User:Avendla: Difference between revisions
| Line 10: | Line 10: | ||
Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad. | Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad. | ||
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha. | Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha. | ||
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi. | |||
Loengule tagasimõeldes ja märkmeid sirvides tekkis muidugi üks küsimus, millele loengust vastust ei saanudki. Millest selline hüüdnimi "snakeman"? | |||
Neljandas loengus, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad: | |||
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ... | Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ... | ||
Revision as of 23:21, 19 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)
Autor: Allar Vendla
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016
Essee
Algselt ma ei saanud päris täpselt aru, milleks selline aine - Õpingukorraldus ja erialatutvustus - õppekavas üldse on. Mõtlesin endamisi, et hea küll, noored, kes tulevad ITd õppima kohe peale gümnaasiumi, neile võib sellest palju abi olla. Aga mina olen alaga juba päris pikalt seotud olnud, et milleks mulle seda tarvis ja veel kohustusliku ainena.
Kuid hakates külalislektorite loenguid kuulama ja vaatama sain nii mõndagi uut ja huvitavat teada. Ning pean tunnistama, et on väga hea meel, et aine on õppekavas.
Väga huvitav oli kuulata Andres Küti loengut, kus ta rääkis oma elutarkusi. Päris palju oli sellis, mida endalgi tasub kõrva taha panna. Kõige meeldejäävamad olid tema mõtteavaldused hariduse osas. Näiteks see, et akadeemiline bürokraatia võib olla väga keeruline ja tuleb väga-väga täpselt jälgida, mis toimub. Ma arvan, et see on hea nõuanne kõigile, kellel kõrghariduse omandamine esimest korda käsil ja kindlasti ka hea meeldetuletus neile, kel selles vallas juba kogemusi. Teine kasulik mõte, mis esimesest loengust meelde jäi, et igast ainest tuleb leida iva. Iva siis just enda jaoks, sellisel juhul võib huvitavaks muutuda ka sellised ained, mille loengud esmapilgul maruigavad näivad.
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma kogemustest startupinduses. Põhirõhk nende jutus oli ühise startupi Testlio käima tõmbamisel. Väga põnev oli kuulata, kuidas suure töö ja pisukese vedamisega võib heast ideest asja saada. Lisaks rääkisid nad startupindusest ka üldisemalt ja andsid häid näpunäiteid. Minu jaoks oli üks tähtsamaid soovitusi see, et tuleks alati mõelda äripoolele. Võib ju olla hiilgav idee, aga kui sa seda müüa ei oska, siis pole selle ideega midagi teha.
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling hüüdnimega Snakeman. Tema tutvustas end kui self made sysAdmin - self made siis selle pärast, et väga kirglikku koolisuhet tal olnud ei ole. Rääkis süsteemi administraatori tööst väga erinevate nurkade alt. Kõige meeldejäävam ütlus temalt oli, et süsteemi administraator peab olema laisk. See siis tähendab seda, et kui on mõni ülesanne, mida on vaja üle 3 korra teha, siis võimalusel kirjutab sysAdmin selle joaks scripti. Ma arvan, et see on väga õige mõte, nagu ka see, et kui sa oma tööd hästi teed, ei tea keegi, et sa olemas oled. On ka endal viimase tera osas kogemusi. Loengule tagasimõeldes ja märkmeid sirvides tekkis muidugi üks küsimus, millele loengust vastust ei saanudki. Millest selline hüüdnimi "snakeman"?
Neljandas loengus, kus kõnelesid Andres Septer IT tööturust ja Einar Koltšanov karjäärikäänakutest. Tööturu osas oli palju huvitavaid tähelepanekuid Eesti ettevõtete kohta. Neist minu jaoks olulisemad:
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust [1] sain teada ...
Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].
Notes
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt
Vastus
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...
