User:Krist: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older editNewer edit →
Krist (talk | contribs)
166 edits
Krist (talk | contribs)
166 edits
Line 22: Line 22:


'''Nii et kokkuvõtvalt võib öelda, et tudengil on materjali ja veebilehekülgi, mida on vaja hoolikalt ja pidevalt jälgida!'''<br><br>
'''Nii et kokkuvõtvalt võib öelda, et tudengil on materjali ja veebilehekülgi, mida on vaja hoolikalt ja pidevalt jälgida!'''<br><br>
Alustasin deklareeritud ainete kohta süsteemi loomisega (kogumik üleval, mis on ajakava, mis õppematerjaliks). <br>
Viited - kahele õppejõule saatsin tagasisidet, nende lingitud viited olid kadunud.


===IT ja turundus<ref>Mardisoo Hedi külalisloengu kuulamine auditooriumis ja vestlus sellejärgselt</ref>===
===IT ja turundus<ref>Mardisoo Hedi külalisloengu kuulamine auditooriumis ja vestlus sellejärgselt</ref>===

Revision as of 03:07, 26 October 2016


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Külli Rist
Esitatud: 25. oktoober, 2016

ESSEE

Essee kirjutamine andis võimalust aimata, kuulates väliskülaliste loenguid, kuivõrd mitmekülgselt infotehnoloogia (edaspidi: IT) erinevaid valdkondi mõjutab.

Esimesed ainetunnid[1]

Käesoleva lehekülje loomist alustasin kohe peale esimest loengut. Eriala arvestustöö sisaldab esseed ja vastuseid kahele küsimusele ning ülesandele. Kahest esimesest erialaloengu ainetunnist kuulsin ülevaadet, mida meie IT Kolledži 'wikileht' sisaldab ning kuidas õppeaastate ja -töö käigus ellu jääda.

Järgnevalt teen mõned märkmed esimesest õppekuust. Kui juba õppeainega on algust tehtud, siis tekib kiiresti harjumus, kus asuvad õppeaine materjalid ja kuidas saadab õppejõud teateid. Kuid alguses tekitab segadust, kus täpselt orienteeruda ja protsessi jälgida. Mõned olulised vihjed ja soovitused võivad seega infotulvas kaduda. Mis on minu soovitus? Kooli õppealgust võiks alustadagi selle õppekorralduse eriala tunniga. Meie lennul oli selleks tunniks aga juba läbitud mitmeid loenguid kahel nädalavahetusel. Soovitan luua kokkuvõte koos vajalike märkmetega, mida aja jooksul iga aine jaoks täiendada.
Minu märkmed ja isiklik kogumik:

  1. Wiki.itcollege.ee - luua oma wiki-lehekülg, kuhu koguda materjale/ viiteid õppeaine kohta
  2. ÕIS.itcollege.ee - deklareeritud ained ja nende kohta õppeinfo; tunniplaan
  3. ITcollege.ee - e-mail post, selle suunamine; stipendium
  4. HITSA Moodle - materjalid õppeaine kohta, foorumid ja testid
  5. Veel näitena, meie õppeaine i200 Programeerimise algkursus Java baasil ülevaade asub i200.itcollege.ee koolilehel, selle testid, ülesanded ja jooksev info aga veebis: kommuun.koodikool.ee, goo.gl/forms/3IGFRby6Sby7AW4Z22, gitter.im/KristerV/i2002, pluss õppejõu Youtube videod ja live videovestluste Google Hangouts salvestused.

Nii et kokkuvõtvalt võib öelda, et tudengil on materjali ja veebilehekülgi, mida on vaja hoolikalt ja pidevalt jälgida!

IT ja turundus[2]

Pikemalt peatun Hedi Mardisoo loengul, kuna käisin seda kohapeal IT Kolledžis kuulamas kuupäeval 12.10.2016. Kahjuks oli ka see ainuke loeng, mida kaugõppe tudengid said kohapeal kuulamas ja küsimusi esitamas käia, kuna meie õppeprogramm hakkab niivõrd hiljem peale, et esimesed külalislektorid on aine raames juba ära esinenud.

Mulle väga meeldisid mõned Hedi Mardisoo ausad ülestunnistused.

  • Ta tõi näite, kuidas Starman AS klientide hulk vähenes märkimisväärselt, kui tehti vale otsus ning ligi kuu aega ei toimunud aktiivset turundustegevust. Ta lubas, et sellist viga enam ei teha, kuna jaemüügiga ja konkurentsis tegutsev ettevõte peab pidevalt tegelema sihtrühmade turundusega.
  • Teine tema nõuanne oli, et tuleb leida ühine keel IT-valla programeerimisosakonna ja muude osakondade vahel. Sellest vestlesime peale loengut, kus Mardisoo tõi ilmekaid näiteid oma töökogemusest Swedbank (Hansapanga) aegadel. Mardisoo vihjas, et ka IT-valla arendajad peavad pingutama, et rääkida lihtsamalt ja mõistetavamalt valdkonnaga mitte kursis olevate inimeste tarvis; või mitte nagu Jaan Priisalu, kes viskab jutus esile 15 IT- terminit ja jääb siis vaatama, et noh kas said aru?!

Vahemärkus: erialatutvustuse päevaõppe lehekülg kehtib osaliselt ka õhtuõppele, siinkohal on mul ettepanek, kas oleks võimalik kopeerida vastav info (väliskülaliste loengute tabel) ka õhtuõppe lehe alla? Pidin Mardisoo loengu äärepealt maha magama, kuna korralduse ajakava tabeli pealkirjas öeldakse: "Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15". [3]

Muu tagasiside

Üliõpilasesinduse ettekandest jäi pigem kartus vastupidisest. Ettekande ainuke kättesaadav versioon on üleval aastast 2015. Kartus vastupidisest, mis juhtub siis, kui pidevalt järjepanu midagi korratakse. Pidevalt korrati: "Ärge muretsege, teie olete nagu kõik teised ja kaasatud kooliellu", kahjuks jäi mulle pigem meelde tunne, et meie kaugõpe ei ole nagu teised. :) (smiley)

KÜSIMUSTE VASTUSED [4]

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õppekorrlduse punktide 5.2. kohaselt on ühe õppeaine piires õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. Õigus korduselsamiks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestris. Eksamile registreerumine on nõutav ÕISis. Kordussoorituse soovil võtta ühendust õppeosakonna või õppejõuga. Kordussooritusele tuleb registreeruda ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust.

RF õpilasele on kordussooritus tasuta, OF õppekohal 20€

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva võimalikud tegevused

  • Õppida, õppida, õppida!
  • Kinnitada õppekava, üle kanda ained VÕTA abil
  • Teha ära täiendavad ülesanded, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks
  • Esitada akadeemilise puhkuse avaldus

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Kohustuslik on 27 EAP iga semester. Esimesel semestril jäi seega puudu lausa 7, teisel 6. Kui järgneval semestril eelmise võlga tasa ei teinud, siis tuleb ka nende punktide eest uuesti maksta. Seega kokku tasuda 20 EAPde eest, mis teeb arveks 1000 eurot. Ei soovita nii laisk olla!



Viited

Esimesed viited on läbivad kogu töös, järgnevad viidatud ainult vastavas tekstilõigus.

Karmo, K. (2016). Kristjan Karmo näidisvormistus [1]

Feigenbaum, J. (30.10.2012). Näide ja viitamine: erialatutvustuse aine arvestustöö [2]

Karmo, K. (2016). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele [3]

Paves, H. (19.10.2016) Töö vormistamine [4]

  1. ↑ Kaugõppe tuutoritunnid, kohtumine ja e-mailivahetus: Marju Moor, Siim Kruusmaa, Merike Spitsõn, Andres Septer ja tuutorid
  2. ↑ Mardisoo Hedi külalisloengu kuulamine auditooriumis ja vestlus sellejärgselt
  3. ↑ Erialatutvustus ISa ja ISd: Loengud
  4. ↑ IT Kolledž (2016): Õppekorralduse eeskiri
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Krist&oldid=112731"