Biomeetrilise andmetöötluse head ja vead.

Mis on biomeetria

Biomeetria on ainulaadsed bioloogilised ja füsioloogilised omadused, mis aitavad tuvastada isikut. Kõige levinumad biomeetrilised andmed on: sõrmejäljed, näo, hääle, silmaiirisekujutis ning geeniandmed. ( https://meduza.io/cards/chto-takoe-biometricheskie-dannye-i-zachem-ih-vse-sobirayut )

Biomeetriliste andmete kogumine.

Tekst Biomeetriliste andmete koondamine ühte riiklikusse andmekogusse võimaldab ühelt poolt riigil korrastada olemasolevaid andmeid ning tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine. Ehkki käesoleval hetkel töötleb ja kogub riik juba hulga biomeetrilisi isikuandmeid, on nende andmete töötlemise infrastruktuur hetkel hajutatud ega võimalda nende võrdset ja ühetaolist haldamist, sh andmete turvalisuse tagamist. Samuti on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused on vananenud ning vajavad uuendamist. https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/euroopa_liidu_ja_rahvusvaheliste_analuus_identiteedihalduse_valdkonnas.pdf EV isikut tõendavate dokumentide seadus § 9’2 lg 1 p 1 sätestab, et samas seaduses sätestatud menetluste puhul võib isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Biomeetrilised andmed Isikut tõendavate dokumentide seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.

Michael Schwarz taotles Stadt Bochumilt (Saksamaa) passi väljastamist, ent keeldus selleks sõrmejälgi andmast. Kuna Stadt Bochum jättis tema taotluse rahuldamata, esitas M. Schwarz Verwaltungsgericht Gelsenkirchenile (Gelsenkircheni halduskohus, Saksamaa) kaebuse, nõudes, et viimane kohustaks seda linna väljastama talle passi ilma sõrmejälgi võtmata. M. Schwarz väidab selles kohtus, et määrus (EÜ) nr 2252/200414, mis kehtestas kohustuse võtta passi taotlejatelt sõrmejäljed, ei ole kehtiv muu hulgas seetõttu, et määrus eirab õigust isikuandmete kaitsele ja õigust eraelu puutumatusele. Neil asjaoludel pöördus Verwaltungsgericht Gelsenkirchen eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole, paludes selgitada, kas see määrus on – eelkõige harta kontekstis – kehtiv, arvestades, et see kohustab passitaotlejat andma sõrmejälgi ja näeb ette nende säilitamise passis. Euroopa Kohus vastas jaatavalt, otsustades, et ehkki sõrmejälgede võtmine ja säilitamine, mida reguleerib määruse (EÜ) nr 2252/2004 artikli 1 lõige 2, riivavad õigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele, õigustab seda riivet eesmärk kaitsta passe nende kuritahtliku kasutamise eest. https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2018-10/fiche_thematique_-_donnees_personnelles_-_et.pdf