ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus: Difference between revisions
Line 14: | Line 14: | ||
== IDE tüübid == | == IDE tüübid == | ||
Esimene IDE või integreeritud programmeerimiskeskkond oli loodud aastal | Esimene IDE või integreeritud programmeerimiskeskkond oli loodud 1983 aastal ja tänapäevani on neid loodud väga palju. Kõik nad on omavahel erinevat ja kõigidel on omad eeldused ja puutused. Selleks, et saada aru mis on nende vahel erinevat on esiteks vaja sada aru, millega nad erinevat tavalistest tekstiredaktorist, nagu notepad. Tekstiredaktorid on tehtud selleks, et töötada tekstiga, mis tuleb nende nimest. Nende põhiülesandeks on viitada vigadele ning töötada läbi nii palju failide tüüpe kui võimalik. Vaatamata sellele, et kood on ka mingis mõttes tekst, ei saa tekstiredaktor viidata vigadele ja aidata kirjutamise ajal. Samas, ei ole võimalust pärast kirjutamist koodi töötama panna. Koodil ja tekstil on üks suur erinevus, millest tuleneb IDE ja tekstiredaktori erinevus. Kood on kirjutatud selleks, et seda pärast kompileerimist või interpriteerimist sai aru arvuti, kuid tekst on kirjutatud teiste inimestele aru saamiseks. Sellest tulenebki IDE ja tekstiredaktori erinevused. [1] IDE-s lisaks vigadele viitamisele on ka koostaja. See rakendus võtab kirjutatud koodi ja tõlgib seda masinkoodi. Peale seda igas IDE-s on ka debugger. Rakendus, mida kasutatakse vigade leidmiseks. Samas IDE-s on ka sisse ehitatud automatiseerivad rakendused, mis lihtsustavad koodi kirjutamist erinevatel viisidel.[2] | ||
Integreeritud programmeerimiskeskkondi on väga palju ja seega on väga palju võimalusi kuidas neid jaotada ja eeristada üks teisest. Nende kõikide populaarsemateks jaotusteks on järgmised gruppid. | Integreeritud programmeerimiskeskkondi on väga palju ja seega on väga palju võimalusi kuidas neid jaotada ja eeristada üks teisest. Nende kõikide populaarsemateks jaotusteks on järgmised gruppid. | ||
Line 20: | Line 20: | ||
• IDE-d mitme keele jaoks. | • IDE-d mitme keele jaoks. | ||
IDE-d, mis toetavad rohkem kui | IDE-d, mis toetavad rohkem kui ühte programeerimise keel. | ||
• Mobiiliarenduse IDE-d. | • Mobiiliarenduse IDE-d. |
Revision as of 09:39, 25 October 2020
Rühmaliikmed:
Roman Malõsev Egor Mikhaylov Mark Voronenko Grigori Senkiv
Sissejuhatus
Egor
IDE Ajalugu
Egor
IDE tüübid
Esimene IDE või integreeritud programmeerimiskeskkond oli loodud 1983 aastal ja tänapäevani on neid loodud väga palju. Kõik nad on omavahel erinevat ja kõigidel on omad eeldused ja puutused. Selleks, et saada aru mis on nende vahel erinevat on esiteks vaja sada aru, millega nad erinevat tavalistest tekstiredaktorist, nagu notepad. Tekstiredaktorid on tehtud selleks, et töötada tekstiga, mis tuleb nende nimest. Nende põhiülesandeks on viitada vigadele ning töötada läbi nii palju failide tüüpe kui võimalik. Vaatamata sellele, et kood on ka mingis mõttes tekst, ei saa tekstiredaktor viidata vigadele ja aidata kirjutamise ajal. Samas, ei ole võimalust pärast kirjutamist koodi töötama panna. Koodil ja tekstil on üks suur erinevus, millest tuleneb IDE ja tekstiredaktori erinevus. Kood on kirjutatud selleks, et seda pärast kompileerimist või interpriteerimist sai aru arvuti, kuid tekst on kirjutatud teiste inimestele aru saamiseks. Sellest tulenebki IDE ja tekstiredaktori erinevused. [1] IDE-s lisaks vigadele viitamisele on ka koostaja. See rakendus võtab kirjutatud koodi ja tõlgib seda masinkoodi. Peale seda igas IDE-s on ka debugger. Rakendus, mida kasutatakse vigade leidmiseks. Samas IDE-s on ka sisse ehitatud automatiseerivad rakendused, mis lihtsustavad koodi kirjutamist erinevatel viisidel.[2]
Integreeritud programmeerimiskeskkondi on väga palju ja seega on väga palju võimalusi kuidas neid jaotada ja eeristada üks teisest. Nende kõikide populaarsemateks jaotusteks on järgmised gruppid.
• IDE-d mitme keele jaoks.
IDE-d, mis toetavad rohkem kui ühte programeerimise keel.
• Mobiiliarenduse IDE-d.
IDE-d, mille ülesanneteks on teha mobiilrakendusi.
• konkreetsete keelte IDE-d.
IDE-d, mis toetavad ainult ühte programeerimise keelt.
• IDE spetsiifiline Microsofti või Apple'i jaoks.
IDE-d, mis vajavad konkreetset os(operatisoon süsteemi).
• Pilvepõhine IDE.
IDE-d, mis põhinevad internetis ja mida ei ole vaja arvutisse laadida, et seal töötamist alustada. Koodi salvestamine ja selle käivitamine toimub serveri peal. Selliste IDE hulga kuulub selline keskkond nagu CodePen.[5]
[2][3][4]
Ühte gruppi kuuluvus ei keela programeerimiskeskkonda kuuluvust ka teistesse grupidesse. Nii paljud mitme keelte programeerimiskekkonnad võivad olla ka mobiiliarenduse keskkonnad ja pilvipõhised IDE-d võivad olla nii mitme keelsed kui ka töötada ainult mingi konkreetse keelega.[2]
Samas, nagu on näha paljudest IDE populaarsuse tabelittest, eelistavad programeerijad rohkem multifunktsionaalseid IDE. Sellest tuleneb, et spetsiifilise osi ja konkreetse keeli jaotused iga aastaga kaotavad oma aktuaalsust.[6]
Kasutuskogemus
Grigori
IDE positiivsed ja negatiivsed küljed
Grigori
IDE mõju töö protsessile
Mark
Kokkuvõte
Mark/Roman
Kasutatud materjalid
2. https://www.veracode.com/security/integrated-development-environment
3. https://intellipaat.com/blog/tutorial/pycharm-tutorial/what-is-ide/