DNS forwarder: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Aalamaa (talk | contribs)
No edit summary
Aalamaa (talk | contribs)
No edit summary
Line 1: Line 1:
DNS forwarder on DNS server, mis saadab teiste sisevõrgus olevate DNS serverite päringuid edasi välisvõrgus olevatele DNS serveritele. See tähendab seda, et see on tavaline DNS server kuhu teised sisevõrgus olevad DNS serverid pöörduvad oma päringutega, kui nad ei suuda seda lokaalselt lahendada. Kui ei ole määratud spetsiifilist DNS serverit mis käituks kui DNS forwarder siis saadab iga DNS server päringuid võrgust välja ise kasutades oma juurvihjeid, mis on kas lokaalseid autoritatiivsed või vahemälus olevad andmed. Tulemuseks on see, et suurel hulgal tähtsat sisevõrgu DNS informatsiooni on võimalik tuvastada internetist. Lisaks veel turvalisuse ja privaatsus küsimustele võib selline lahendus põhjustada suure välise liikluse, mis on kulukas ja ebatõhus, eriti kui tegemist on aeglase interneti ühendusega. Kasutades DNS forwarderi saab hallata nimelahendusi nende nimede jaoks, mis asuvad välisvõrgus (näiteks nimed mis asuvad internetis) ja muuta effektiivsemaks nimelahenduste käsitlemine arvutites, mis asuvad sisevõrgus. Kui määrata DNS server DNS forwarderiks, siis samas on määratud see vastutama ka välisvõrgu liikluse eest, mis tõttu on see variant ka turvalisem.
DNS forwarder on DNS server, mis saadab teiste sisevõrgus olevate DNS serverite päringuid edasi välisvõrgus olevatele DNS serveritele. See tähendab seda, et see on tavaline DNS server kuhu teised sisevõrgus olevad DNS serverid pöörduvad oma päringutega, kui nad ei suuda seda lokaalselt lahendada. Kui ei ole määratud spetsiifilist DNS serverit, mis käituks kui DNS forwarder siis saadab iga DNS server päringuid võrgust välja ise kasutades oma juurvihjeid, mis on kas lokaalseid autoritatiivsed või vahemälus olevad andmed. Tulemuseks on see, et suurel hulgal tähtsat sisevõrgu DNS informatsiooni on võimalik tuvastada internetist. Lisaks veel turvalisuse ja privaatsus küsimustele võib selline lahendus põhjustada suure välise liikluse, mis on kulukas ja ebatõhus, eriti kui tegemist on aeglase interneti ühendusega. Kasutades DNS forwarderi saab hallata nimelahendusi nende nimede jaoks, mis asuvad välisvõrgus (näiteks nimed mis asuvad internetis) ja muuta effektiivsemaks nimelahenduste käsitlemine arvutites, mis asuvad sisevõrgus. Kui määrata DNS server DNS forwarderiks, siis samas on määratud see vastutama ka välisvõrgu liikluse eest, mis tõttu on see variant ka turvalisem. Sellel forwarder serveril on suur vahemälu kus on välisvõrgus asuvate nimelahenduste informatsioon kuna kõik välised DNS päringud lahendatakse läbi selle serveri. Tänu sellele suudab DNS forwarder server väikese ajaga lahendada suurel hulgal väliseid DNS päringuid kasutades vahemälus olevaid andmeid ning seega vähendades interneti liiklust üle võrgu ja DNS klientide päringutele vastamise aega.
 
DNS server, mis on konfigureeritud kasutama forwarderi rolli käitub teistmoodi, kui tavaline DNS server.<br>
1. Kui DNS server saab päringu üritab ta seda lahendada kasutades primaarset ja sekundaarset tsooni mida see võõrustab ning vahemälu.<br>
2. Kui päringut ei saa teostada nende kohalike andmetega siis saadab ta päringu edasi sellele DNS serverile mis on konfigureeritud DNS forwarder’na.<br>
3. DNS server ootab põgusalt forwarderilt vastust ennem kui üritab kontakteeruda DNS serveritega mis on täpsustatud tema juurvihjetes.<br>
 
Kui DNS server edastab päringu DNS forwarder’le siis on see rekursiivne päring. See on erinev iteratiivsest päringust, mille DNS server saadab teisele DNS serverile standardse nimelahenduse päringu käigus <i>(nimelahendus mis ei sisalda DNS forwarder’i)</i>.


