Miks kardetakse tehisintellekti?: Difference between revisions
| Line 32: | Line 32: | ||
== Ettevaalikkus tundmatu suhtes == | == Ettevaalikkus tundmatu suhtes == | ||
Inimesed on alati kartnud kõike, mida nad ei mõista ega suuda seletada. Näiteks keskajal oli kodanikel probleeme inimeste nõidadeks tembeldamisega. Sageli tegelesid inimesed protsesside ennustamise, koduse ravimise või mõne muu protsessi jälgimise või parendamisega. Kui protsess aga kellelegi mõistmatuks jäi, võis eelpool nimetatud heatahtlik tegelane avastada ennast hoopiski fataalsest oluukorrast. Rain Kooli [ | Inimesed on alati kartnud kõike, mida nad ei mõista ega suuda seletada. Näiteks keskajal oli kodanikel probleeme inimeste nõidadeks tembeldamisega. Sageli tegelesid inimesed protsesside ennustamise, koduse ravimise või mõne muu protsessi jälgimise või parendamisega. Kui protsess aga kellelegi mõistmatuks jäi, võis eelpool nimetatud heatahtlik tegelane avastada ennast hoopiski fataalsest oluukorrast. Rain Kooli [5] on ühes oma arvamusartiklis meenutanud nõidadega käitumise tavasid. Ta selgitab, et nõiaprotsessid ja nõidade hukkamine olid kesk- ja uusaegses Euroopas kas just igapäevane, aga siiski üsna tavaline praktika. Kusjuures nõia mõiste oli lai ja tõenduspõhjatu. Nõiaks võis liigituda mõni nüüdisajastki tuttav isehakanud posija ja esoteerik, samas võis nõia märgi külge saada ka tõeline tark, kel loodusest leiduvate raviainete mõju nii käpas oli, et inimesed ta käest justkui imekombel abi said. Aga kogukonna silmis võis nõiaks päädida ka keegi, kes ülejäänutest kas füüsiliste või vaimsete omaduste poolest lihtsalt märgatavalt erines. [5]. | ||
Mis võib avaliku hukkamõistuni viia ja kas sarnane saatus võib ja peaks tagama ka tehisintellekti? Ron Schmelzer [ | Mis võib avaliku hukkamõistuni viia ja kas sarnane saatus võib ja peaks tagama ka tehisintellekti? Ron Schmelzer [6] kirjutas 2019. aastal, et üks levinumaid põhjuseid tehisintellekti kartmiseks peitub üldises ärevuses ja teadmatuses, milleks see võimeline võib olla. Inimestele ei meeldi masinad, mis muutuvad liiga nutikaks, sest me kardame, et me ei suuda neid kontrollida. Levinud on ka kartus, et tehisintellekt muutub halvaks või pahatahtlikku rolli mängivaks tegelaseks ning see põhjustab inimeste seas üleüldist ettevaatlikkust intelligentsete süsteemide ja tehnoloogiate arendamisel. Kardetakse ka seda, et kuna AI-süsteemid muutuvad intelligentsemaks ja neid süsteeme ümbritsev inimeste intelligentsus kasvab, ei ole meil ka selget ja kergesti ennustatavat suunda, kuhu asjad võiksid minna. Scmelzer[6] soovitab sellistes olukordades mõelda sellele, et inimkond on alati olnud suuteline muutuste ja uuendustega kaasas käima ning küllap suudab seda ka nüüd. [6]. | ||
Kui arvestada kaasaegseid võimalusi inimeste harimiseks, siis kuidas saaks kõige efektiivsemalt selle keerulise teema võimalikke häid ja halbu külgi huvirühmadele eesmärgipäraselt selgitada? | Kui arvestada kaasaegseid võimalusi inimeste harimiseks, siis kuidas saaks kõige efektiivsemalt selle keerulise teema võimalikke häid ja halbu külgi huvirühmadele eesmärgipäraselt selgitada? | ||
Revision as of 20:04, 28 November 2021
Miks kardetakse tehisintellekti?
Mis on tehisintellekt?
