ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Romalo (talk | contribs)
Romalo (talk | contribs)
Line 14: Line 14:


== IDE tüübid ==
== IDE tüübid ==
Esimene IDE või integreeritud programmeerimiskeskkond oli loodud 1983 aastal ja tänapäevani on neid loodud väga palju. Kõik nad on omavahel erinevat ja kõigidel on omad eeldused ja puutused. Selleks, et saada aru mis on nende vahel erinevat on esiteks vaja sada aru, millega nad erinevat tavalistest tekstiredaktorist, nagu notepad. Tekstiredaktorid on tehtud selleks, et töötada tekstiga, mis tuleb nende nimest. Nende põhiülesandeks on viitada vigadele ning töötada läbi nii palju failide tüüpe kui võimalik. Vaatamata sellele, et kood on ka mingis mõttes tekst, ei saa tekstiredaktor viidata vigadele ja aidata kirjutamise ajal. Samas, ei ole võimalust pärast kirjutamist koodi töötama panna. Koodil ja tekstil on üks suur erinevus, millest tuleneb IDE ja tekstiredaktori erinevus. Kood on kirjutatud selleks, et seda pärast kompileerimist või interpriteerimist sai aru arvuti, kuid tekst on kirjutatud teiste inimestele aru saamiseks. Sellest tulenebki IDE ja tekstiredaktori erinevused. [1] IDE-s lisaks vigadele viitamisele on ka koostaja. See rakendus võtab kirjutatud koodi ja tõlgib seda masinkoodi. Peale seda igas IDE-s on ka debugger. Rakendus, mida kasutatakse vigade leidmiseks. Samas IDE-s on ka sisse ehitatud automatiseerivad rakendused, mis lihtsustavad koodi kirjutamist erinevatel viisidel.[2]
Esimene IDE või integreeritud programmeerimiskeskkond oli loodud 1983 aastal ja tänapäevani nad on oma arengus kaugele jõudnud. Kõik nad on omavahel erinevat ja kõigidel on omad eeldused ja puutused. Selleks, et saada aru mis on nende vahel erinevat on esiteks vaja sada aru, millega nad erinevat tavalistest tekstiredaktorist.
 
 
== == Tekstredaktori ja IDE erinevused. == ==
 
Tekstredaktoreid on palju ja kõige populaarsemad tavalisele arvuti kasutajale võiksid olla notepad, word või openoffice. Tegelikult ei ole tekstredaktorid ainult programmid, mis töötavad tavalise tekstiga. Sellised programmed nagu VS code ja atom on ka tekstredaktorid, kuid nad, võrreldes teiste lihtsamate tekstredakrotitega, on mõeldud koodi kirjutamisele. Kõige suurem erinevus IDE ja tekstredaktori vahel, on nende suurus ja arv programeerimifunktsiooni. Tekstredaktorid ei oma nii palju funktsiooni, nagu on IDEs. Mõned IDE funktsioonides saab ka tekstredaktorile juurde installida, kuid mitte kõik. Sellise funktsioonid nagu koodi käivitamine või debugger ei saa installida.[1][2]
 


Integreeritud programmeerimiskeskkondi on väga palju ja seega on väga palju võimalusi kuidas neid jaotada ja eeristada üks teisest. Nende kõikide populaarsemateks jaotusteks on järgmised gruppid.  
Integreeritud programmeerimiskeskkondi on väga palju ja seega on väga palju võimalusi kuidas neid jaotada ja eeristada üks teisest. Nende kõikide populaarsemateks jaotusteks on järgmised gruppid.  


IDE-d mitme keele jaoks.
IDE-d mitme keele jaoks.


     IDE-d, mis toetavad rohkem kui ühte programeerimise keel.
     IDE-d, mis toetavad rohkem kui ühte programeerimise keel.
Line 31: Line 37:


• IDE spetsiifiline Microsofti või Apple'i jaoks.
• IDE spetsiifiline Microsofti või Apple'i jaoks.
•            IDE-d, mis on loodud tekstiredaktoritest.
IDE-d, mis on kasutajasõbralikut ja kerged programmid, kuid samas võivad võistelda oma funktsionaalsusest tavalise IDE-ga. Sellised IDE-d on pool IDE ja pool tekstredaktor.[1][4]


     IDE-d, mis vajavad konkreetset os(operatisoon süsteemi).
     IDE-d, mis vajavad konkreetset os(operatisoon süsteemi).
Line 38: Line 47:
     IDE-d, mis põhinevad internetis ja mida ei ole vaja arvutisse laadida, et seal töötamist alustada. Koodi salvestamine ja selle käivitamine toimub serveri peal. Selliste IDE hulga kuulub selline keskkond nagu CodePen.[5]
     IDE-d, mis põhinevad internetis ja mida ei ole vaja arvutisse laadida, et seal töötamist alustada. Koodi salvestamine ja selle käivitamine toimub serveri peal. Selliste IDE hulga kuulub selline keskkond nagu CodePen.[5]


[2][3][4]
[3][4][5]


Ühte gruppi kuuluvus ei keela programeerimiskeskkonda kuuluvust ka teistesse grupidesse. Nii paljud mitme keelte programeerimiskekkonnad võivad olla ka mobiiliarenduse keskkonnad ja pilvipõhised IDE-d võivad olla nii mitme keelsed kui ka töötada ainult mingi konkreetse keelega.[2]
Ühte gruppi kuuluvus ei keela programeerimiskeskkonda kuuluvust ka teistesse grupidesse. Nii paljud mitme keelte programeerimiskekkonnad võivad olla ka mobiiliarenduse keskkonnad ja pilvipõhised IDE-d võivad olla nii mitme keelsed kui ka töötada ainult mingi konkreetse keelega.


