User:Jvaher: Difference between revisions
| Line 10: | Line 10: | ||
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f A. Kütt (25.10.2016) Loengusalvestus Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref> tutvustas Anddres Kütt süsteemiarhidekti ametit. Töötades hetkel juba programmeerijana, sain ka lõpuks teada, millega antud ametikohal tegeldakse. Õigemini meeldis mulle eriti definitsioon, et arhidekti peamine ülessanne on keerukuse madalal hoidmine ning see on ainus ülessanne, mida teistes ametites olevad inimesed eriti ei puuduta. Samuti jäid kõrva soovitused olla akadeemilises maailmas eriti tähelepanelik, sest bürokraatiat on palju. | Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f A. Kütt (25.10.2016) Loengusalvestus Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref> tutvustas Anddres Kütt süsteemiarhidekti ametit. Töötades hetkel juba programmeerijana, sain ka lõpuks teada, millega antud ametikohal tegeldakse. Õigemini meeldis mulle eriti definitsioon, et arhidekti peamine ülessanne on keerukuse madalal hoidmine ning see on ainus ülessanne, mida teistes ametites olevad inimesed eriti ei puuduta. Samuti jäid kõrva soovitused olla akadeemilises maailmas eriti tähelepanelik, sest bürokraatiat on palju. | ||
Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true K. & M. Kruustük (Testlio) (25.10.2016) Loengusalvestus Testimine ja startupid]</ref> keskenduti rohkem startuppidele. Kristel ja Marko maalisid Testilio näitel hea pildi startupi arengust, alates idee tekkimisele viivatest sündmustest, kuni selle ellu viimise ja vahepeal olevate takistuste ning komistuskividega. | Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true K. & M. Kruustük (Testlio) (25.10.2016) Loengusalvestus Testimine ja startupid]</ref> keskenduti rohkem startuppidele. Kristel ja Marko maalisid Testilio näitel hea pildi startupi arengust, alates idee tekkimisele viivatest sündmustest, kuni selle ellu viimise ja vahepeal olevate takistuste ning komistuskividega. Läbi loengu jäi kõlama Kristeli suur kirg testimise vastu. | ||
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 L. Ling (25.10.2016) Loengusalvestus "Süsadminnimisest" ]</ref> | Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 L. Ling (25.10.2016) Loengusalvestus "Süsadminnimisest" ]</ref> "Süsadminnimisest" rääkis Lembitu Lingi süsteemiadministraatori töö olemusest. Süsteemiadministraatori hea töö indikaatoriks pidi olema it süsteemide kindel ja usaldusväärne toimimine. Ettevõtte juhatuses vaadatakse seda aga mõnikord vale nurga alt, et meil on kõik ju hästi ja süsadminn ei teegi nagu midagi. Veel tõi ta välja, et juhul kui mingit tegevust on vaja teha rohkem, kui üks kord, siis hea süsadmin automatiseerib selle. | ||
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc A. Septer ja E. Koltšanov (SCRUM master) (25.10.2016) Loengusalvestus "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> | <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc A. Septer ja E. Koltšanov (SCRUM master) (25.10.2016) Loengusalvestus "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> | ||
Revision as of 22:49, 25 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Jaak Vaher
Essee
Esimene loeng[1] oli päevastele tudengitele sarnane nagu meil kaugõppes ja andis soovitusi ülikoolis toime tulemiseks. Soovitati järgida õppekava ja sellest mitte spagetti teha ning jätta valimata aineid, mis on järgnevatele semestril olevate ainete eeldusaineteks.
Teises loengus[2] tutvustas Anddres Kütt süsteemiarhidekti ametit. Töötades hetkel juba programmeerijana, sain ka lõpuks teada, millega antud ametikohal tegeldakse. Õigemini meeldis mulle eriti definitsioon, et arhidekti peamine ülessanne on keerukuse madalal hoidmine ning see on ainus ülessanne, mida teistes ametites olevad inimesed eriti ei puuduta. Samuti jäid kõrva soovitused olla akadeemilises maailmas eriti tähelepanelik, sest bürokraatiat on palju.
Kolmandas loengus[3] keskenduti rohkem startuppidele. Kristel ja Marko maalisid Testilio näitel hea pildi startupi arengust, alates idee tekkimisele viivatest sündmustest, kuni selle ellu viimise ja vahepeal olevate takistuste ning komistuskividega. Läbi loengu jäi kõlama Kristeli suur kirg testimise vastu.
Neljandas loengus[4] "Süsadminnimisest" rääkis Lembitu Lingi süsteemiadministraatori töö olemusest. Süsteemiadministraatori hea töö indikaatoriks pidi olema it süsteemide kindel ja usaldusväärne toimimine. Ettevõtte juhatuses vaadatakse seda aga mõnikord vale nurga alt, et meil on kõik ju hästi ja süsadminn ei teegi nagu midagi. Veel tõi ta välja, et juhul kui mingit tegevust on vaja teha rohkem, kui üks kord, siis hea süsadmin automatiseerib selle.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õppekorralduse eeskirja järgi [9] on ühe õppeaine piires õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Korduseksamile registreerumine on nõutav ja seda tuleb teha vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust õppeinfosüsteemis[10] . Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Hetkel on tasu suurus 20€ [11]
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[12]. Diplomini jõudmiseks tuleb sooritada kõik õppekavas märgitud kohustuslikud ained ja õppekavas määratud mahus valikaineid. RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega olles deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse õppemaksu arve.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Täiskoormusega õppes õppides on vaja koguda semestris 27 ainepunkti [13]. Kui esimesel semestril jäi puudu sellest 27 - 22 = 5 ainelunkti, siis vastavalt ainepunktitasule [14], mis on 50€, tuleb tasuda 5 x 50 = 250€ esimesel semestril. Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2 x 27 = 54EAPd. Olles kogunud 22 + 19 = 41EAPd, esitatakse uus arve 51 - 41 = 13EAP eest summas 13 x 50€ = 650€. Seega aasta lõpuks tuleb kokku osaliselt hüvitada õppekusid summas 250€ + 650€ = 900€.
Viited
- ↑ P. Lorents, M. Spitsõn, M. Varendi, J. Tretjakov (16.10.2016) Loengusalvestus "Õppekorraldus ja sisekord"
- ↑ A. Kütt (25.10.2016) Loengusalvestus Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
- ↑ K. & M. Kruustük (Testlio) (25.10.2016) Loengusalvestus Testimine ja startupid
- ↑ L. Ling (25.10.2016) Loengusalvestus "Süsadminnimisest"
- ↑ A. Septer ja E. Koltšanov (SCRUM master) (25.10.2016) Loengusalvestus "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"
- ↑ I. Laur (25.10.2016) Loengusalvestus "Andmed ei allu analüüsile"
- ↑ J. Priisalu (25.10.2016) Loengusalvestus Eesti Vabariigi küberkaitse.
- ↑ H. Mardisoo (25.10.2016) Loengusalvestus "IT ja turundus"
- ↑ ja arvestuste korraldus IT Kolledž (16.10.2016). Õppekorralduse eeskiri - Eksamite ja arvestuste korraldus
- ↑ IT Kolledž (16.10.2016). KKK
- ↑ It Kolledž (16.10.2016) Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal
- ↑ liikumine It Kolledž (16.10.2016) Õppekorralduse eeskiri - Akadeemiline liikumine
- ↑ It Kolledž (16.10.2016) Kõrgharidusreform (KKK)
- ↑ It Kolledž (16.10.2016) Finantsinfo
