User:Mskorohh

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marek Skorohhodov Esitamise kuupäev: 25.oktoober 2016

Essee

---

Esimesest loengust mis oli mõeldud kaugõppe õpilastele, kus tutvustati ülikooli, paraku ma ei saanud midagi enda jaoks uut teada: õppejõud olid enam vähem juba teada ning osadega sai juba suheldud ka. Kuna mul jäi lõpetamata kõrgharidus Talinna ülikoolis töö tõttu, siis süsteem üldiselt oli mulle tuttav, kuid ma ei olnud teadlik uuest õppekorraldusest (mitu katset mul on eksamit sooritada ja kui ei tee, siis mis sellega kaasneb). Samas kõike vajalikku anti edasi, ning oma arust sain ka kõigest aru.

Minu praegune töö on seotud palju ka andmete analüüsi ja andmete kasutusega, seega ettevamistades antud essed mulle koheselt pakkus huvi videoloeng, mis toimus 28.09 ja mille pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja . Olen nõus tema väitega,et andmebaasi ehitamisel piisavalt ei arvestata tihti tulevaste kasutajatega: mida võiks tulevikus vaja minna, kas midagi võiks näiteks kasutajaliideses muutuda, kas andmete kvaliteed ei vasta standardile ja vajab täiendamist jms. Juhtub selliseid olukordi, kus andmebaas oli koostatud aga selleks, et tulevased kasutajad saaksid seda täiendada, tuleb muuta suur osa süsteemist. Mis puudutab MTA andmeid ja nende analüüsi, siis mulle jäi kõlama sõna "excel", et analüüsiks kasutatakse just seda programmi. Jah olen nõus,et ta on küll hea ja tark, ning sees on peidetud palju võimalusi, kuid samas on ka teisi andmeanalüüsi programme (nt SPSS Modeller), kus saab palju lihtsamal viisil kasutada andmebaase ja tekitada seoseid. Samas tekis mul ka teine küsimus, et millal nad otsustavad, et andmed ja tehtav analüüs ei vasta enam elanikkonna harjumustele, kas nad endiselt arvavad õigesti, et x arv inimesi valetab MTA'le jms. Minu meelest andmete kvaliteet võib iga hetk muutuda ning sellel võib olla oma põhjus, mis mõjutab muutumist. Samal ajal mainis MTA osakonnajuhataja, kuidas süsteem oli üles ehitatud ning leian, et see võiks anda ülevaadet neile kes pole ennem andmetega töötanud ja kui mõni inimene ei tea või pole kokku puutunud sellega, kuidas andmeid hoitakse, kuidas neile liigi saab, kuidas kombineeritakse, millised osapooled on andmetega seotud. Paraku loengu lõpuks mul endiselt jäi nii üht-teist küsimust, mille vastuseid ma ei saanud ning jäin selle peale mõtlema. Kahju, et ma ei saanud antud loengus osaleda live 's.

Järgmine loeng, mille ma siin mainin on loeng number 8, ehk viimane, kus rääkis Hedi Mardisoo IT'st ja turundusest. Minu jaoks oli see loeng just seepärast, sest ta kattub taas minu praeguse tööga ja minul oli huvitav kuulata ka teise inimese arusaamist nendest kahest nn osapoolest. Mulle väga meeldis kus ta tõi näiteid, et IT, turundus ja äri peaksid olema koos ja nad peaks kõik aru saama mille nimel nad töötavad, mis eesmärgi nimel ning on oluline, et nad kõik saaks teine teisest hästi aru. Sest muidu juhtub lõpus see, et ühel on oma idee mida ta tahab ellu viia, teine võib saada sellest ideest omamoodi aru, ning nö tellija ei saa lõppkokkuvõttes seda, mida ta oma peas välja mõtles. Külaline võttis oma loengu kokku sellega, et ta rääkis ikka telekommunikatsiooni turust üldiselt, kuid samas turud ja suunad on igas ettevõttes erinevad seega ka turundus, "pildis" olemine on igas ettevõttes erinev lähtudes sellest, millega firma tegeleb.Jah telekommunikatsioonis on konkurents väga tugev ja kiiresti muutlik, ka nende klientide harjumused on teised (nt olen ühe teensepakkuja juures kliendiks ja võtan teise pakkuja pakkumist, lähen üle, esimene kutsub tagasi nö pakub üle jne), mis ei saa öelda finants ettevõttete (pankade) kohta, kus turundus ja konkurents küll eksisteerib, kuid samas on rahulikum ja kliendid ei lähe naljalt ühelt teise juurde, ehk on rahulikumad. Ka erinevate ettevõtete turundus toimub veidi erinevalt leiavad nö oma teed. Kuid samas kõik me peame arvestama sellega,et ühiskond on muutumas kogu aeg ja harjumused võivad iga kell muutuda, seega nii turundus kui ka IT ning ka äripool ise peaksid suutma kiiresti reageerima vastavat kliendivajadustele ja harjumustele.

Teised loengud olid ka huvitavad, kuid ma enda jaoks midagi eriti huvitavat ei leidnud. Samas siinkohal arvan, et kui ma saaks kaugõppijana osaleda ka reaalselt loengutes, mida pidasid külalisesinejad see oleks hoopis teine tunne ja vajadusel saaksin esitada mind huvitavaid küsimusi, küsida täiendavalt juurde midagi ,mis segaseks või arusaamatuks jäi.

---

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

Korduseksami õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tudengile on korduseksam tasuta, tasulisel (OF) õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Mõlemal juhul registreerimine korduseksamile on kohustuslik. Registreerida saab ÕIS-i kaudu "Kordussoorituste" alt (kordussoorituse ja rgistreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva). Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus:

Esimesel õppeaastal on võimalik taodelda akadeemilist uhkust tervislikel põhjustel(kuni 2 a.), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 a.), lapse hooldamiseks (lapse kuni 3 a. saamiseni). Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi. Maksimaalne puhkuse aeg on seotud lapse hooldamise põhjustel aadeemilisele puhkusele minejaga, kus puhkust saab võtta lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada õppeosakonda vastav taotlus hiljemalt puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. erijuhud) ning ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X (5=24) väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y (4=23) üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus:

Vastavalt minu tudengikoodile esimese semestri lõpuks on mul 24 EAP ja teise lõpuks on 23. Kasutades valemi, mis tuletasin infost, mis lugesin finatsinfost , sain sellise vastuse:

(27-24)*2+(27-23)= 10 EAP tuleks aasta lõpuks hüvitada 10*50= 500 EUR oleks arve