Tehisintellekt (inglise keeles artificial intelligence) on masina intellekt, mille all mõeldakse masina inimlaadseid võimeid, nagu õppimine, mõtlemine, planeerimine ja loovus. Tehisintellektiks peetakse ka arvuti teadusharu, mis tegeleb arvutiprogrammide loomisega. Programmide ülesandeks on inimeste intelligentsust mõista, kuid see ei piirdu vaid bioloogiliselt jälgitavate meetoditega. (http://www-formal.stanford.edu/jmc/whatisai/node1.html)
Juba vanadel kreeklastel olid müüdid robotite kohta ning Hiina ja Egiptuse insenerid ehitasid algelisi automaate, kuid kaasaegse tehisintellekti ametlikuks alguseks loetakse 1956. aastal New Hampshire'i osariigis Hannoveris Dartmouthi kolledžis toimunud konverentsi, kus võeti kasutusele mõiste "tehisintellekt". (https://www.livescience.com/49007-history-of-artificial-intelligence.html)
Euroopia komisjon on tehisintellekte määratlenud järgnevalt:
tarkvara: virtuaalassistendid, pildianalüüs, otsingumootorid, kõne- ja näotuvastussüsteemid
„füüsiline“ tehisintellekt: robotid, isejuhtivad autod, droonid, asjade internet (https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20200827STO85804/mis-on-tehisintellekt-ja-kuidas-seda-kasutatakse)
Tehisintellekt meie ümber
Tehissintellekt esineb tänapäevases elus mõnedes vormides. Kõige levinumad tehisintellekti näited on digitaalsed assistendid (Alexa, Siri jne) ja ChatBot'id, vehicle recognition identification programmid (väliskaamerad, mis loevad auto numbrit) ja robotitolmuimejad. On olemas ka teised näited, kuid need on kõige levinumad ja kasutatavad meie igapäevases elus. Mitte kõik inimesed mõtlevad sellest, kuidas töötavad asjad meie ümber. Reaalsuses meie ümber on palju rohkem tehisintellekti, kuidas sellest mõeldakse ning tehisintellekti mõte ei pea tekitada hirmu või ebamugavustunnet.
Veebilehed, eriti veebipoed kasutavad ChatBote selleks, et nad vastaksid inimeste küsimustele toodete või teenuste kohta. Kui ChatBot ei suuda vastata, siis süsteem ühendab kliendiga inimest, kes tegeleb küsimustega selles valdkonnas ja suudab abistada ja vastata. ChatBotid imiteerivad inimeste vestlust, selleks nad salvestavad reaalseid inimlike vestlusi ning tuginedes nendele leiavad õiget vastust. ChatBotid erinevad teineteisest ka sellega, et ühed oskavad oma informatsiooni uuendada (ehk advanced chatbots) ja õppida iga vestlusega, teised aga ei oma seda võimalust.
Virtuaalsed assistendid nagu Alexa ja Siri omavad ka ChatBotide funktsioone, kuid lisaks sellele nad kasutavad sinu informatsiooni selleks, et pakuda sinule kõige mugavamat probleemilahendust. Informatsioon, mida nad kasutavad ehk historical information on näiteks lokatsioon, eelmised internetiostud, perekonnaseis jne.
Robot tolmuimejad on ka tehisintellekti näidis. Tolmuimejarobot kasutad tehisintellekti selleks, et skaneerida eluruumi ning leida võimalikke objekte, mis võivad takistada tolmuimeja tööd. Tehisintellekti võimalus võimaldab ka nende tunniplaani koostamist. Analüüsides eluruumi tolmuimeja võib otsustada, kui tihti on vaja töötada ning ka seda, mis kellaajal see toimubki.
Vehicle Recognition Identification programmid on need, mis kasutab politsei vääliskaamerate jaoks. Kaamerad paiknevad teekonna juures ja nende tehisintellekt annab nendele võimalusi analüüsida, mille kiirusega sõiduk liigub ning lugeda autonumbri. Samal ajal kaamerad tegevad pilti, kui sõiduk rikustab sõidureegleid ja saadavad neid automaatselt süsteemi, kust see edasi läheb trahvi nimekirja ja rikustaja kätte meenutamisega, et tema peab trahvi maksma. Meenutamisega koos läheb tema pilt, kellaaeg, trahvi summa ja aadress, kus see pilt oli tehtud.
Need on mõned näited tehisintellekti kasutamisest meie ümber, reaalsuses neid on palju rohkem. Tehisintellekti kasutamine on laialt levinud tänapäevases elus ja selle kasutamine varieerub igapäevastest toimingutest keeruliste üllesannete lahendamiseni.
Ettevaalikkus tundmatu suhtes
Inimesed on alati kartnud kõike, mida nad ei mõista ega suuda seletada. Näiteks keskajal oli kodanikel probleeme inimeste nõidadeks tembeldamisega. Sageli tegelesid inimesed protsesside ennustamise, koduse ravimise või mõne muu protsessi jälgimise või parendamisega. Kui protsess aga kellelegi mõistmatuks jäi, võis eelpool nimetatud heatahtlik tegelane avastada ennast hoopiski fataalsest oluukorrast. Rain Kooli [5] on ühes oma arvamusartiklis meenutanud nõidadega käitumise tavasid. Ta selgitab, et nõiaprotsessid ja nõidade hukkamine olid kesk- ja uusaegses Euroopas kas just igapäevane, aga siiski üsna tavaline praktika. Kusjuures nõia mõiste oli lai ja tõenduspõhjatu. Nõiaks võis liigituda mõni nüüdisajastki tuttav isehakanud posija ja esoteerik, samas võis nõia märgi külge saada ka tõeline tark, kel loodusest leiduvate raviainete mõju nii käpas oli, et inimesed ta käest justkui imekombel abi said. Aga kogukonna silmis võis nõiaks päädida ka keegi, kes ülejäänutest kas füüsiliste või vaimsete omaduste poolest lihtsalt märgatavalt erines. [5].
