User:Ltalsi

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liis Talsi

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

ANDRES KÜTT - "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"

Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt. Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema. Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha.

Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid

Seejärel käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause, et "Kirglikus viib sihile! - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!" Nad mõlemad on IT College'i vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire. Lisaks enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse.

Lembitu Ling - Süsadminnimisest

Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT-maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid hoopis teises valdkonnas (Keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see on viinud tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, täpselt samamoodi nagu hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida.

Andres Septer – IT tööturg

Rääkis väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast. Olles ise selles valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulatamis muudes ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega julgelt nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus ja otsekohene - ilustamata versioon. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust. Fakt, et head töökohad liiguvad nö mustalt ja salaja - tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see tundub isegi kuidagi loogiline.

Ivar Laur - Andmeanalüüsist "Maksu- ja Tolliamet"

Seejärel rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks seega on oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneks hästi ka ärilist poolt. Peamised valupunktid on need, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud siis ei ole läbimõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks.

Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse

Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega, 2005 E-valimised, 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud sai väga oluliseks tõukeks suuremaks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia. Küberkaitse on pidev õppimine - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada enda tugevusi ja nõrkusi ning samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta. Eesti põhilisteks väljakutseteks on esiteks meie asukoht (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesus (ainult 1,3 miljonit), vananev elanikkond jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi.Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt Digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida).

Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus

Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT'st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel - selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja Startup'ide turundus kui Agiilne arendus ning tava ettevõtete turundus kui Waterfall arendus. Mis sugugi ei tähenda, et üks oleks olulisel parem kui teine.

Notes

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida.

c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.

d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!

f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).

b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:

• Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks
• Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks
• Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni

c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine

Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi. Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi