User:Kkello

ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14

Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistraspordis. Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast. Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt reklaamide ajalugu ja meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaame.

Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse ning sellest on saanud multi-miljoni dollariline tööstus. 1978 saadeti esimene elektrooniline inimesi tüütav reklaam maailmas. See saadeti umbes neljasajale Lääne-Ameerika tehnoloogiahuvilistele. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm” ning selle loojaks oli Gary Thuerk. Maailma esimeses spämm emailis kutsuti inimesi Ameerika osariiki Californiasse, Los Angelese ja San Mateo linna, tutvuma uue arvutiga Decsystem-2020. Enamus inimestest, kes said emaili, olid kurjad, kuna 1978nda aasta arvutid ei olnud just kõige kiiremad ja võimsamad ning suuremahulise emaili tõttu jooksid arvutid kokku. See tõi kaasa palju pahandust emaili saatja suhtes ning peaaegu ülejäänud sajandi jooksul ei saadetud ühtegi spam emaili. 1980ndal aastal, kui USENET lõi veebikasutajatele foorumi, hakkasid inimesed emaili asemel foorumi kaudu teistele kasutajatele hulgaliselt spämmi saatma.

Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam. Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu, et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. Juba 1990nda aastal saatsid 5% internetikasutajatest 3.5 miljonit emaili.

90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas, hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga. Algselt olid need mitte interaktiivsed, kuid 93ndal aastal tehti esimene reklaam, mida klikates avanes uus veebiaken reklaamil oleva toote veebilehega. 94nda aasta oktoobris tuli meeskond firmas Hotwired (esimene veebikaubamaja) ideele hakata veebilehel müüma reklaamide jaoks pinda, kuna veebilehe kirjutajatele polnud enam raha palka maksmiseks. Pärast Hotwired firma ideed hakati veebilehtedel kuvatavaid reklaame kutsuma banneriteks. USA telefonifirma AT&T oli esimene, kes ostis kohta Hotwired veebilehel. Esimene AT&T poolt tehtud banneril oli ligitõmbav tekst “Have you ever clicked your mouse right here? You will”. Kui kasutaja vajutas selle reklaami peale, viidi nad virtuaalsele ekskursioonile seitsmesse maailma parimasse muuseumisse. Selle reklaamiga tahtis AT&T kasutajatele muljet avaldada, et just nemad aitavad kasutajatel ajas ja suumis internetis edasi liikuda. AT&T maksis firmale Hotwired 30 000 dollarit kolme kuu reklaami näitamise eest. Kolme kuuga tõusis reklaamile vajutamiste arv 44%. 1995 maksis nädal aega reklaami näitamine 110 – 11 000 dollari vahel. Firma Yahoo leidis, et ka nemad saavad reklaamide näitamisega raha teenida, ning ka nemad hakkasid lisaks otsingumootorile reklaame kuvama.

1996 loodi reklaamifirma DoubleClick. DoubleClick andis internetis näidatavale reklaamile uue perspektiivi. Netikasutajate käitumist ja nende asukohta hakati jälgima, et soovitada õigeid ja regioonile vastavaid reklaame. Sellel ajal kasvas hüppeliselt reklaamide arvukus veebilehtedel. Samuti DoubleClick aitas turundusjuhtidel oma reklaame korrastada ja andis neile ülevaate, lugedes netikasutajate klõpsamise arvu reklaami peale. Näiteks kui ühel reklaamil ei lähe hästi (inimesi vajutab reklaamile vähe), sai reklaamihaldur sellest teada, ning lihtsalt muudeti halvasti mineva reklaami sisu ära. DoubleClick edulugu on väärikas – tegutsemisajaga suudeti teenida üle 900 miljoni dollari.

90ndate keskel, 2000 alguses pandi paika banner reklaamide suurus, milleks sai 468 x 60. Aastatega tuli juurde veel kolm kindlat suurust, ruut 125 x 125, “pilvelõhkuja” 120 x 600 ja “edetabel” 728 x 90. Kuigi reklaamidele seati kindlad parameetrid, langes reklaamide näitamise hind. Koos hinnaga langes ka reklaamidele vajutamine. Kuna banner reklaamide näitamine tulu enam ei toonud, leidsid turundusjuhid, et kuna kasutajad ise ei vaata reklaame, siis sunnime neid vaatama. Nii loodigi veebilehtedele pop-up reklaamid, mis lehel surfates järsku kasutaja ekraani reklaamiga täidavad. Pop-up reklaamid muutusid kohe efektiivseks, kuna neid oli raske ignoreerida. Väga kiiresti tüütas see kasutajad ära ning programmeerijad hakkasid pop-up reklaamide asemel programmeerima pop-under reklaame. Pop-under reklaam on nagu pop-up reklaam, kuid vahe seisneb selles, et kui pop-up reklaam tuleb sulle peaakna ette, siis pop-under reklaam tuleb peaakna taha. Pop-under reklaam tõi üllatuse kasutajatele kui hakkasid internetiaknaid sulgema.

