kuulata on alati huvitav, eriti kui endal on sama tee ees ootamas. Kasulikud soovitused tegutseda parem kohe mitte hiljem ning proovida olla aktiivses suhtluses eelkõige iseenda kursusekaaslastega. Kaugõppe puhul on inimeste vahelised suhted kindlasti keerulisemad tekkima, sest koosveedetud aeg võrreldes päevase õppega minimaalne ning väljaspool kooli enamasti kokkupuuted puuduvad.

Põhilise märkusena tuua välja ka enda jaoks oluliseim, programmeerima õppimine. Komistuskiviks olevat ainet nimega "Programmeerimise Algkursus", mis on siis alles kõige algus, tuleb ette võtta täie tõsidusega ning baasteadmiste omandamist, just selles aines võib pidada üheks tähtsaimaks esimesel semestril, eriti juhul kui tegemist inimesega nagu mina kelle teadmised selles valdkonnas on hetkel veel väga madalad.

Esimese külalisloenguna saime kuulda Andres Kütti elu kohta, peatudes pikemalt eelkõige õpingutel ja töökogemustel. Mõnusalt ülevaatlik ning omast kogemusest tuginev arutlus, rõhutades taaskord seda, et asjad tuleb suuta enda jaoks tähtsaks teha ning just endale peab olema õppeprotsess kõige tähtsam.

Koolil ja koolil on vahe, kindlasti kehtib see ka töö ja töö vahel. Esimeseks peavad mõlemad just nimelt endale meeldima, ka loengust oli selgelt näha, et nii nagu räägitud, paistis see välja ka emotsioonidena. Tegevused mis olid inimese enda jaoks huvitavad ning paeluvad tekitavad kindlasti positiivsemaid emotsioone ning sellest tulenevalt ka nendest muljetamisel muutub inimene erksamaks.

Oli huvitav kuulata hariduskäigust juba alates põhikoolist ning võimalustest sooritada Magistriõpet üle võrgu, ning näha kohe ka näideta selle edukast läbimisest. Kui nüüd täiesti ausaks jääda, siis isiklikult veel googeldasin peale loengut süsteemi arhitekti ülesandeid ja tegevusi, et asi enda jaoks paremini selgeks teha.

Järgnevalt noorte It Kolledži lõpetanute edukas startup Testlio. Väga ladus, omast kogemusest räägitud pilt, mis annab ettekujutuse keerukusest, õnnestumisvajadustest ja soovist asi ära teha.

Mõlema inimese isu asi lõpuni viia, arvatavasti selle loo suurim iseloomustaja. Kindel visioon ja eesmärk just sellises valdkonnas, heade suhete olemasolu ning juba olemasolev töökogemus testimises või start uppide asutamises.

Samuti ka kontsentreeritus ainult ühele kindlale asjale, teha et tuleks tulemus ja teha nii kaua kuni on lootust. Osa kindlasti ka asjade sobivas kokkujooksmises, õigel ajal silma jäämine ja eelkõige väga hea idee.

Tore oli kuulda ning näha ka pilte asutava ettevõtte kontorist, tekkimisloost ning võimaluste suurenemist. Eestipäraselt öeldes ühisrahastuse kaasamine arengu kiirendamiseks. Väga meeldiva sündmusena vanade koolikaaslaste võimalus astuda pardale uude kasvavasse rahvusvahelisse ettevõttesse.

Kirjutades loengutest järjestikkuselt sai vaadatud ülevaadet süsteemi administreerimise võimalusest, selle tekkimisest ning sinna jõudmisest.

Oli huvitav kuulata, kuidas ja mis toimus umbes kakskümmend viis aastat tagasi. Mäletan isegi oma esimest kokkupuudet arvutiga, kuidas noore poisina sai kodune telefon hõivatud mitmeteks tundideks päevas, et üle võrgu koos sõpradega mängida.

Nostalgilised näited piraattarkvara "legaalsusest", andmeside kiirustest, süsteemi administreerimise erinevusest tänapäevase infotehnoloogia ühiskonnaga. Lisaks veel näpunäiteid millega arvestada, korduvalt ka eelmistes loengutes ja endale juba loogilisena tunduva automatiseerimise tähtsus.

Automatiseerimise kohta hea näide, kuigi ise veel saja protsendiliselt ainult IT alal ei tööta, et kui kindlat asja tuleb juba teha samamoodi ja üle kolme korra, peaks suutma leida sellele parema lahenduse. Enda pädevus programmeerimises ei ole veel kahjuks tugev, kuid umbes samasse kategooriasse sulanduvat reeglit ma ka enda igapäeva töös ka järjest rohkem kasutada üritan.

Usalda aga kontrolli, sellest võiks alustada järgmise loengu kokkuvõtet. Väline ilme või mõjuda positiivselt, kuid tihti on sisemine kliima midagi muud. Tutvused ja tuttavad mängivad siin suurt rolli, tormakus ei tule töökoha valimisel kasuks, kui laual ei ole ainult üks võimalus.

Sellest jätkuvalt ka karjääri võimalused, enese arenemisvõimalus mis paljuski seotud firma enese sisuga. Erinevate ettevõtete ja asutuste võrdlused.

Riigiasutus - võimalused headeks töötingimusteks, kindlad koolitused, pahatihti suure palgalõhega,. Enterprise - karjäärivõimalus, välislähetused, karm reeglistik, teadmistepagasi kitsenemine ehk oht liigselt kitsale ringile asjale spetsialiseerumine. Keskmine ettevõte - paigas protsessid, hea kommunikatsioon, kasvuraskused ületatud. Väikeettevõte - liigne asendamatus, vähe töötajaid, vastutuskoorem pole paigas tööülesannetega. Startupid - healoomuline ja noored kolleegid, võimalus edule - samas ka ebaedule, peab olema reaalne idee ja reaalne turg idee teostamiseks, algstaadimus raskused, teiste paadile keeruline hüpata - hea idee alustamine võimalik ka endal ja teise töö kõrvalt.

Mida jälgida arendajal, oli üks seletusi mis kindlasti meelde jäi. Protsesside, tööjaotuse ja hea projektijuhi olemasolu.

Sama loengu teisest poolest tsiteeriksin järgmist lauset: "Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt." Äri- ja IT poole mõtete võrdlused on kokkuvõtvalt üldistatult sarnane. Mõlemal poolel on üksteise tegemistest, võimalustest ning oskustest vähe teadmisi - SCRUM master ongi selle parandamiseks loodud.

Andmete analüüsi tutvustus, sisu pakkus mulle eelkõige huvi just sellepärast, et enda igapäevatöös puutun samuti kokku mahukate dokumentidega, millega enamasti esinevad need samad kõige tavapärasemad probleemid. Mitte struktureeritud formaadid, pahatihti liigselt suur andmetehulk, mille töötlus võib olla aeganõedev ning probleemirikas.

Loengu tsentrumiks oli Maksu- ja Tolliameti andmeanalüüsi näited, rõhk ja võimalused. Mida ning kuidas avastada. Seoste loomine, kõrvalekalded keskmisest, kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Need mõisted kanduvad minu silmis üle sarnaselt ükskõik mis asutuse või firma andmeanalüüsi protsessidesse.

Huvitav oli kuulata mis on andmeanalüüsi infotehnoloogia poolsed eeldused ja eelnevate loengute puhul saab ka mõista, et kui mul isiklikus töös on pahatihti vaja mõnda uut skripti, mille abil andmebaasides kindlad hulgad, määratud piirides alla laadida, siis selle koostamine ei olegi nii kerge kui endale paberil tundub.

Teema kohta lõpetuseks, et julgelt öeldes on seni Excel kahtlemata mu võimsaim töövahend tööl ning töötan ka ise igapäevaselt selle nimel, et suunata protsesse ennetamise mitte minevikus toimunu välja selgitamiseks.

Küberkaitse kohta kirjutaksin kokkuvõttena pigem loengu kohta, sest isiklikud kogemused ja teadmised valdkonnas minimaalsed.

Hea ja huvitav oli kuulda väga lähedalt seotud inimesega, kes on olnud meie E-Riigi kujunemise juures. Huvitav seletus enda õppeprotsessist ning karjääri valikutest.

Peatudes teemal Eesti, sai kuulda meie riigi väljakutsetest, loodud liitudest, sõltuvusest teiste suhtes. Kuidas ja läbi mille on panustatud ning panustatakse küberkaitsesse. Suurima probleemina ja väljakutsena tuua esile Eesti väiksus ja inimeste arvu vähesus. Keeruline konkureerida suurriikidega. Näited üldisest infrastruktuuri arengust ning Eesti omadustest sellega kaasas käia. Eesti kohta maailmakaardil kinnitavad digiallkirja kasutamiskogemus ja töötav võtmehaldus. Üldine digiriigi kuvand teiste silmis.

Meeldiva üllatusena oli näha, et võimalus küberkaitse valdkonda võtta enda õppimissuunaks ei olegi tänapäeval nii raske, paljud koolid on selle oma programmi lisanud, lisaks võimalik õppida ka välismaal ning võtta koolitus lisaks näiteks arendus erialale. Samuti ka tääpõld, olen siiani kujutanud ette seda kitsamana, kuid kui süveneda on reaalsuses vaja sellel alal pädevaid inimesi väga paljudes asutustest ja valdkondades, ehk ka siit positiivne teadmine.

9

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i.

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Vastus

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava 2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised. 3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva. 4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi.

Ülesanne

X=23 ja Y=21 Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.