Samas, nagu on näha paljudest IDE populaarsuse tabelittest, eelistavad programeerijad rohkem multifunktsionaalseid IDE. Sellest tuleneb, et spetsiifilise osi ja konkreetse keeli jaotused iga aastaga kaotavad oma aktuaalsust.[6]
Samas, nagu on näha paljudest IDE populaarsuse tabelittest, eelistavad programeerijad rohkem multifunktsionaalseid ja kergeid IDE-d. Sellest tuleneb, et spetsiifilise osi ja konkreetse keeli jaotused iga aastaga kaotavad oma aktuaalsust.[6]


== Kasutuskogemus ==
== Kasutuskogemus ==

Revision as of 16:19, 27 October 2020

Rühmaliikmed:

  Roman Malõsev
  Egor Mikhaylov
  Mark Voronenko
  Grigori Senkiv


Sissejuhatus

Egor

IDE Ajalugu

Egor

IDE tüübid

Esimene IDE või integreeritud programmeerimiskeskkond oli loodud 1983 aastal ja tänapäevani nad on oma arengus kaugele jõudnud. Kõik nad on omavahel erinevat ja kõigidel on omad eeldused ja puutused. Selleks, et saada aru mis on nende vahel erinevat on esiteks vaja sada aru, millega nad erinevat tavalistest tekstiredaktorist.


== Tekstredaktori ja IDE erinevused. ==

Tekstredaktoreid on palju ja kõige populaarsemad tavalisele arvuti kasutajale võiksid olla notepad, word või openoffice. Tegelikult ei ole tekstredaktorid ainult programmid, mis töötavad tavalise tekstiga. Sellised programmed nagu VS code ja atom on ka tekstredaktorid, kuid nad, võrreldes teiste lihtsamate tekstredakrotitega, on mõeldud koodi kirjutamisele. Kõige suurem erinevus IDE ja tekstredaktori vahel, on nende suurus ja arv programeerimifunktsiooni. Tekstredaktorid ei oma nii palju funktsiooni, nagu on IDEs. Mõned IDE funktsioonides saab ka tekstredaktorile juurde installida, kuid mitte kõik. Sellise funktsioonid nagu koodi käivitamine või debugger ei saa installida.[1][2]


Integreeritud programmeerimiskeskkondi on väga palju ja seega on väga palju võimalusi kuidas neid jaotada ja eeristada üks teisest. Nende kõikide populaarsemateks jaotusteks on järgmised gruppid.

IDE-d mitme keele jaoks.

   IDE-d, mis toetavad rohkem kui ühte programeerimise keel.

• Mobiiliarenduse IDE-d.

   IDE-d, mille ülesanneteks on teha mobiilrakendusi.

• konkreetsete keelte IDE-d.

   IDE-d, mis toetavad ainult ühte programeerimise keelt.

• IDE spetsiifiline Microsofti või Apple'i jaoks. • IDE-d, mis on loodud tekstiredaktoritest.

IDE-d, mis on kasutajasõbralikut ja kerged programmid, kuid samas võivad võistelda oma funktsionaalsusest tavalise IDE-ga. Sellised IDE-d on pool IDE ja pool tekstredaktor.[1][4]

   IDE-d, mis vajavad konkreetset os(operatisoon süsteemi).

• Pilvepõhine IDE.

   IDE-d, mis põhinevad internetis ja mida ei ole vaja arvutisse laadida, et seal töötamist alustada. Koodi salvestamine ja selle käivitamine toimub serveri peal. Selliste IDE hulga kuulub selline keskkond nagu CodePen.[5]

[3][4][5]

Ühte gruppi kuuluvus ei keela programeerimiskeskkonda kuuluvust ka teistesse grupidesse. Nii paljud mitme keelte programeerimiskekkonnad võivad olla ka mobiiliarenduse keskkonnad ja pilvipõhised IDE-d võivad olla nii mitme keelsed kui ka töötada ainult mingi konkreetse keelega.

Samas, nagu on näha paljudest IDE populaarsuse tabelittest, eelistavad programeerijad rohkem multifunktsionaalseid ja kergeid IDE-d. Sellest tuleneb, et spetsiifilise osi ja konkreetse keeli jaotused iga aastaga kaotavad oma aktuaalsust.[6]

Kasutuskogemus

Grigori

IDE positiivsed ja negatiivsed küljed

Grigori

IDE mõju töö protsessile

Mark

Kokkuvõte

Mark/Roman

Kasutatud materjalid

1. https://medium.com/@sgarcia.dev/learn-webdev-series-coding-tools-part-1-introduction-ides-vs-text-editors-and-the-rise-of-the-75c74bf26988

2. https://www.veracode.com/security/integrated-development-environment

3. https://intellipaat.com/blog/tutorial/pycharm-tutorial/what-is-ide/

4. https://www.sololearn.com/Blog/51/what-is-an-ide-what-you-need-to-know-about-an-integrated-development-environment/

5. https://searchcloudcomputing.techtarget.com/definition/cloud-IDE#:~:text=A%20cloud%20IDE%20is%20a,user%20interface%20(GUI)%20builder.

6. https://pypl.github.io/IDE.html