Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, kuid ilma milleta saaks samahästi hakkama. Nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie eluist.

Tänapäeva näited

Tööturul

Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.

Pilv

"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1] See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

Digiturvalisus

Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

Allikad

1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)