User:Ksaarma: Difference between revisions
| Line 26: | Line 26: | ||
---- | ---- | ||
= '''Õpingukorralduse küsimused''' = | |||
---- | ---- | ||
== Küsimus B == | == Küsimus B == | ||
Revision as of 19:58, 20 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Kert Saarma
Esitamise kuupäev: 18.10.2016
Essee
Ma ei teadnud mida oodata. Ma tulin kolmapäeva hommikuks kooli ja meil pidid algama tund nimega “erialatutvustus” ja seda pidi läbi viima keegi Andres Septer. Ma esialgu ei teadnud mida sellest kursusest arvata seega üritasin mitte teha ennatlike järeldusi esimeste Google searchide põhjal. Nii ma siis läksingi oma esimesse erialatutvustuse loengusse. Loeng oli informatiivne ja huvitav, see omakorda ärgitas lootust, et äkki on tulemas üks mega lahe kursus. Enam jäi mulle meelde kauboisaabastes oleva Andres Septeri kriteeriumid selle aine läbimiseks. Rõhutati ka seda, et mitte jätta arvestuse ülesanne viimasele hetkele. Aga nagu tudengile kohane siis, siin ma olen viimasel hetkel seda kirjutamas. Järgmisel nädalal pidi meile loengut tulema andma Andres Kütt. Kõik tundus nii uudne ja huvitav, oma ala proff ikkagi kohale kutsutud ja tuleb räägib meile it elust. Ma pean tõdema, et see loeng oli üks mu lemmikutest. Andres oli ilmselgelt oma alal väga pädev ning mis minu arust eristas teda teistest oli tema vaba suhtlemisoskus, eeldatavasti tingitud sellest, et ta peab iga päevaselt suhtlema ja seda selgelt ning lakooniliselt. Seda loengut oli tõesti meeldiv kuulata, sest vajaliku info hulka oli segatud ka ohtralt oma kogemusi ja nalju mis tööga seoses ette on tulnud. Eredalt jäi meelde, et poolakatega on raske koostööd teha kui sul pole nende töödejuhataja austust. Kolmandal nädalal hakkas esmane motivatsiooni puhang hääbuma, kuid kuna ei olnud veel igavaid loenguid olnud sai ennast ikka kohale veetud. Mul on tagantjärgi hea meel, et ma seda tegin. Rääkima tuli üks noorpaar, kes olid viimased paar aastat tegelenud start-up’imisega. See loeng oli väga huvitav just sellepoolest, et nad rääkisid enda kogemusest ja veidikene start-up’imise sisemaailmast. Tekkis endalgi huvi kunagi start-up’i proovida. Rõõmus oli vaadata nii motiveeritud inimesi. Neljas nädal oli koht kus toimus kannapööre. Loengut tuli läbi viima Lembitu Ling aka Snakeman. Loengu alguses ma ei saanud aru, et mis juhtunud on. Energilised inimesed olid äkki asendunud mingi old school venna vastu. Ma sain veidike aimu süsadminnidest ja kuidas näeb välja nende workflow. Loeng ise jättis kuidagi pooliku mulje nagu oleks midagi puudu olnud. Võib-olla oli põhjuseks see, et Snakeman oli unisem kui mina varastel hommikutundidel või ta lihtsalt ei tahtnud seal olla. Loengu eredaim hetk oli see, kui Septer haaras mikkri ja hakkas rääkima kuidas süsadminnid raske rauaga kõiki probleeme lahendada üritavad. Viiendal nädalal oli juba raske motivatsiooni leida, et miks minna hommikul kooli loengusse, kus midagi nagunii ei toimu. Kuid peale mõningast juurdlemist otsustasin ma ikka hommikul minna ja vaadata, et mis siis täna loengus huvitavat teada saab. Loengut hakkas läbi viima alguses Andres Septer. Loeng oli minu arust väga hästi üles ehitatud, lihtne, tabav ja lühike. Teema oli ka äärmiselt huvitav, nimelt oli juttu erinevatest it sektoritest. Mis on nende tugevad küljed ja milles on neil puudujääke. Jäi mulje nagu sa vaataks mingit tehnikavideot kus on sulle puust ette ja punaseks ära seletatud kuhu sa minema peaks, et mingit osa arendada. Peab tunnistama, et see terve loeng oli kõige informatiivsem kogu kursuse jooksul. Kuuendal nädalal tuli meile Ivar Laur rääkima andmeanalüüsist. Peale viiendat loengut tundus see jällegi kuidagi halb, aga ainult seetõttu, et teema ei olnud nii huvitav ja kõnetav. Asi mis kõige rohkem meelde jäi oli see, et andmeanalüüsi kastutatakse selleks, et teha õigeid ja kaalutletud otsuseid. Ehk teha otsuseid kus kahju oleks minimaalne ja tulu kõige