History: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 21: | Line 21: | ||
==Loomine== | ==Loomine== | ||
1991. aastal hakkas Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds töötama oma operatsioonisüsteemi kallal. Ta tahtis, et see oleks Unixi-taoline, kuid vabalt levitatav ja mõnes tehnilises aspektis erinev. Sellest sai alguse Linuxi tuum. Suureks abiks oli Linusele ka asjaolu, et Richard Stallman koos rühma huvilistega alustasid 80. aastate algul Unixi vaba teisendi väljatöötamist, mida nimetati GNU-ks. Selle raames loodi palju vaba kasutusega programme ja töövahendeid, mis Linuse poolt kasutusse võeti. | 1991. aastal hakkas Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds töötama oma operatsioonisüsteemi kallal. Ta tahtis, et see oleks Unixi-taoline, kuid vabalt levitatav ja mõnes tehnilises aspektis erinev. Sellest sai alguse Linuxi tuum. Suureks abiks oli Linusele ka asjaolu, et Richard Stallman koos rühma huvilistega alustasid 80. aastate algul Unixi vaba teisendi väljatöötamist, mida nimetati GNU-ks. Selle raames loodi palju vaba kasutusega programme ja töövahendeid, mis Linuse poolt kasutusse võeti. | ||
Linus Torvalds tahtis oma operatsioonisüsteemi nimeks panna Freax. Sellega ei olnud aga nõus Soome ülikoolivõrgu serverihaldur, kes pidas Freax nime liiga koledaks. Nii jäigi süsteemi nimeks Linux. Paljud kasutavad ka kombinatsiooni GNU/Linux, mis rõhutab GNU rolli süsteemi loomisel. | Linus Torvalds tahtis oma operatsioonisüsteemi nimeks panna Freax. Sellega ei olnud aga nõus Soome ülikoolivõrgu serverihaldur, kes pidas Freax nime liiga koledaks. Nii jäigi süsteemi nimeks Linux. Paljud kasutavad ka kombinatsiooni GNU/Linux, mis rõhutab GNU rolli süsteemi loomisel. | ||
==Praegune arendustöö== | |||
Linuxi tuuma arendamist juhib Linus Torvalds. Free Software Foundation, eesotsas R. Stallmann arendab GNU osasid ning Linuxi kommuun ning korporatsioonid arendavad väliseid komponente, nende hulka kuuluvad tuuma moodulid, programmid kasutajatele. <ref>{{cite web |url=http://www.fsf.org/about/leadership |title=The Free Software Foundation Management |accessdate=November 10, 2011}}</ref> | |||
=Allikad= | =Allikad= | ||
| Line 32: | Line 33: | ||
4. https://pingviin.org/failid/pingviiniaabits_CC.pdf <br> | 4. https://pingviin.org/failid/pingviiniaabits_CC.pdf <br> | ||
5. https://linuxjourney.com/lesson/linux-history <br> | 5. https://linuxjourney.com/lesson/linux-history <br> | ||
6. http://www.fsf.org/about/staff-and-board <br> | |||
Revision as of 10:21, 6 December 2016
Autor
Kätlin Lisete Kärolin Nõgols
Rühm: A21
06.12.2016
Sissejuhatus
Linux on operatsioonisüsteem, mida kasutatakse PC-del ja teistel mitmetel arvutitüüpidel. Linux on vaba tarkvarana arendatav,8 avatud lähtekoodiga. Linuxi operatsioonisüsteem tuli välja 1991. aastal. Linuxi eelkäijaks peetakse Unix operatsioonisüsteemi, mis loodi 1969. aastal.
Ajalugu
Eellugu
1969. aastal töötasid välja Ken Thompson ja Dennis Ritchie Ameerika Ühendriikides AT&T Bell Laboratooriumites Unix operatsioonisüsteemi. Unix oli kirjutatud Assembleris. 1973. aastal kirjutati see täielikult ümber C programmeerimiskeelde.
Unixi programmid olid algselt vabalt levitatavad ning selle põhjal arendati välja palju uusi süsteeme - SunOs, Solaris, AIX jpt. 1977. aastal loodi California ülikoolis ka BSD (Berkley Software Distribution). BSD sai aluseks mitmele tänaseni kasutatavale Unixile. Ühel hetkel muutusid Unixi dialektid aga kinnisteks, mida sai osta vaid suure raha eest. Kõrge hinna tõttu hakati PC-arvutitel kasutama MS-DOSi.
1986. aastal valmis Minix - väike 16-bitine, Unixiga sarnanev süsteem. Selle loojaks oli Hollandi ülikooli professor Andrew S. Tanenbaum, kes peale Unixi lähtekoodi avalikustamise keelu otsustas luua uue süsteemi, mida saaks õppetöös kasutada. Minixi lähtekood oli avalik, kuid litsentsitingimused lubasid seda kasutada vaid õppetöös.
Loomine
1991. aastal hakkas Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds töötama oma operatsioonisüsteemi kallal. Ta tahtis, et see oleks Unixi-taoline, kuid vabalt levitatav ja mõnes tehnilises aspektis erinev. Sellest sai alguse Linuxi tuum. Suureks abiks oli Linusele ka asjaolu, et Richard Stallman koos rühma huvilistega alustasid 80. aastate algul Unixi vaba teisendi väljatöötamist, mida nimetati GNU-ks. Selle raames loodi palju vaba kasutusega programme ja töövahendeid, mis Linuse poolt kasutusse võeti.
Linus Torvalds tahtis oma operatsioonisüsteemi nimeks panna Freax. Sellega ei olnud aga nõus Soome ülikoolivõrgu serverihaldur, kes pidas Freax nime liiga koledaks. Nii jäigi süsteemi nimeks Linux. Paljud kasutavad ka kombinatsiooni GNU/Linux, mis rõhutab GNU rolli süsteemi loomisel.
Praegune arendustöö
Linuxi tuuma arendamist juhib Linus Torvalds. Free Software Foundation, eesotsas R. Stallmann arendab GNU osasid ning Linuxi kommuun ning korporatsioonid arendavad väliseid komponente, nende hulka kuuluvad tuuma moodulid, programmid kasutajatele. [1]
Allikad
1. https://www.cs.cmu.edu/~awb/linux.history.html
2. https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Linux
3. https://en.wikipedia.org/wiki/Linux
4. https://pingviin.org/failid/pingviiniaabits_CC.pdf
5. https://linuxjourney.com/lesson/linux-history
6. http://www.fsf.org/about/staff-and-board