Mis võib avaliku hukkamõistuni viia ja kas sarnane saatus võib ja peaks tagama ka tehisintellekti? Ron Schmelzer [6] kirjutas 2019. aastal, et üks levinumaid põhjuseid tehisintellekti kartmiseks peitub üldises ärevuses ja teadmatuses, milleks see võimeline võib olla. Inimestele ei meeldi masinad, mis muutuvad liiga nutikaks, sest me kardame, et me ei suuda neid kontrollida. Levinud on ka kartus, et tehisintellekt muutub halvaks või pahatahtlikku rolli mängivaks tegelaseks ning see põhjustab inimeste seas üleüldist ettevaatlikkust intelligentsete süsteemide ja tehnoloogiate arendamisel. Kardetakse ka seda, et kuna AI-süsteemid muutuvad intelligentsemaks ja neid süsteeme ümbritsev inimeste intelligentsus kasvab, ei ole meil ka selget ja kergesti ennustatavat suunda, kuhu asjad võiksid minna. Scmelzer[6] soovitab sellistes olukordades mõelda sellele, et inimkond on alati olnud suuteline muutuste ja uuendustega kaasas käima ning küllap suudab seda ka nüüd. [6].
Kui arvestada kaasaegseid võimalusi inimeste harimiseks, siis kuidas saaks kõige efektiivsemalt selle keerulise teema võimalikke häid ja halbu külgi huvirühmadele eesmärgipäraselt selgitada?
Tehisintellekt röövib inimestelt töökohad
Schmelzer [1] kirjutab, et murekohaks on see, et eelmises automatiseerimislaines vähendati drastiliselt ära sinisekraede töökohtade arvu (peamiselt tootmises) ning uue laine puhul võib karta juba ka valgekraede töökohtade pärast. Areneva tehisintellekti tõttu kaob vajadus ka koolitatud tööliste järele. Näiteks täna ohustab tehisintellekt auto- ja taksojuhte ning paljusid tarneahela, logistika ja tootmise lülides töötavaid inimesi. Forbes'i ajakirjanik leiab, et olukord on täna juba vastav eelnevalt kirjeldatud hirmudele ning seetõttu ei saa me rääkida võimalikust ohust, vaid reaalselt olukorrast.
Tehisintellekt põhjustab probleeme turvalisuse ja privaatsusega
Privaatsuse rikkumine, häkkimise lihtsustamine, deekfaked
Tehisintellekt pahatahtlikes kätes
Siia tuleb tekst
Suutmatus tehisintellekti kontrollida
Siia tuleb tekst
Kasutatud kirjandus
[1] [Online]. Saadaval: http://www-formal.stanford.edu/jmc/whatisai/node1.html. Viimati külastatud: ????
[2] T. Lewis, "A Brief History of Artificial Intelligence", 04.12.2021. [Online]. Saadaval: https://www.livescience.com/49007-history-of-artificial-intelligence.html. Viimati külastatud: 28.11.2021
[3] P. Boucher, "Artificial intelligence: How does it work, why does it matter, and what can we do about it?" European Parliament Panel, for the Future of Science and Technology, 28.06.2020. [Online]. Saadaval: https://www.europarl.europa.eu/stoa/en/document/EPRS_STU(2020)641547. Viimati külastatud: 28.11.2021.
[4] "What is a Digital Assistant?" Oracle. [Online]. Saadaval: https://www.oracle.com/chatbots/what-is-a-digital-assistant/. Viimati külastatud: 28.11.2021.
[5] R. Kooli, "Rain Kooli: üksikemad tuleriidale ehk 21. sajandi nõiajaht", ERR, 24.04.2017. [Online]. Saadaval: https://www.err.ee/591615/rain-kooli-uksikemad-tuleriidale-ehk-21-sajandi-noiajaht. Viimati külastatud: 28.11.2021.
[6] R. Schmelzer, "Should We Be Afraid of AI?", Forbes, 31.10.2019. [Online]. Saadaval: https://www.forbes.com/sites/cognitiveworld/2019/10/31/should-we-be-afraid-of-ai/?sh=36ce3a664331. Viimati külastatud: 28.11.2021.
[7] G. Abramovich, "5 Examples Of AI In Our Everyday Lives", Adobe Experience Cloud Blog, 01.07.2018. [Online]. Saadaval: https://business.adobe.com/blog/perspectives/5-examples-of-ai-in-our-everyday-lives. Viimati külastatud: 28.11.2021.
[8] B. Morgan, "Artificial Intelligence: Can it Replace Human Intelligence?", 08.02.2017. [Online]. Saadaval: https://medium.com/@BrentMorgan/artificial-intelligence-can-it-replace-human-intelligence-b250b9aec153. Viimati külastatud: 28.11.2021.
[9] M.Cegłowski, "Superintelligence The Idea That Eats Smart People", 29.10.2016.[Online]. Saadaval: https://idlewords.com/talks/superintelligence.htm. Viimati külastatud: 28.11.2021.
