User:Sosur

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Siim Ošur

Rühm: ISd, 13

Esitamise Kuupäev: ##. detsember 2016

Essee

Õpingukorraldus ja Erialatutvustus on IT College'i tüüpõpingukava üks kohustuslikest ainetest mis vaja läbida kõikidel algajatel tudengitel kes kooli sisse astunud on. See aine tutvustab teile seda, mida tähendab tudengiks olemine. Kuidas kõrgkoolis asjad tegelikkuses käivad. Mis on üliõpilaste kohustused, reeglid, jms. See aine räägib lahti täpsemalt mida tähendab üliõpilas-staatus. See toob välja korduma kippuvad ämbrid, räägib need lahti detailsemalt ja toob välja ka punktid kuidas neid vältida ja kuidas nendega toime tulla juhul kui nad juba realiseerunud on. Aine koosneb 8. loengust, kus igas ühes neist tuleb kohale mingi IT valdkonna oma-ala professionaal ning räägib tudengitele täpsemalt selle tagamaadest, trikkidest, iseärasusest. See aine programmeerib osati ümber selle mida mõtlevad keskkooli-ealised õpikaaslased reaalelust. Sellest just milline ta tegelikult välja näeb. Kui lilleline või õudne ta on. Ja kas need jutud just suurtest palkadest ja mõnusatest olemistest ka päriselt tõesed on. Minu nimi on Siim Ošur, ma olen seda ainet reaalselt juba korra läbinud, aastal 2014. Seekordsel kuulamisel, 2016, pean mainima et olid paremad esinejad kui eelmine kord, keskelt läbi. Septer ise muidugi on olnud minu meelest parim mõlemad aastad. Seda just sel põhjusel kuna tuntakse täpselt, mis tegelikult toimub. See on väga hea aine neile kes pole varasemalt kokku puutunud IT valla töömaailmaga. Fakt on see, tegelikult ta just teile mõeldud ongi. Järgnevates paragraafites kirjeldan lühidalt millest antud loengutes räägitud on, mis teemal ja siis annan enda arvamuse või hinnangu sellest mis minu meelest kas parem on, kas ma nõustun, või lihtsalt ei nõustu sellega mis öeldud.

1 loeng oli reeglistike läbi rääkimine. Selles loengus olid esinejateks Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer ise. Need 4 on osa IT College'i personalist. Kui uurida nende taustasid kodulehelt siis näeme et Merike Spitsõn on õppeosakonna juhataja. Merle Varendi on kvaliteedijuht. Juri Tretjakov on Multimeedia spetsialist. Andres Septer on antud eriala aine õppejõud. Selles loengus alustas Merike Spitsõn. Merike käis üle ITCollegei õppekorralduse, reeglistikud ja seadistustikud. Merike rääkis üldpildis ITCollegei ümber käivast bürokraatiast. Fakt et Kolledž on osa HITSA(Haridus ja Infotehnoloogia Sihtasutus) jms. Õppekorralduse eeskiri, akadeemiline kalender, jne. Tema pika jutu kokkuvõtva lausega olen ma ühel meelel: "ITcollege'i lõpetamine, näitab seda et te olete tubli ja teete oma ette võetud asjad lõpuni." Peale Merikest rääkis Merle Varendi, tagasisidest ja stipendiumitest. Nõus olen sellega mis puudutab korraliku tagasiside andmist asjade kohta. Ise olen väga tihti kogenud seda kus tagasiside andmise osas inimesed ei tea ega oska täpselt seda õigesti teha. Merle käis üle selle detaili mida ma ka ise rõhutaks. Tagasiside mis ütleb sulle seda et asi oli "ok", ei anna mitte midagi kui seda et, ju siis oligi ok. Mõte selles et teinekord inimesed, eriti eestlased, tahavad olla kriitilised aga kirjutavad "ok". Või siis kirjutavad et see ei meeldinud... Miks? Seda täpselt ei täpsustata, kuigi see on üks suurim vigasid üldse. Väga tihti on kriitika osas vaja olla konstruktiivsed ja detailsed selleks et antud kontekstis viga parendada/parandada. Juri Tretjakov käis üle detailid maja tehnoloogia ja moodle'i kohta ning Andres ise oli viimane esineja, kes tutvustas sedasama ainet.

2 loeng on minu isiklik lemmik sellest seeriast kuna ta seostub minu tööga kõige rohkem. Esinejaks on Andres Kütt.

3 loeng

4 loengut

5 loengut

6 loeng

7 loeng

Viimases loengus

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastused

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastused

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

Akadeemiline liikumine ehk õppevormi vahetamine toimub ÕIS-is.

Deklareeritud valikainet ei pea ilmtingimata Kolledži lõpetamiseks sooritama, küll aga peab täitma kohustusliku koormusmahu ning kaitsma diplomitöö.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X= 27 Y= 19

27 + 19 = 46

27 on nominaalkoormuse korral IT Kolledži enda poolt kehtestatud alampiir. Vabariigi seadus lubab nõuda raha ka juba alla 30, kuid ITCollege on selles osas natuke leevendanud oma nõudmisi.

2 semestri peale 2 * 27 = 54

54 - 46 = 8

1 EAP maksumus on 50€

8 * 50 = 400€

Vastus: Antud juhul peab tudeng(kooli klient) maksma 400€.