User:Apikalo

Referaat

Autor: Aleksandr Pikalo

Esitamise kuupäev: 1. detsember 2016

Failisüsteemi hierarhia Standard

Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib. Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.

FHS

Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS) on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante.

FHS-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud. Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks. Kausti sisaldamine

• heleroheline [/bin] programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks
• /boot alglaaduri failid
• /dev seadmefailid
• /etc konkreetse hosti konfiguratsioonifailid
• /home kasutajate kodukataloogid
• /lib jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64)
• /media siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed
• /mnt ajutiste failisüsteemide ühenduskoht
• /opt lisatarkvara paigaldatakse opt kausta
• /sbin põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud
• /srv teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides)
• /tmp ajutised failid
• /usr hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta
• /var muutuva suurusega andmefailid
• /root/ juurkasutaja kodukataloog
• /usr/bin/ programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer

' /usr/lib/ programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis

• /usr/sbin/ administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada
• /usr/share/ ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)
• /var/lock/ ressursside lukufailid
• /var/log/ erinevad log failed
• /var/run/ Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest
• /var/spool Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.
• /var/tmp/ Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada
• /usr/include/ kompilaatori päisefailide asukoht
• /etc/opt Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/
• /etc/sgml Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.
• /etc/X11 Seadistustefailid X Window System versioon 11.
• /etc/xml Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.
• /run Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.

FHS ühilduv Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades. Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:

• Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.
• Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.
• Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.
• Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse.

Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.

Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:

• /dev/.* -> /run/*
• /dev/shn -> /run/shm
• /dev/shm/* -> /run/*
• /etc/* -> /run/*
• /lib/init/rw -> /run
• /var/lock -> /run/lock
• /var/run -> /run
• /tem -> /run/tmp

Kasutatud meedia

https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 : Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo 
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 : Tiina Seeman
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true : Elar Lang  
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true : Taavi Tuisk  
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true : Kert Suvi 
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true : Targo Tennisberg   
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true : Tanel Unt
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true : Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak

Küsimus A

Eksamit on võimalik uuesti sooritada ülejärgmise semestri punase jooneni. See on kirjas üliõpilasele õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. Korduseksami ja kordusarvestuse korral on vaja end registreerida õppeosakonnas.Kordussooritusele on võimalik ennast registreerida läbi ÕIS-i. Vajalik on minna avalehele sealt valida Minu Asjad ja seda tuleb teha nii, et registreerimise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse aja valib õppejõud kooskõlas õppeosakonnas tehtud ajakavaga. Riigieelarvevälisel kohal tuleb üliõpilasel korduseksami puhul maksma 14,2 eurot, mis oli kirjas ÕIS-is ja õppeteenuste tasumäärade nimekirjas. Riigieelarvelisel kohal oleval üliõpilasel on korduseksam tasuta õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt.

Küsimus 4

Tegevused: VÕTA on väga hea asi, näiteks VÕTAga on võimalik eelnevalt läbitud ained ülekanda. Täismahus pole võimalik töökogemust teha, kuid on võimalik esitada taotlus, mille rahuldamisel on võimalik läbida praktika lihmenetuluse korras. Tähtajad õppeaastal: 2015/2016 kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. Neid EAP-id ei arestata koormusesse. Semestri ja aasta õppekoormusesse arvestatakse ainult neid aineid, mis on antud perioodil deklareeritud ja läbitud.

Ülesanne

X = 24 EAP, Y = 26 EAP
27EAP*2-(X+Y) = 27EAP*2-(24EAP+26EAP) = 4 EAP
Vastus. Õppeaasta lõpus esitatakse arve 4 EAP eest.

Lisa ülesanne

SAGE arvutisüsteem

Sage - Vahemikus 1958-1983 kasutusel olnud Semi-Automatic Ground Environment, see on kalleim, raskeim ja suurim arvutisüsteem, mis loodud (kogukaal umbes 250 tonni, tööks vajalik pind umbes 1860 ruutmeetrit).

Miks see oli uudne ja miks kasutati

IBM lõi SAGE'i USA õhuväe tellimusel ja see täitis Külma sõja ajal üht eesmärki: jälgis riiklikku õhuruumi lennurünnakute avastamiseks. Hiljem aitas see samas lennuliiklust korraldada. IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit).

Miks ei kasuta

SAGE täielikult teenitud 1963 mille ajal kasu see projekt ei olnud nii palju , sest see oli mõeldud jälgida pommitajate ja mandritevaheliste ballistiliste rakettide ( ICBM ) ilmus paar aastat varem. IBM ja Ühendriikide valitsus pole kunagi avaldanud süsteemi kogumaksumust, aga asjatundjad hindavad seda vahemikku 8-12 miljardit dollarit (tänases vääringus 60-90 miljardit), isegi kui süsteem ei ole aidanud peatada ühe pommitaja. Isegi kui arvuti enda eelarve oli vaid kümnendik kogukulutustest, oleks SAGE siiski kalleim arvutisüsteem, mis üldse loodud. Tänapäevades mõned erinevad SAGEi arvuti osakesed saab näha muuseumis kogu maailmas.