90ndate keskel, mil loodi Javascript, hakkasid programmeerijad ära kasutama Javascripti iseärasusi. Javascript tõi kasutajatele uue käsu, milleks oli uue akna avamine. 97nda aasta alguses muutus pop-up reklaamide tegijate elu tänu Javascriptile kergemaks.

Aastaks 1999 oli internetireklaamide tööstusharu ületanud 1 miljardi dollari piiri. Sellel ajahetkel hakkasid veebileheomanikud küsima raha reklaamiomanikelt iga vajutuse pealt. 1 vajutus võrdus ühe dollariga. Kuulsust hakkasid koguma otsingumootorid nagu Yahoo, Lycos, AltaVista ning tänu reklaamidele hakkasid hulgaliselt raha teenima. Reklaamid olidki otsingumootorite edu saladuseks. Google oli juba sellel ajahetkel kõige parem ja mugavam otsingumootor ning nemad võtsid kasutusele bännerite asemel asjakohaseid teks-reklaame. Aastal 2001 oli Google teeninud ainuüksi reklaamidega 85 miljonit dollarit kasumit. Tänapäeval tuleb 96% Google kasumist reklaamide pealt.

2000ndeta aastate alguses, mil pildile tekkisid esimesed sotsiaalmeediakanalid muutus totaalselt reklaamide tööstus. Reklaamide osakaal ja võimsus on tänu sotsiaalmeediale drastiliselt kasvanud. Kuna 7.3% maailma populatsioonist kasutab Facebooki, kasutasid turundusjuhid selle rahvahulga ära ja tegid sotsiaalmeediakanalist turundusliku töörista. Uuringud on näidanud, et Facebookis reklaamide näitamiseks on kulutatud rohkem kui 4 miljardit dollarit. Esimesed kaks algusaastat keeldus Facebook reklaamide näitamisest, aga kuna nägi suurt raha teenimise võimalust, hakati lõpuks reklaamiäriga tegelema. Aastal 2009 lisas Facebook regioonipõhised reklaamid, mis näitavad reklaame asukoha põhiselt.

Kui maailmapilti tekkis Twitter, ei näidatud ka sellel leheküljel reklaame. Kuna reklaamid on väga suur osa internetist, pidi ka Twitter ajaga kaasas käima ja reklaame näitama. 2009ndal aastal maksti väidetavalt Kim Kardashianile ühe sponsoreerimis tweedi pealt 10 000 dollarit. See tähendas, et Kim Kardashianile maksti 10 000 dollarit tweedi eest, kui ta kiitis ehk promos mingit teatud eset või teenust.

Samuti on võimsaks reklaaminäitajak kujunenud YouTube. Alustamisaasta lõpus (2005) vaadati 8 miljonit korda videosid. See arv suurenes aastaga 100 miljoni peale. YouTube andis võimaluse firmadele enda promomiseks kasutada videosid.

Eestalsed on nutirahvas ja pea pool miljonit kodanikest on leidnud tee Facebooki. Arvestades Eesti rahvaarvu on ~500 000 inimest päris hea tulemus. Tänu nutirahvusele on enamus ettevõtteid oma tegemistega kolinud sotsiaalmeediasse ning oma firma ja toodete promomiseks kasutataksegi Facebooki. Kuna Facebook on nii maailma kui ka Eesti enimkasutatud sotsiaalmeediakanal, kasutab veebileht mitmeid meetodeid just sulle “õigete” reklaamide otsimist. Esideks teab Facebook väga hästi mida oma kasutajaga likeid ja shareid. See viis on Facebookis kõige kasutatum spetsiifiliste reklaamide otsimiseks. Teiseks meetodiks on kasutaja vanuse ja elukoha järgi reklaamide otsimine, aga kui eelnimetatud meetodeid kasutada ei saa, vaatab Facebook su sõpru ning sõprade informatsiooni järgi üritab soovitada võimalikult täpseid reklaame. Internetis levivad ka kuulujutud, et Facebook loeb privaatsõnumeid ning teeb koostööd teiste suurfirmadega (nt Amazon ja WhatsApp), mis jagab kasutaja informatsiooni. Nt: kirjutate WhatsApp’i vahendusel sõbraga kaameratest, see info saadetakse edasi Facebooki (ainult juhul, kui kasutaja on WhatsApp’i ühildanud Facebookiga või kui Facebook leiab seose teie andmete vahel) ning Facebooki minnes avastate, et paremas nurgas pakutakse teile kaameraid. Eespool mainitud kuulujuttudel ei ole 100% kinnitust.

Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib.

Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma ning moodustanud omaette internetikultuuri. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites, mis on personaalsed. Reklaamid personaliseeritakse veebilehtedel erinevalt. Facebook uurib, mis kasutajale meeldib ja mida jagab, Google eraldab märksõnu otsingumootorist otsitust.

Essee

Loeng 1: Õppekorraldus ja sisekord,õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis, erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer).

Esimene ehk sissejuhatav loeng oli minu jaoks huvitav ning sain vastuse nii mitmelegi küsimusele, mis kooli astudes tekkis. Oleks tahtnud Lauri Võsandi ettekannet kuulda, kuid pole hullu, informaatika eelkursuses on ta meile nii mõndagi kõrva taha pannud. Sissejuhatav loeng peab olema igal aastal! Peale vastuste saamisele oma küsimustele, sain teada ka uut ja huvitavat, näiteks seda, et on võimalik õppida ekster- või täiendusõppes. Järgnevatel aastatel võiks lähemalt rääkida ka akadeemilistest puhkustest, kuidas ja mis eeldustel võib puhkama minna.

Loeng 2: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt).

Loengu alguses vaatasin, et nonii, slaide ei olegi, peab süvenema juttu ja püüdma asjadest nii palju aru saada, kui võimalik, kuid ilmeka jutu ja tudengitele hea nurga alt lähenemine kaotas peagi selle hirmu. Loengu juures meeldis see, et ta rääkis meile sisutihedalt, kuid lühidalt oma eluloost, mis ei olnudki nii igav kui eeldasin. Loengust panin kõrva taha järgnevad motivatsioonilaused/mõtteterad; "on ainult üks inimene keda huvitab teie haridus, see olete teie ise" ja " aega pole mõtet raisata, seda kuskilt juurde ei saa." Need laused panid mind sügavalt mõtlema oma tuleviku ja selle peale, kuidas aega säästlikult kasutama hakata.

Loeng 3: Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)).

Startup loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest. Kaks noort, elurõõmsat ja tegusat vilistlast oskasid teha loengu põnevaks. Loenguslaidid olid huvitavad, "lavanärvi" ei olnud ning nad oskasid läheneda tudengitele, kes pole varem IT-ga eriti kokku puutunud. Kõrva taha panin endale järgmised huvitavad mõtteterad ja motivatsiooni laused:

• "Et olla edukas, peaks tegema endale väiksed eesmärgid ja nendele peale minema";
• "Kui teed startup-i, siis ei tohi alla anda, alati on lahendus olemas, isegi, kui raha pole";
• "Testimine peab olema tiimitöö, mitte konkurents";
• "Kui alguses ei võida, ei tohi morn olla, alati tuleb teine võimalus";
• "Kui projekt töötab on edasijärkamiseks vaja pühendumist, head ja usaldusväärset tiimi".

Loeng 4: "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman).

Kuna ise õpin arendamist, oli administreerimise loeng mulle veidike igav ning slaidide puudumise tõttu raskesti jälgitav ja veidike arusaamatu. Kuigi administreerimisega eriti kokku ei pea puutuma, sain väikese ülevaate nende tööst. Ülevaade oli põnev, kuna sai teada, millega administreerimist õppivad kaastudengid tulevikus tegelema peavad. Huvitav oli teadmine, et laisk admin on hea admin, kuna laisk inimene teeb enda jaoks elu lihtsamaks, otsib lahendusi/meetodeid, millega vaevata edasi liikuda. Samuti sain teada ka seda, et admin peab olema oma süsteemist üle, et midagi üldse korda saata, kuna vastupidises olukorras läheb kogu vaim ja aeg süsteemi õppimisele ja selle kohandamiseks enda meele järgi.

Loeng 5: "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) ).

Jällegi üks loeng, mis peab järgmisel aastal selles aines olema. Loeng on eriti kasulik neile, kes pole varem on nägu tööturul näidanud, k.a. mina. Kõige hämmastavam fakt/teadmine, mille omandasin selles loengus oli, et head töökohta Eestis saab põhiliselt vaid läbi tutvuste. Samuti meeldis loengu teostuses ka erineva suurusega ettevõtete ja riigiasutuste plussid-miinused. Kuigi mu ema töötab riigiasutuses, isa väikeettevõttes ja õde välismaal, pole kodus kunagi jutuks tulnud nende töökohtade plussid-miinused. Kõige rohkem oleks tahtnud selles loengus kuulda mõtteteri inimeselt, kes töötab või on kunagi oma elus töötanud välismaal. Loengu alguses tuli see küll jutuks, et on raske leida kedagi sellist, kuid ma tooks välja alternatiivi - kutsuda rääkima keegi, kes on välismaalt, töötab Eestis IT' valdkonnas ning kellel on ka kogemust enda riigis töötamisega. Einari etteaste jäi mulle veidi nõrgaks ning loengu lõpus ei saanudki eriti head vastust sellele, kes on SCRUM master.

Loeng 6: "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja )

Minu ja ka mõne saalisolija jaoks oli loeng raske ja väsitav. Õigesti ei saanudki aru, millest räägitakse ja mis on elu mõte. Teema oli segane ja slaidil olevad pildid veel segasemad. Kuigi see loeng ei meeldinud mulle, sain ise veidikene targemaks. Esiteks, kui keegi on sind petnud, ära usalda teda kunagi, pettur jääb petturiks, petuskeemid muutuvad ainult mahult, kas siis väiksemaks või suuremaks. Teiseks sain teada seda, et alati on olemas keegi, kes arvab et on sinust targem ja uhkem, kuid tema tarkust ei tohiks uskuda, kuna info inimeselt inimesele muudab oma olemust. Infos võib rohkem kindel olla siis, kui sama infot jagab mitu erinevat allikat.

Loeng 7: Eesti Vabariigi küberkaitse ( Jaan Priisalu).

Enesetutvustus oli minu arust liiga pikk, kuid siiski huvitav. Olen korduvalt meedias ja keskkooli geograafia ja ühiskonna tunnis Eestis ilmnevatest probleemidest (vananev elanikkond, väike rahvaarv) kuid sellisest probleemist nagu "kehv ilm" mina isiklikult kuulnud ei ole ning selline teadmine üllatas mind väga. Loengus nimetatud Eesti stereotüüpidega olen nõus, kuid mõni keerulisem sõna nt "agiilne" jäi seletamata. Uueks teadmiseks Eesti kohta on see, et digiretsept on meie riigis enim kasutatud nö. digilahendus/digiprogramm.

Loeng 8: "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS).

Hästi teostatud loeng, kergesti loetavad ja nö. lõbusad slaidid. Hedi oskas publikuga hästi suhelda ning rääkis lahti kõik terminid, mida ei kasutada igapäevaelus. Tulevukuks panin endale kõrva taha etapib, mida peab jälgima, et toode läheks läbi/müüks ennast ise. nt originaalne idee, hinna-kvaliteedi suhe, reklaamindus. Veel meeldis Hedi loengu juures vanasõnade kasutus, mis ühendas nii vanad mõtteterad kui ka uued ideed. Poleks eales uskunud, et turundus koos IT-ga mängib nii suurt rolli ettevõtte edukuses.

Küsimused/Ülesanded

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

• Kordusarvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestrist alates. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12.)

• Kordusarvestuseks peab registreeruma end ÕISis ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma 2+ tööpäeva. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7. )

• Kordusarvestus on OF õppijale tasuline ning tasu suuruse määrab rektor käskkirjaga, RF õppekohal on kordusarvestus tasuta. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1. )

Küsimus 2 Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

• Tudeng peab koostama ja kinnitama ÕISis oma õppekava punase joone päevaks. (õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1. )

• Eksami/arvestuse kordussoorituse peab ära tegema ülejärgmise semestri punase joone päevaks alates kindla aine õppesemestriks. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12. )

• Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast ning avalduse peab esitama enne punase joone päeva. ( õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4 )

• Akadeemiline liikumine võib toimuda kaks korda õppeaastas (kui on vabu õppekohti) enne semestri punase joone päeva. ( õppekorralduse eeskiri punkt 7.1. )

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

• Positiivse hindega sooritatud eksamit saab parandada üks kord. Korduseksamil saadud kõrgem hinne asenub esimese eksami hindega, kui aga korduseksam on tulemuseta, jääb säilima esimene hinne. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.10. )

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X=28

Y=22

Vajalik EAP-de hulk aastas = 54

Ühe EAP hind = 50€ ( Kõrgharidusreform. )

Lahendus:

X + Y = 28 + 22 = 50EAP-d

54 - 50 = 4 EAP-d jääb puudu

4 * 50 = 200€

Vastus: Hüvitada on vaja 4 EAP-d ehk 200€.