suurem. Kuid jah väga ei mäleta sellest loengust midagi. Hakkas tunduma, et see kursus on nagu Ameerika mäed – üks loeng on hea teine halb. Seitsmendal nädalal tuli rääkima Jaan Priisalu küberkaitsest. Lähtudes eelnevast Ameerika mäe motiivist lootsin ma , et see loeng tuleb hea. Kuid ma jällegi pettusin. Räägitud teema ei läinud väga minu arust küberkaitsega kokku. Räägiti rohkem üldist mula ja väga vähe spetsiifilisi asju. Mind tõesti huvitaks see teema, aga kui inimene räägib mulle esimesed 10 minutit oma kooliteest ja järgmised 15 minutit siis minu huvi on selleks ajaks juba kadunud. Ma oleks tahtnud teada erinevaid meetmeid kuidas välditakse küberkuritegusid Eestis ja maailmas. Tõsi ma ise olen veidi süüdi, et ma ei küsinud loengu lõpus, aga nagu vanasõna ütleb, siis tagantjärgi tarkus on ikka täppisteadus. Kaheksanda loengu ajaks oli mul motivatsioon otsas. Ma lihtsalt ei viitsinud end kohale vedada ja kuulata mingit järgmist igavat loengut. Keegi oli vahepeal mingi kõlaka umbes viiendal nädalal lahti lasknud, et kes kõikides tundides kohal käib saab mingi lisa asja, kuid kuna sellest ei olnud vahepeal midagi räägitud siis ma otsustasin mitte minna ja vaadata loengut järgi kodus. Järele vaatamine oli ka omamoodi lahe kogemus, sest nagu Murphy seadus ütleb, siis asjad lähevad tuksi just siis kui neid kõige rohkem vaja on. Seekord siis esineja slaidid ei töötanud korralikult, mis omakorda tähendas, et pidi kindlasti keskenduma tema tekstile. Rääkis Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli kahjuks huvitav, oleks seda meelsamini laivis vaadanud. Räägiti it’st ja turundusest, kuidas need üksteist mõjutavad ning kuidas erinevad osapooled saavad aru tootekirjeldusest. Kokkuvõtteks peab ütlema, et kursus oli lahe. Tubli 8.5/10st. Tulevikus võiks teha mingi hääletuse näiteks, et mis teemasid õpilased tahaks, et räägitaks. Aga muidu müts maha Septeri ees, igati lahedad 8 nädalat olid. PS! It college wikis on kursuse lehel viga. Loengute alla on märgitud:“ Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314,” kuid ma käisin enda arust iga kolmapäev loengus.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [1]
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kokku tuleb leppida õppejõuga.[2]
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Registreerimine toimub ÕISis.[3] Mis on tähtajad? Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[4]
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[5]
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.[6]
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avaldus. Lisaks tuleb avaldusele panna nimekiri sooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana soovitakse.[7]
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Õppekavas ettenähtud mahus valikained tuleb sooritada, kuid tegemata jäänud valikaineid ei pea tingimata sooritama, kui valikainete EAP maht on täidetud.[8]
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu (180 EAP), tuleb üliõpilasel tasuda 50 € EAP kohta.[9] Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest. [10]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kui semestris koguneb kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Täiskoormusega õppes püsimiseks on vaja koguda igal õppeaastal kumulatiivselt vähemalt 27 + 27 = 54 EAP. Täiskoormusega tudengina õppekava täies mahus mitte täitmise eest esitatakse järgmise semestri alguses (vastavalt märtsis ja oktoobris) ÕIS-i kaudu elektroonne arve EAP-de eest, mille võrra on jäänud õppekava täies mahus täitmata. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.[11]
Seega, kogudes esimesel semestril 20 EAP, jääb täiest mahust puudu 27 - 20 = 7 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 7 = 350€. Teisel semestril 27 - 19 = 8 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 8 = 400€. Seega, esimese aasta jooksul tuleb tasuda kokku 350 + 400 = 750€.
