User:Tvari

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=

Autor: Tanel Vari

Kood: 10163597

Õpperühm: DK13

Esitamise kuupäev: XXXXXX

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11 on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK), küsimus 8 [1] (see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)).

Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2; vt. ka KKK küsimus 9.

Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel [5] ja [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 [2] (see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK küsimus 10).

Vastata küsimusele "Kellega kokku leppida kordussoorituseks?" otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile "Kordussooritused" (KKK, küsimus 10).

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil [3].

VÕTA kord osa II punkt 1 sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2 sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täindavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9 sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.

VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu.

Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6 alt või VÕTA korra lehelt osast II .

KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB! sedastab, et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastavalt õppeaine Wiki lehel toodud tabelile:

X = 28
Y = 26

Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2 sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osaluse hüvitamise arve, mis veebilehel [4] toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt on 2016/2017 õppeaastal 50€ 1 EAP kohta.

Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semstri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all.

Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine vasemalt menüüst valides lingi "Õppekulude hüvitamine" (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: "Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.". Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.