User:Apaumees: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older editNewer edit →
Apaumees (talk | contribs)
201 edits
No edit summary
Apaumees (talk | contribs)
201 edits
No edit summary
Line 58: Line 58:
Pipedrive - müügiplatvorm
Pipedrive - müügiplatvorm


Startup tegemine - leia enda kirg
Marko: Startup tegemine - leia enda kirg. Kui sa ehitad midagi, mis sulle ei meeldi, siis sa ilmselt sellesse palju unetuid öid ei pane ka.




Revision as of 13:20, 25 October 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anni Paumees

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Esimene loeng [1] tutvustas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja sisekorda. Eesti Infotehnoloogia Kolledž on rakenduskõrgkool, mis pakub tudengitele praktilist IT alast haridust ning paindlikku õppekorraldust. Rakenduskõrgharidust on võimalik omandada erinevatel erialadel päevases, õhtuses või kaugõppes, lisaks on võimalik end täiendada nii tasemeõppes, eksternõppes kui ka täiendusõppes. Õpingute jooksul on tudengitel võimalik taotleda mitmeid erinevaid stipendiume, kuid nende saamiseks peavad ka õppetulemused olema vastavad. IT Kolledžis edukalt hakkama saamiseks on vajalik kohe alguses endale selgeks teha kõik õppekorralduse reeglid ning kolledžis kehtiv sisekord, oluline on ka suhtlus kaastudengitega, kes pakuvad vajalikku tuge õppeteekonnal. Lisaks õppetegevusele, on võimalik IT Kolledžis aktiivselt kaasa lüüa ka üliõpilasesinduses, Robootikaklubis, EIK Meediaklubis või muudes huvitegevustes ja -gruppides. Loengus kõlanud tarkuseteradest jäi eelkõige meelde Andres Septeri soovitus: "Õppige programmeerima!" – see on üks vajalikumaid oskuseid, mida läheb vaja nii praegu kui ka tulevikus, et muuta inimkonna tööd ja tegevusi lihtsamaks ja (kulu)efektiivsemaks.


Teises loengus [2] rääkis IT-arhitekt Andres Kütt enda erinevatest kooliteedest, töökohtadest ja tööst, elukogemustest, huvitavatest mälestustest ning õppetundidest, mida ta kogenud on. Tema arvates on koolil ja koolil vahe, õige ülikooli valimine mõjutas Andres Kütti väga tugevalt ning ta otsustas tänu õpingutele Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis pühenduda edaspidi hoopis akadeemilisele karjäärile. Andres Kütti loengust jäid kõlama kaks väga olulist ning inspireerivat mõttetera:

  • "Kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks";
  • "Ainuke, kes on päriselt huvitatud, et te saaksite hea hariduse, olete teie ise."


Loeng 3 Testimine ja startupid Kristel & Marko Kruustük (Testlio) [3]


IT on igal juhul õige valik, lihtsalt esimesel õppeaastal peab palju kannatust olema, et keerulisemad ained tehtud saada.

Esimene aasta oli tema jaoks ääretult raske, alustas 0-ist, kuid sai hakkama.

Teisel õppeaastal võttis testimise ained

Esimesel töökohal Artifys leidis oma karjääritee testijana.

San Francisco 2011 sügis, 2 nädalat. Teistsugune elustiil, ei näinud ennast seal keskkonnas. Pärast paari kuud jätkas karjääri Londonis.

Läbi ühe testimisplatvormi jõudsid nad koos Markoga idee Testlio rajamiseks.


Kumbki ei teadnud peale gümnaasiumi lõpetamist kindlalt, mida nad teha tahavad.

Kooli kõrvalt tööle, palka ei saanud.

2001 suvel tegi juba enda ettevõtte - tegi kodulehti.

Saksamaal Kieli ülikoolis tegi aastaga magistri ära.

Reisimine Kristeliga, peal San Franciscot Dominikaanis.

Proovinud erinevaid ameteid IT-s, arusaamiseni - programmeerijana väga hea, kuid peab äripoolega juurde jõudma. Alustas start-upidega.


Mis on start-upid? Paul Graham definitsioon - start-upist teeb startupi see, et nad on kiire kasvuga ja kindlate eesmärkidega.


USA ärikiirendi 500 Startups asutaja - Dave Mclure, palju Eestist pärit ettevõtteid - #estonianmafia

Transferwise - uuenduslik idee Värbamisnipid - startup-maailmas peab olema väga leidlik ja jääma nö lapseks.

Pipedrive - müügiplatvorm

Marko: Startup tegemine - leia enda kirg. Kui sa ehitad midagi, mis sulle ei meeldi, siis sa ilmselt sellesse palju unetuid öid ei pane ka.




Loeng 4"Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman [4]





'Loeng 5 "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"' Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) [5]





Loeng 6 "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja [6]





Loeng 7 Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu [7]





Loeng 8 "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, Starman AS [8]





Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [9]. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” [10]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [11]. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 € [12].


Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva:

  • Ainete deklareerimine ja deklaratsiooni kinnitamine [13]
  • Akadeemilisele puhkusele minemine või tagasi tulemine [14]
  • Akadeemiline liikumine [15]
  • VÕTA taotlemine [16]
  • Kordussoorituse tegemine [17]

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne [18].


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal [19]. Aasta lõpus esitatava arve suurus on:

2*27 - 19 - 22 = 13EAP

EAP maksumus 50€ [20]:

13*50 = 650€


Viited

  1. ↑ Spitsõn, M., Varendi, M., Tretjakov, J., & Septer, A. (24.08.2016). Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
  2. ↑ Kütt, A. (31.08.2016). Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
  3. ↑ Kruustük, K., & Kruustük, M. (07.09.2016). Testimine ja startupid. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
  4. ↑ Ling, L. (14.09.2016). "Süsadminnimisest". [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
  5. ↑ Septer, A., & Koltšanov, E. (21.09.2016). IT tööturg. Karjäärikäänakud. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
  6. ↑ Laur, I. (28.09.2016. Andmed ei allu analüüsile. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
  7. ↑ Priisalu, J. (05.10.2016). Eesti Vabariigi küberkaitse. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
  8. ↑ Mardisoo, H. (12.10.2016). IT ja turundus. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
  9. ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.2.12. [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
  10. ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Tudengile KKK P10. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]
  11. ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.2.8 [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
  12. ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal P5. [https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]
  13. ↑ Karmo, K. (23.09.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) kaugõppe sissejuhatav loeng nr 1 [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c]
  14. ↑ Karmo, K. (23.09.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) kaugõppe sissejuhatav loeng nr 1 [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c]
  15. ↑ IT Kolledž (24.05.2016). Õppkorralduse eeskiri P7.1. [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
  16. ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Tudengile KKK P6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]
  17. ↑ IT Kolledž (24.05.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.2.8 [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
  18. ↑ IT Kolledž (24.05.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.3.10. [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
  19. ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Tudengile KKK P6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]
  20. ↑ Karmo, K. (23.09.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) kaugõppe sissejuhatav loeng nr 1[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c]
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apaumees&oldid=112060"