Osadmin spikker: Difference between revisions
No edit summary |
|||
Line 1: | Line 1: | ||
=Osadmin spikker V1. | =Osadmin spikker V1.1= | ||
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel. | Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel. | ||
Line 278: | Line 278: | ||
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. '' | ''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. '' | ||
''tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi.'' | ''tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi.'' | ||
1. paigalda programm nano | 1. paigalda programm nano | ||
Line 287: | Line 286: | ||
''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada'' | ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada'' | ||
2. leia programmi nano version | 2. leia programmi nano version | ||
Line 294: | Line 292: | ||
apt-cache policy nano | apt-cache policy nano | ||
3. leia mis tarkvarast nano sõltub | 3. leia mis tarkvarast nano sõltub | ||
Line 306: | Line 303: | ||
sudo apt-get update | sudo apt-get update | ||
5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring" | 5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring" | ||
Line 319: | Line 315: | ||
Partitsioneerimine | == Partitsioneerimine == | ||
Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab | Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab | ||
mkdir /var/opt/lab | mkdir /var/opt/lab | ||
Määra kausta lab grupiks lab. | Määra kausta lab grupiks lab. | ||
<nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki> | <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki> | ||
chgrp lab lab | chgrp lab lab | ||
võta kasutusele ketas /dev/sdb | võta kasutusele ketas /dev/sdb | ||
Line 346: | Line 337: | ||
''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4'' | ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4'' | ||
''sdb1 -- primaarne e primary'' | ''sdb1 -- primaarne e primary'' | ||
Line 354: | Line 343: | ||
''sdb5 -- esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.'' | ''sdb5 -- esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.'' | ||
loo 1 primaarne (1gb partitsioon) | loo 1 primaarne (1gb partitsioon) | ||
loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512) | loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512) | ||
loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem | loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem | ||
<nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki> | <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki> | ||
mkfs –t ext3 /dev/sdb1 | mkfs –t ext3 /dev/sdb1 | ||
| ''mkfs ehk make filesystem'' | ||
seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab | seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab | ||
nano /etc/fstab | nano /etc/fstab | ||
| | ||
Line 382: | Line 367: | ||
/dev/sdb1 /var/opt/lab ext3 | /dev/sdb1 /var/opt/lab ext3 | ||
''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab'' | ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab'' | ||
mount –t ext3 /dev/sdb1 /home | mount –t ext3 /dev/sdb1 /home | ||
<nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki> | <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki> | ||
| ''käsuga umount ühendatakse kettaseade lahti'' | ||
| |||
Kontrolli seda mount -a korraldusega. | Kontrolli seda mount -a korraldusega. | ||
Line 410: | Line 392: | ||
| | ||
Swap | == Swap == | ||
loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks | loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks | ||
määra loodud kettajagu | määra loodud kettajagu swapiks | ||
mkswap /dev/sdb5 | |||
| ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse) swapon -s näitab külgeühendatud swape'' | ||
määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel | määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel | ||
| | ||
== Teenused == | |||
Teenused | |||
''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all'' | ''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all'' | ||
Line 443: | Line 415: | ||
/etc/init.d/mysql stop | /etc/init.d/mysql stop | ||
2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel | 2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel | ||
Line 449: | Line 420: | ||
/etc/init.d/ ssh | /etc/init.d/ ssh | ||
<nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki> | <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki> | ||
| ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. '' | ||
3. käivita mysql teenus | 3. käivita mysql teenus | ||
Line 461: | Line 429: | ||
/etc/init.d/mysql start | /etc/init.d/mysql start | ||
Webmin install | == Webmin install == | ||
''Installimisi saab lihtsustada, kui pöördud VM poole ssh-ga. Siis on copy/paste võimalik kasutada'' | |||
1. Otsi üles webmin koduleht | 1. Otsi üles webmin koduleht | ||
| ''power of google'' | ||
2. Lae alla webmin debian package ( wget http://siia pane link.deb) | 2. Lae alla webmin debian package (wget http://siia pane link.deb) | ||
wget gttp://kus_on_fail.deb | wget gttp://kus_on_fail.deb | ||
3. installeeri alla laetud deb fail | 3. installeeri alla laetud deb fail | ||
dpkg -i allalaetudfail.deb | dpkg -i allalaetudfail.deb | ||
4. lahenda sõltuvusprobleemid | 4. lahenda sõltuvusprobleemid | ||
Line 487: | Line 450: | ||
apt-get install –f | apt-get install –f | ||
| ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine'' | ||
''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine'' | |||
''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid'' | ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid'' | ||
| | ||
| |
Revision as of 05:54, 27 May 2009
Osadmin spikker V1.1
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.
Kataloogid
1. Mine kodukataloogi
cd /home/kasutaja
nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi
cd ehk change directory
2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04
mkdir 01 02 03 04
nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.
mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.
mkdir ehk make directory
3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02
mv kes kuhu
mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse
mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]
4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01
mv 03 02/01
5. Kustuta kataloog 02
rm fail –r
rm 02 –r OR rm –r 02
rm ehk remove
kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada.
Liikumine
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale
cd sihtkoht [change directory]
cd ../..
2. mine ühe korraldusega kodukataloogi
cd ~
cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi
tilde tähistab sinu kodukataloogi
3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse
cd /var/log
Otsimine
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log
find [kust] [mille alusel] [mida]
find /var/log -name "*.log"
võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik
-iname ei ole tõstutundlik
-user leiab antud kasutaja failid
2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces
find /etc –name interfaces
3. faili seest otsimine
Grep otsib faili seest.
grep [otsitav] [failinimi]
grep test * --otsib sõna test kõikidest failidest
kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga.
Õigused
s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.
t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.
drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.
fail/kataloog | kasutaja | grupp | muu maailm | kasutaja | grupp | kataloog |
d/- | rwx | rwx | rwx | kala | kala | kataloog |
1. loo kataloog 01
mkdir 01
2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada
chmod g-xw fail
g=group, u=user, a=all, o=other
r=read, x=execute, w=write
kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda
chmod ehk change mode
3. Loog grupp audio2
addgroup audio2
4. muuda kataloogi grupp audio2-ks
sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]
chgrp ehk change group
5. muuda kataloogi omanik
sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]
chown ehk change owner
Vaatamine
1. Ava less abil fail /var/log/messages
less /var/log/messages
2. Otsi stringi sda
/sda --otsime alla
sda --otsime üles
3. Otsi järgmist
n
4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)
G
5. Liigu faili algusesse
g
Töö protsessidega
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)
1. Käivita protsess topp
top
2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)
<ctrl> z
3. too top esiplaanile tagasi
fg
4. kuva tööde nimekiri
jobs
5. tapa töö (top)
kill -9 [process id]
protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast
6. kuva kõikide protsesside nimekiri
ps -ef
7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu
ps –ef | grep root
Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil
8. käivita top tagaplaanil
top &
9. too top esiplaani
fg
10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt
ls –l >> õigus.txt
Kasutajate haldamine
man usermod annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta
1. loo kasutaja kala
adduser [kasutajanimi]
2. loo grupp kalad
addgroup [uue grupi nimi]
3.lisa kasutaja kala gruppi kalad
adduser [kasutaja] [grupp]
4. pane kasutaja kala parool lukku
usermod -L [lukustatav kasutaja]
5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks
usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja]
usermod –l kala2 kala
6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)
usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja] << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!
usermod –d /home/kala2 kala
-d on kodukataloogi muutmiseks
-l on kasutajanime muutmiseks
-m on vana kasutaja eemaldamiseks
7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti
usermod -U [kasutajanimi]
8. kustuta kasutaja kala2
userdel [opt] kasutaja
userdel -r [kasutajanimi]
võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi
Tarkvara haldamine
/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi.
1. paigalda programm nano
sudo –i apt-get install nano
apt-get install firefox –s
võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada
2. leia programmi nano version
apt-cache policy pakinimi
apt-cache policy nano
3. leia mis tarkvarast nano sõltub
apt-cache showpkg pakinimi
apt-cache showpkg nano
4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)
sudo apt-get update
5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"
apt-cache search kirjeldus
apt-cache search monitoring
6. uuenda süsteemi
apt-get upgrade
Partitsioneerimine
Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab
mkdir /var/opt/lab
Määra kausta lab grupiks lab.
chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]
chgrp lab lab
võta kasutusele ketas /dev/sdb
loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni
loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees
primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4
sdb1 -- primaarne e primary
sdb2 -- laiendatud e extended
sdb5 -- esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.
loo 1 primaarne (1gb partitsioon)
loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)
loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem
mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]
mkfs –t ext3 /dev/sdb1
mkfs ehk make filesystem
seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab
nano /etc/fstab
# <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>
/dev/sdb1 /var/opt/lab ext3
täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab
mount –t ext3 /dev/sdb1 /home
moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]
käsuga umount ühendatakse kettaseade lahti
Kontrolli seda mount -a korraldusega.
Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data
määra kataloogi grupiks lab
anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada
Swap
loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks
määra loodud kettajagu swapiks
mkswap /dev/sdb5
swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse) swapon -s näitab külgeühendatud swape
määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel
Teenused
Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all
1. peata mysql teenus
/etc/init.d/mysql stop
2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel
/etc/init.d/ ssh
*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}
Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse.
3. käivita mysql teenus
/etc/init.d/mysql start
Webmin install
Installimisi saab lihtsustada, kui pöördud VM poole ssh-ga. Siis on copy/paste võimalik kasutada
1. Otsi üles webmin koduleht
power of google
2. Lae alla webmin debian package (wget http://siia pane link.deb)
wget gttp://kus_on_fail.deb
3. installeeri alla laetud deb fail
dpkg -i allalaetudfail.deb
4. lahenda sõltuvusprobleemid
apt-get install –f
sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine
sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid