|
|
| Line 1: |
Line 1: |
| =Erialatutvustuse aine arvestustöö=
| |
| Autor: Stenn Mäeots<br>
| |
| Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2012
| |
|
| |
|
| ==Essee==
| |
| Õpingukorraldus ja erialatutvustus – mis aine see on, oli alguses mu küsimus, kui ma seda tunniplaanist nägin. Õpingukorralduse kohta mul küll midagi õppida ei olnud, see on ju kõik internetist loetav ja ammu endale selgeks tehtud. Erialatutvustuse poole pealt ootasin ma mingeid loenguid selle kohta, mis tööd hakkavad IT inimesed tulevikus tegema – olen nõus, see kõlas huvitavalt, aga samas küsisin endalt ,et kas see on ikkagi vajalik? Tegelikult oli asi palju huvitavam, meeldivam ning silmaringi laiendav, kui ma alguses arvasin. Võtsin heameelega igast loengust osa, olenemata asjaolust, et see oli varahommikul ja enamus inimesi magaks selle asemel, ootasin järgmist kõnelejat huviga, et millest täna küll räägitakse.
| |
|
| |
| Aine algas õpingukorralduse loenguga, mis oli pigem sissejuhatus. Minu jaoks oli see üsna ebavajalik loeng, sest nagu ma mainisin, olin eelnevalt endale selgeks teinud kõik, mis mind selles osas puudutas. Aga neile, kes ei olnud kursis õpingukorraldusega – kindlasti väga tähtis. Nad oleksid võinud robootikaklubist pikemalt rääkida, see oli ainuke uus ja huvitav teema minu jaoks.
| |
|
| |
| Teises loengus ,kui härrad Peetrid rääkisid Skype’st ja helpdeski tööst, üllatas mind see, et seda ainet õpetavad tegelikult reaalsed IT alal töötajad, mitte õpetajad. See oli väga positiivne ning teistsugune, et igas loengus ootab mind justkui uus õppejõud. Rääkides konkreetsest loengust jäid mul meelde kaks väga muhedat selli, keda oli lõbus kuulata ning andsid üsna detailse pildi sellest, milline näeb välja töö Skype’s. Mina arvan, et Skype on Eestis üks iidol firmasi , kuhu võiks pürgida, kuid minu jaoks küll mitte helpdeski töötajana, vaid pigem arendajana. Helpdesk on minu arvates hoopis midagi muud, kui arendus, mida mina õpin, seega see osa jättis mind üsna külmaks.
| |
|
| |
| Järgmisena külastas meid üks programmeerijast naine(?!), kes tegelikult ei paistnud, et ta oskab programmeerida, aga rääkida oskas küll. Häiris tema puhul see, et ta rääkis liialt stereotüüpidest, miks naised on justkui halvemad ja saavad vähem palka jne. Veel rääkis Ruby programeerimiskeelest, millest ma midagi kuulnud ei olnud, seega oli üsna hariv ja huvitav. Hiljem otsides informatsiooni Ruby kohta, ei leidnud ma ametlikke õpetusi, kuidas seda õppida saab. Tundus, et pidin mingites vanades blogi postides ja foorumites tuhnima, et informatsiooni saada, kuidas see kood töötab.
| |
|
| |
| Neljas loeng rääkis IT-tööturust, väga omanäoliselt. Skeemide, jooniste ning silmapaistva joonistusoskuse abil püüti meile selgeks teha, kes on näiteks „lipsud“ ja „patsid“. Lisaks tehti üsna kähku selgeks, et Windows ei kõlba kuhugi ja Linux on õigetele meestele. Samuti rääkis, et avalikus sektoris töötajad on inimkujulised juurviljad ning seal tööd ei tehta ja raha ei teenita. Ma tõsiselt loodan ja arvan, et tegelikkus nii mustvalge ei ole nagu ta rääkis, aga kindlasti mingi tõde oli ta jutus sees.
| |
|
| |
| Viies loeng, kus „lektoriks“ oli mees, kellel pole IT alast kõrgharidust, aga ''freelancerina'' töötanud 12 aastat, sümpatiseeris mind kõige rohkem. Ta rääkis nii nagu asjad on ja mulle tundus, et ta oli väga hästi kursis, kuidas tegelikult asjad tööturul ning IT alal käivad. Teda oli huvitav ja lihtne kuulata ning vaadata (slaidid koosnesid vaid naljakatest piltidest!). Ta on ehtne näide sellest, kuidas suure huvi korral on võimalik endale asi selgeks teha ja seda oskust rakendada tööturul. Oskus ise õppida on väga tähtis IT erialal, sest tehnoloogia areneb kiiresti ja peab alati kursis olema uute tehnoloogiliste lahendustega.
