User:Mvilland: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 7: Line 7:
== <b>Erialatutvustuse aine arvestustöö</b> ==
== <b>Erialatutvustuse aine arvestustöö</b> ==


Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ aine ülesehitus oli teistsugusem kui see, millega tudengid võib-olla tavaliselt harjunud on ja just see oligi see, mis mulle selle aine puhul meeldis, et iga kord rääkis hoopis keegi teine kui eelmine kord ja hoopis teistsugustel ent huvitavadel teemadel. Iga eelnev loeng täiendas järgmist.
Esimeses loengus räägiti põhimõtteliselt kõigest, mis puudutab IT kolledžis õppimist. Räägiti õppekavadest, IT kolledži inimestest, õppimise tehnilisest poolest, õppehoonest, tudengi võimalustest, kohustustest jne. Kindlasti sai targemaks, et kuidas mida edaspidi teha.


Esimeses loengus räägiti õppekorraldusest üldisemalt ja sisekorra eeskirjast. Lektoriteks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Teemadeks olid tudengi õigused ja tudengi kohustused, õppekava ja selle täitmine, õppekoormus, stipendiumid, tasuta kõrgharidus jms. Ühesõnaga räägiti kõigest sellest, mis on nii öelda õppimise tehniline pool IT Kolledžis. Ühtlasi jagas Inga Vau ka häid soovitusi kuidas edukalt õppida.
Teises loengus esines Andres Kütt, kes rääkis iseendast ja tema teekonnast infotehnoloogia valdkonnas, ühtlasi ka sellest, millega tegeleb IT arhitekt. Huvitav loeng kust sai veel näpunäiteid kuidas oma tudengikarjäärist maksimum võtta. Kõlama jäi see soovitus, et teemasse tuleb pühenduda ja kontakte luua.


Margus Ernitsa antud teine loeng „Õppimine ja motivatsioon“ keskendus eelkõige õppimisega seotud põhiprobleemidele, nende tekkimisele ja kaasnevatele tagajärgedele. Teema puudutas ka selliseid valdkondi nagu õppuri eetikakoodeks ja viitamine. Õppetöö edukuse aluseks nimetas lektor õppejõu ja tudengi vastastikust motivatsiooni. Tudengi motivatsiooni puudumine võib viia ühtlasi ka akadeemilise petturluseni nagu on seda spikerdamine või plagiaadi esitamine. Rõhutati seda kui oluline on korrektne viitamine, seda eelkõige lõputöö kirjutamisel. Korrektset kirjutamist ja viitamist soovitati rakendada juba õppetöö algusest saati. Lisaks sellele jagas õppejõud praktilisi nõuandeid õppimiseks nagu seda tehti ka esimeses loengus.
Kolmandas loengus esinesid Kristel ja Marko Kruustük, kes on eduka startup’i Testlio loojad. Nemad rääkisid oma firma asutamisest ning sellega kaasnevatest tõusudest ja mõõnadest. Väga huvitav ja samas innustav oli kuulata kuidas oma ideega alustati ja kuidas on jõutud nii kaugele.


Kolmandas loengus „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ rääkis Linnar Viik mida tähendab innovatsioon ning kuidas innovaatiliselt mõelda. Eelkõige jäi loengust meelde see, kuidas lektor käsitles innovatsiooni kui uue idee kasutusse võtmist. Eriti rõhutas ta, et innovaatiliselt tuleks mõelda nii infotehnoloogia valdkonnas kui ka suuremas plaanis ja igapäeva elus, sest infotehnoloogiaga on tänapäeval seotud peaaegu kõik elu valdkonnad. Meeldis tema arvamus, millega võin kahe käega nõustuda, et „väljaspool kasti“ mõtlemine peaks olema rohkem soositud ja samas ka seejuures eksimine, sest ükski edukas ja püsivajääv produkt/teenus ei sünni esimese versiooniga. Alati on mingisugne algne idee, millest tihtipeale areneb hoopis teistsugusem toode või teenus välja, mis samas tihtipeale ongi üldse parem ja mõistlikum kui esialgne variant.
Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tema rääkis süsteemiadministreerimisest ja andis teemakohaseid näpunäiteid tulevastele adminnidele. Põhitõde, mis meelde jäi oli see, et hea sysadmin on nii öelda laisk. See tähendab, et alati tuleks tööd teha targasti. Kui mingi protsess kipub kordama, siis tuleks automatiseerida.


Neljandas loengus „IT-profid küberpättide vastu!“  rääkis Tarmo Randel küberkuritegevusest. Põhiline sõnum seisnes selles, et iga uue leiutisega või uue teenusega kaasneb alati olukord, kus inimesed kipuvad liigituma kahte tüüpi: on need, kes näevad potentsiaali korda saatmaks head ning on need, kes näevad lihtsat võimalust raha teenimiseks teiste pealt. Lektor rääkis erinevat liiki küberkuritegevustest nagu näiteks identideetivargusest, ’’carding’’ jne. Üldiselt võib kõiki neid tegevusi seostada andmevargusega.
Viiendas loengus olid kõnelejateks Andres Septer ja Einar Koltšanov. Loenguteemaks oli IT tööturg ja karjäärikäänakud. Kõige pealt andis Andres nõu kuidas üldse tööturul toimetada, st kuidas leida head pakkumised, mida tuleks ennem uurida potentsiaalse tööandja kohta jne. Rääkis väga eluliste näidete abil kuidas nii öelda päris maailm toimib infotehnoloogia valdkonnas.


Viiendas loengus, kus teemaks oli „Elufilosoofia ja IT Eestis“, kõneles Andres Käver. Loengus võrdles lektor seda, mida me koolis õpime, ja nii öelda „päriselu“ praktikat. Ta võrdles kooli matemaatika olümpiaadiga. Minule kui arenduse õppekava tudengile jäi eriti meelde see kuidas rõhutati, et tööpraktikas on kõik ülesanded ja probleemid, mis ettetulevad, palju keerukamad ja hoopis teistmoodi. Keerukus seisneb just selles, et projektide töömaht on kordades suurem kui kooli väikestes ülesannetes , mille ära lahendamine võib võtta ainult paar tundi näiteks. Üks hea soovitus, mille Andres Käver andis, on see, et alustatud projektid tuleb alati lõpuni viia ja sellisel viisil, et ka hiljem mõne aja pärast projekti juurde tagasipöördudes ise ka aru saaks, mis koodi on kirjutatud ja mida see tähendama peaks.
Einar alustas oma osa sellega kuidas tema üldse IT sektorisse jõudis. Oli taas huvitav kuulata kuidas hoopis teisest valdkonnast on suundutud IT’sse ja seda väga edukalt. Kinnitab jälle, et õppimine on ainult tahtmises kinni. Veel rääkis Einar probleemidest ja suhetest, mis on äripoolel IT osaga. Tsiteerides: „IT ei mõista äri, kuid äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel halvem.“


Kuuenda loengu teemaks oli „Skype NOC Monitoring“, millest rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loengus räägiti sellest, mis see „NOC (Network Operation Center) üldse on ja milleks see on vajalik ning ka monitooringu tehnilisest poolest. Sain teada seda, et nemad on just need inimesed, kes jälgivad, et kõik töötaks ja sujuks tehniliselt korrektselt ning kui on mingi probleem või viga süsteemis, siis seda aitab leida ja lahendada nende meeskond. Jäi meelde see, et mida suuremaks asi (teenus, projekt, programm vms) kasvab, seda rohkem on vaja tegeleda monitooringuga, sest kui sellele mitte rõhku panna, võib tulevikus olla suur probleem leida nii öelda heinakuhjast see väike nõel, mis paksu pahandust põhjustab.
Kuuenda loengu kõnelejaks oli Ivar Laur, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema käsitles andmeanalüüsi teemat. Ivar rääkis sellest kuidas MTA kogub ja kasutab andmeid, miks seda on vaja ja mis kasu saab nende analüüsimisest. Puudutas ka seda kuidas andmed tihti peale ei kajasta reaalset elu ja mis vigu tehakse andmeanalüüsis.


Seitsmendas loengus oli iseäranis huvitav ja teistsugune teema – „Kuidas saada superstaariks?“. Seda kandsid ette Ats Albre ja Helen Piirsalu. Alguses räägiti sellest, mis on tarkvaraarendus ja kuidas see reaalselt välja näeb Nortali näite puhul. Loengu põhiline sõnum seisnes selles, et ainult õppimisest ei piisa, et saada heaks IT-valdkonna spetsialistiks. Kõige tähtsamaks pidas Ats Albre kogemust, millega võin ka ise nõustuda. Heaks nõuandeks pean ka seda kui soovitati alati teha natukene rohkem kui minult oodatakse.
Seitsmenda loengu esinejaks oli Jaan Priisalu, kelle teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Käsitles ta ka väga palju teisi seotuid valdkondi. Väga huvitav ja silmaringi avardav loeng. „Küberkaitse ei ole mitte arvutisüsteemide kaitsmine vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitsmine.“ See mõte jäi kummitama, sest tänapäeva elus oleme kõik juba nii harjunud e-teenuste mugavustega, et teistmoodi ilma ei kujutakski enam elu ette. „Küberkaitse olemus on kaitsta meie eluviisi.“ Pani mõtlema.


Viimases ehk kaheksandas loengus rääkis Merle Liisu Lindma, kelle ettekanne kandis pealkirja „Life is an Attitude“. Tema loeng käsitles suhtumist nagu seda võib inglisekeelsest pealkirjast järeldada. Meeldis see kuidas ta soovitas aeg-ajalt mõelda sellepeale, et kas see, mida ma teen või see, kus ma oma eluga olen, on ikka nii nagu ma tahaks, et oleks ja kui ei, siis kuidas ma saaks progressi muuta ikka positiivses suunas. Väga palju kattus antud teema viienda loengu teemaga, kus arutleti üldisemalt elufilosoofiast ning ka teise loenguga, kus käsitleti motivatsiooniteemat.
Kaheksanda loengu esinejaks oli Hedi Mardisoo, kes töötab Starmanis. Teemaks „IT ja turundus“. Andis väga hea ülevaate sellest mis on turundus, bränding, public relations, growth hacking. Kui muidu oli endalgi selline tüüpiline arvamus, et turundus on mitte-nii-oluline valdkond, siis see arvamus kindlasti muutus. Toode/teenus võib hea olla, aga kui see inimesteni ei jõua sisult või olemuselt, siis ei tule ka edu.


Kokkuvõtteks võin julgelt väita, et õppeaine oli mulle isiklikult väga kasulik. Silmaring laienes suuresti, sest teemasid ja valdkondi oli palju, millest kõneldi. Aine oli huvitav ja hariv. Sain palju kasulikke ideid ja nippe ning ka motivatsiooni, et edasi pürgida sel raskel teel saamaks spetsialistiks selles suures ja laias valdkonnas nagu seda on infotehnoloogia.
Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga huvitavad. Räägiti paljudel eri teemadel, silmaring laienes ja mõtlemisainet sai piisavalt. Kui peaks valima isikliku lemmiku, siis ilmselt meeldis kõige rohkem Andres Kütti loeng.


=== <b>Küsimus A</b> ===
=== <b>Küsimus A</b> ===

Revision as of 14:37, 25 October 2016


Autor: Martin Villandberg

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Esimeses loengus räägiti põhimõtteliselt kõigest, mis puudutab IT kolledžis õppimist. Räägiti õppekavadest, IT kolledži inimestest, õppimise tehnilisest poolest, õppehoonest, tudengi võimalustest, kohustustest jne. Kindlasti sai targemaks, et kuidas mida edaspidi teha.

Teises loengus esines Andres Kütt, kes rääkis iseendast ja tema teekonnast infotehnoloogia valdkonnas, ühtlasi ka sellest, millega tegeleb IT arhitekt. Huvitav loeng kust sai veel näpunäiteid kuidas oma tudengikarjäärist maksimum võtta. Kõlama jäi see soovitus, et teemasse tuleb pühenduda ja kontakte luua.

Kolmandas loengus esinesid Kristel ja Marko Kruustük, kes on eduka startup’i Testlio loojad. Nemad rääkisid oma firma asutamisest ning sellega kaasnevatest tõusudest ja mõõnadest. Väga huvitav ja samas innustav oli kuulata kuidas oma ideega alustati ja kuidas on jõutud nii kaugele.

Neljandas loengus esines Lembitu Ling. Tema rääkis süsteemiadministreerimisest ja andis teemakohaseid näpunäiteid tulevastele adminnidele. Põhitõde, mis meelde jäi oli see, et hea sysadmin on nii öelda laisk. See tähendab, et alati tuleks tööd teha targasti. Kui mingi protsess kipub kordama, siis tuleks automatiseerida.

Viiendas loengus olid kõnelejateks Andres Septer ja Einar Koltšanov. Loenguteemaks oli IT tööturg ja karjäärikäänakud. Kõige pealt andis Andres nõu kuidas üldse tööturul toimetada, st kuidas leida head pakkumised, mida tuleks ennem uurida potentsiaalse tööandja kohta jne. Rääkis väga eluliste näidete abil kuidas nii öelda päris maailm toimib infotehnoloogia valdkonnas.

Einar alustas oma osa sellega kuidas tema üldse IT sektorisse jõudis. Oli taas huvitav kuulata kuidas hoopis teisest valdkonnast on suundutud IT’sse ja seda väga edukalt. Kinnitab jälle, et õppimine on ainult tahtmises kinni. Veel rääkis Einar probleemidest ja suhetest, mis on äripoolel IT osaga. Tsiteerides: „IT ei mõista äri, kuid äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel halvem.“

Kuuenda loengu kõnelejaks oli Ivar Laur, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema käsitles andmeanalüüsi teemat. Ivar rääkis sellest kuidas MTA kogub ja kasutab andmeid, miks seda on vaja ja mis kasu saab nende analüüsimisest. Puudutas ka seda kuidas andmed tihti peale ei kajasta reaalset elu ja mis vigu tehakse andmeanalüüsis.

Seitsmenda loengu esinejaks oli Jaan Priisalu, kelle teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Käsitles ta ka väga palju teisi seotuid valdkondi. Väga huvitav ja silmaringi avardav loeng. „Küberkaitse ei ole mitte arvutisüsteemide kaitsmine vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitsmine.“ See mõte jäi kummitama, sest tänapäeva elus oleme kõik juba nii harjunud e-teenuste mugavustega, et teistmoodi ilma ei kujutakski enam elu ette. „Küberkaitse olemus on kaitsta meie eluviisi.“ Pani mõtlema.

Kaheksanda loengu esinejaks oli Hedi Mardisoo, kes töötab Starmanis. Teemaks „IT ja turundus“. Andis väga hea ülevaate sellest mis on turundus, bränding, public relations, growth hacking. Kui muidu oli endalgi selline tüüpiline arvamus, et turundus on mitte-nii-oluline valdkond, siis see arvamus kindlasti muutus. Toode/teenus võib hea olla, aga kui see inimesteni ei jõua sisult või olemuselt, siis ei tule ka edu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga huvitavad. Räägiti paljudel eri teemadel, silmaring laienes ja mõtlemisainet sai piisavalt. Kui peaks valima isikliku lemmiku, siis ilmselt meeldis kõige rohkem Andres Kütti loeng.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha? 5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. [1]

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? 5.3.6 Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. [2]

Mis on tähtajad? Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! [2]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. [2]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused? Punkt 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?

Millised on tähtajad? Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. [3]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? NB! Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [3]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. [4] Ainepunktid kumuleeruvad. Seega tuleks hüvitada esimese semestri eest 4 EAPd (4*50=200) ja teise semestri eest 4+2=6 EAPd (6*50=300).

Kui suur on teile esitatav arve? Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [4] Esitatav arve oleks kokku 500 eurot.

Viited

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Punkt 5.3.6 [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks? Punkt 6 [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mvilland&oldid=112064"