==DNS==
==DNS==

Revision as of 19:35, 6 December 2010

DNS forwarder on DNS server, mis saadab teiste sisevõrgus olevate DNS serverite päringuid edasi välisvõrgus olevatele DNS serveritele. See tähendab seda, et see on tavaline DNS server kuhu teised sisevõrgus olevad DNS serverid pöörduvad oma päringutega, kui nad ei suuda seda lokaalselt lahendada. Kui ei ole määratud spetsiifilist DNS serverit, mis käituks kui DNS forwarder siis saadab iga DNS server päringuid võrgust välja ise kasutades oma juurvihjeid, mis on kas lokaalseid autoritatiivsed või vahemälus olevad andmed. Tulemuseks on see, et suurel hulgal tähtsat sisevõrgu DNS informatsiooni on võimalik tuvastada internetist. Lisaks veel turvalisuse ja privaatsus küsimustele võib selline lahendus põhjustada suure välise liikluse, mis on kulukas ja ebatõhus, eriti kui tegemist on aeglase interneti ühendusega. Kasutades DNS forwarderi saab hallata nimelahendusi nende nimede jaoks, mis asuvad välisvõrgus (näiteks nimed mis asuvad internetis) ja muuta effektiivsemaks nimelahenduste käsitlemine arvutites, mis asuvad sisevõrgus. Kui määrata DNS server DNS forwarderiks, siis samas on määratud see vastutama ka välisvõrgu liikluse eest, mis tõttu on see variant ka turvalisem. Sellel forwarder serveril on suur vahemälu kus on välisvõrgus asuvate nimelahenduste informatsioon kuna kõik välised DNS päringud lahendatakse läbi selle serveri. Tänu sellele suudab DNS forwarder server väikese ajaga lahendada suurel hulgal väliseid DNS päringuid kasutades vahemälus olevaid andmeid ning seega vähendades interneti liiklust üle võrgu ja DNS klientide päringutele vastamise aega.

DNS server, mis on konfigureeritud kasutama forwarderi rolli käitub teistmoodi, kui tavaline DNS server.
1. Kui DNS server saab päringu üritab ta seda lahendada kasutades primaarset ja sekundaarset tsooni mida see võõrustab ning vahemälu.
2. Kui päringut ei saa teostada nende kohalike andmetega siis saadab ta päringu edasi sellele DNS serverile mis on konfigureeritud DNS forwarder’na.
3. DNS server ootab põgusalt forwarderilt vastust ennem kui üritab kontakteeruda DNS serveritega mis on täpsustatud tema juurvihjetes.

Kui DNS server edastab päringu DNS forwarder’le siis on see rekursiivne päring. See on erinev iteratiivsest päringust, mille DNS server saadab teisele DNS serverile standardse nimelahenduse päringu käigus (nimelahendus mis ei sisalda DNS forwarder’i).

DNS

Domeeninimede süsteem (ingl Domain Name System ehk DNS) on internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP-aadressideks. Toimides omalaadse "telefoniraamatuna", on antud süsteem tavatarbijate internetikasutuses hädavajalikud. Arvuti, mis on konfigureeritud täitmaks DNS teenust, nimetatakse nimeserveriks. Näiteks domeenile www.wikipedia.org vastab IP-aadress [91.198.174.2]. Kui esmane nimeserver ei leia enda nimekirjast vastet, saadab see päringu teisele serverile jne.

DNS-server

Nimeserver ehk DNS-server on andmesidevõrgus töötav server, mis pakub domeeninimede IP-aadressidega vastendamise teenust. Ilma nimeserveriteta saaks võrgus olevatele ressurssidele ligi ainult nende IP-aadressi teades. Näiteks kui soovitakse brauseris avada www.wikipedia.org, tuleks aadressiribale kirjutada www.wikipedia.org asemele [91.198.174.2]. Tänu nimeserverile pole aga seda vaja teha. Igal internetiteenuse pakkujal on olemas oma nimeserverid. Nende IP-aadressid edastatakse internetiühenduse loomisel automaatselt või sisestatakse eelnevalt käsitsi.

Valmistamisel...