| |
|
| |
| Järgmisena tuli kohale terve kamp inimesi Ignite’st meile enda firmat reklaamima. Jah, minu jaoks oli see rohkem nagu firma reklaam, kui õpetlik loeng. Liiga palju rääkisid oma ettevõttest, et kuidas neil hommikuti pannkooke süüakse ja juttu räägitakse ning et tulge kindlasti meie firmasse tööle. Ühtteist õpetlikku nad siiski rääkisid, et tiimis on lihtsam töötada ja üksi kaugele ei jõua. Omamoodi meeldejääv oli nende puhul aga see, et nad seletasid kõike läbi mängude, mis oli kohati väga lõbus ja naljakas.
| |
|
| |
| Seitsmendasse loengusse ma kahjuks ei jõudnud, aga tänu sellele, et internetist saab loenguid järgi vaadata, ei jäänud ma tegelikult millestki ilma. Kohale oli tulnud Kristjan Karmo, kes rääkis testimisest ja kvaliteedist. Ta rääkis päris palju rahast ja kui palju maksavad vead, mida oli üsna huvitav kuulata. Lisaks lükkas ümber mõned müüdid testimise kohta ning rääkis põhjalikult testimise liikidest. Mina arvan, et testimine on arenduse kõrval väga tähtis töö ja üks ilma teiseta ei tohiks eksisteerida.
| |
|
| |
| Viimasesse loengusse oli kohale kutsutud Põhja – Eesti Regionaalhaiglast Siim Vene. Ta rääkis väga paljudest erinevatest asjadest, võibolla sellepärast ei olnud ta ettekandel ka pealkirja, aga tervikuna oli teda tore kuulata ja kindlasti sain targemaks. Põhiliselt rääkis ta tehnoloogia vajalikkusest meditsiinis ning võrgusüsteemidest. Lisaks rääkis ta meile oma ideest vahetada haiglates arstide vihikud tahvelarvutite vastu, mis teeb neil kindlasti elu kergemaks ja mugavamaks. Mulle meeldis tema puhul see, et ta küsis loengu vältel küsimusi ja motiveeris tudengeid kaasa mõtlema, visates neid šokolaadiga iga õige vastuse eest.
| |
|
| |
| Kokkuvõttes jäin ainega väga rahule ja midagi ette heita ei ole. Mulle meeldis, et iga loeng erines eelmisest ning oli vähe teemade kordamist. Kõik rääkisid oma asja ja lõpuks sai üsna laia pildi erinevatest IT erialadest ja tööturust. Kindlasti oli sellest õppeainest kasu sisseelamiseks ja tutvumiseks tulevase töövaldkonnaga.
| |
|
| |
| ==Õpingukorralduse küsimused==
| |
| ===Küsimus B===
| |
|
| |
| ===Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha?===
| |
|
| |
| Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Võimalik on teha kuni 2 kordussooritust.
| |
|
| |
| ===Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?===
| |
|
| |
| Korduseksami sooritamiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.
| |
|
| |
| ===Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?===
| |
|
| |
| Järeleksamile saab end registreerida õppeosakonnas. Võib saata ka digitaalselt allkirjastatud avalduse õppekonsultandi e-posti aadressile.
| |
|
| |
| ===Mis on tähtajad?===
| |
|
| |
| Kindlad tähtajad, millal korduseksamit sooritada saab, määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga.
| |
|
| |
| ===Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?===
| |
|
| |
| Riigieelarvelisel(RE) kohal oleval õppuril on korduseksamid tasuta.
| |
|
| |
| ===Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?===
| |
|
| |
| Riigieelarvevälisel(REV) kohal õppival tudengil tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2€.
| |
|
| |
| ===Küsimus 2===
| |
|
| |
| ===Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.===
| |
|
| |
| Enne punase joone päeva tuleks:
| |
| 1) deklareerida ainekava.
| |
| 2) lõpetaval üliõpilasel deklareerida diplomitöö.
| |
| 3) vajadusel esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks.
| |
| 4) deklareerida praktika.
| |
|
| |
| ===Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?===
| |
|
| |
| Kui on soov parandada eksamil saadud hinnet, saab seda teha ühe korra kahe semestri jooksul ning akadeemilisele õiendile läheb kõrgem tulemus.
| |
|
| |
| [[Category:Erialatutvustus 2012]]
| |
