User:Totsing

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Timo Otsing

Esitamise kuupäev: xx. November 2016

Essee

Erialatutvustuse aine loengute eesmärgiks oli erinevates IT valdkondades töötavate inimeste koguemuse edasi andmine noortele ja rohelistele IT inimestele. Leian, et see on super asi mida teha, et näidata noortele, milline see IT maailm tegelikult on, aidata selles orienteeruda ja anda edasi kogemusi ja tarkusi, mille omal käel omandamiseks läheks aastaid.

Esimene loeng oli sissejuhatav, tutvusime selle aine ja IT Kolledži süsteemiga üldiselt – õppekavad, õppekorraldus, hindamissüsteemi, stipendiumid jms. Lisaks sellele, et räägiti, kuidas aines ja koolis üldiselt korralduslikult orienteeruda, räägiti ka koolis korraldatavatest huviringidest. Stippi maksti sisseastumistulemuste põhjal ja mina jäin kahjuks ilma.

Teises loengus oli esinema kutsutud RIA süsteemiarhitekt Andres Kütt. Ta rääkis tarkvaradisainist, arhitektuurist, projektidega töötamisest ja nende juhtimisest. Sain teada, et tarkvara arhidekti tööülesanne on hoida tarkvara keerukus võimalikult madalal. Andres Kütist, kui inimesest jäi väga hea mulje, mulle meeldis see, kuidas ta oli valmis avameelselt oma failurest rääkima. See aitab kuulajaskonnaga sidet luua.

Kolmandas loengus käisid ennast tutvustamas Kristel Kruustükk ja Marko Kruustükk, kes on pärit Testilo nimelisest start-upist. Nende noorte ülesastumine oli tõsiselt inspireeriv, oli meeldiv näha, kuidas nende kirg ja töökus on tasutud saanud oma start-upi õnnestumise läbi. Suurt rolli nende õnnestumise juures on mänginud rahasüstid ja mentorlus, mida saadud SF’st ja Londonist. Suurepärane näide sellest, kuidas kõik on tehtav, kui piisavalt palju tööd sisse panna.

Neljandas loengus käis meile rääkimas süsteemiadministraator Snakeman ehk Lembitu Ling. Tema on ehe näidse sellest, mida töö ja vaevaga saavutada saab, ning sellest, kuidas IT maastik muutunud on. Tema on selle ala iseseisvalt selgeks õppinud, tänapäeval poleks ise õppides ilmselt nii lihtne töökohta leida. Rääkis sellest, kuidas hea süs.admin on nii nähtamatu, et sa ei tea isegi, et ta seal on, väidetevalt ta on ise ka selle pärast tööandjatega tülli läinud. Rääkis sellest, et ei tohiks teha isegi mitte sõpradele tasuta tööd, sest ta oma kogemused näitavad seda, kuidas lõpuks jäädki tegema asju neile ja supporti pakkuma. See on ka mainimist väärt, et ta sooovitas administreerimise protsessi võimalikult palju automatiseerida ja oma elu lihtsamaks teha. Laisk süsteemi administraator on effektiivne süsteemi administraator.

Viiendas loengus esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Räägiti sellest, kuidas firmadele tuleks taustakontrolli teha. Samuti räägiti sellest, et tuleks tegeleda networkinguga ja suurandada oma sõprade/tuttavate ringi, sest see on juba ammu teada tarkus, et kõige paremad pakkumised lähevad ikka suusõnaliselt ja tuttavatele. Firma, millesse plaanitakse tööle minna ei tohiks olla liiga väike ja samas ka liiga suur – liiga väikeses oled üksi ja see on liiga stressirohke, teisalt liiga suures võid bürokraatia alla ära kaduda. Einar rääkis meile sellest, kuidas äri ja IT omavahel koos käivd. Ta on aastast 2011 firmas nimega Scrum Master, mille kaubamärgiks on Triobet. Ta ise arvas, et sinna tööle minek oli tema parim otsus. Ütles seda, et äri ja it käib suhteliselt keeruliselt koos, kuna IT erialast keelt on vaja mõista selleks.

Kuuendas loengus esines Ivar Laur. Ta juhib Eesti Maksu- ja Tolliameti analüütikaosakonda. Tema tööks on arusaadavaks muuta suurtes kogustes sissetulevaid andmeid, et seeläbi tuvastada ja ära hoida maksupettusi. Mainis, et üheks suureks probleemiks on see, et andmeid kogutakse ja tallatatakse, kuid ei osata nendega midagi peale hakata. Rääkis sellest, et EMTA on IT lahenduste poolest suht keeruline klient, kuna neil on vaja suurt jõudlust, et suuri andmehulki töödelda. Mainis ka, et inimesed, kes suudavad mõista nii analüüsi, kui IT’d on tööturul hinnatud. Loengus väideti, et väga paljudele Eesti ettevõtetele saaks esitada küsimuse, et kuidas te selliste näitajatega üldse elus püsite?

Seitsmendas loengus oli esinejaks Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on tegelenud praktiliselt terve oma elu küberneetika ja küberkaitsega. Rääkis oma minevikust ja küberkaitse ajaloost Eestis. Väitis, et Eesti on küberturbes väga heal kohal. Priisalu paljude saavutuste hulka kuulub ka digitaalallkirja ja e-valimissüsteemi väljatöötamine. See, mida meie generatsioon võtab juba iseenesest mõistetavalt oli mitte nii kaua aega tagasi täielik ulme. Samuti ei osata näiteks internetis väga hästi ohtudest hoiduda – klikitakse linkidele, kuhu ei peaks jms.

Kaheksandas loengus esines Hedi Mardisoo. Hedi on pärit Starmanist ja ta rääkis IT ja turunduse koostööst. Põhimõtteliselt, mis loengust kumama jäi on see, vahet ei ole, kui hea IT lahenduse sa valmis suudad teha ja kui tasemel su spetsialistid on, kui sa ei suuda seda maha müüa ja selle jaoks on vaja head turundusplaani. Kuna praeguses IT turus on iga asja peale konkurents nii suur, et ainuke võimalus läbi lüüa on ennast hea turundusega kuidagi ennast teistest välja seada. Iga äpp, millele mõtled on olemas.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et minule meeldisid enamus esinejad väga, ning need, mis eriti ei köitnud olid esinema kutsutud põhjusega ja seda oli näha. Mulle meeldis see, et loengud heitsid valgust erinevatele IT valdkondadele ja nende valdkondade erinevatele aspektidele. Sain tänu sellele ainele teada asju, mille mõistmiseks oleks endal läinud aastaid. Või poleks ehk üldse kunagi mõistnud. Aine pani mõtlema seda, et mõne asjaga olen olnud sammuvõrra eespool, näiteks networkingut it vallas ma tegin juba gümnaasiumis ja isegi varem.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks . Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral . Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral . Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. . Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis . Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 eurot . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta .

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

VÕTA taotlemine toimub ÕISI-i kaudu. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb VÕTA taotlus esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva . Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekava täies mahus täitmise määraks tuleb semestris täita 27 EAP’d . Ühe EAP maksumus on 50 eurot . Kuna esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP’d siis on täies mahus täitmise määrast 3 EAP’d puudu. Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 150 eurot. Teise semestri lõpuks tuleb täita 54 EAP’d. Kuna kokku on täidetud 50(24+26) EAP’d, siis teise semestri lõpuks tuleb tasuda arve 4 EAP ulatuses, ehk 200 eurot. Kokku tuleb esimese aasta jooksul tasuda kaks arvet kogusummas 350 eurot.

Järelarvestuse lisaülesanne

2 Originaalallikat 1200 märki ilma tühikuteta ülevaate juures tuua välja vähemalt ÜKS tehnoloogiline lahendus, mille poolest see süsteem oli uudne või vähemalt üks printsiip, mis on tänapäevani kasutuses moodsate arvutite juures. Samuti tuua välja vähemalt üks omadus/tehnoloogia või printsiip , mille poolest see süsteem on aegunud ja mida enam ei kasutata.

Razor 1911 on aastal 1985 Norras loodud demogrupp, USA justiitsministeeriumi sõnul vanim omalaadne tarkvara crackimisgrupp, mis aktiivne on. Tegelesid algselt Commodore 64, siis aastatel 1987-1988 liikusid Amiga platformile ja 1990 aastate alguses hakkasid tegelema ka IBM süsteemidele tarkvara kräkkimisega. Razor 1911 on algselt loodud Doctor No, Insane TTM ja Sector9 poolt. Razor tegeles aastast 1992-1995 diskettide piraatlusega, aastal 1995 hakati üle minema CD-Romide rippimisele. Kui ISOsid hakati looma, siis Razor käis taaskord ajaga kaasas ja liikus edasi. Aastate jooksul juhtis Razori gruppi palju inimesi ja oli palju sisepingeid juhikoha nimel. Juhiprobleem lahendati, kui üks vana Razori liige hüüdnimega Pitbull võttis liidrirolli enda peale. Operatsioon Buccaneeri käigus viidi läbi reide üle 60 piraatluses kahtlustatava inimese kodudesse, sealhulgas Pitbulli. Pitbullile (Shane E. Pitman) määrati aastal 2003 18 kuu pikkune vanglakaristus , kuigi sel ajal oli Razori juhiks juba „The Renegade Chemist“. Ka Micheal Breen on Razori juhtimise eest saanud vanglakaristuse. Aastal 2004 määrati Breeni karistuseks 50 kuud vanglakaristust ja 3 aastat tingimisi. Lisaks pidi ta Cisco Systemsile maksma reparatsioone üle 690 000 dollari väärtuses. Aastal 2006 aga hakkas Razor 1911 uuesti mänge crackima ja aastast 2010 on üks suurimaid liikumisi selles vallas. Razor on üks piraatluse rajajaid sellisel kujul, nagu me täna seda teame.