Cloud Computing: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Akikas (talk | contribs)
Akikas (talk | contribs)
Line 37: Line 37:
Kliendi rolli täidab täiesti tavaline lauaarvuti, sülearvuti, PDA jne. - ainsaks eelduseks on, et seade omaks mingisugust tarkvara, mis suudaks täita veebibrauseri ülesandeid.
Kliendi rolli täidab täiesti tavaline lauaarvuti, sülearvuti, PDA jne. - ainsaks eelduseks on, et seade omaks mingisugust tarkvara, mis suudaks täita veebibrauseri ülesandeid.


Andemhoidlad koosnevad enamasti ''n'' serverist, milledes siis jooksevad rakendused või virtuaalsed masinad ning mida klient üle Interneti kasutama pääseb. Serverid võivad asuda ühel kindlal territooriumil, kuid levinum on variant, kus nad on hajutatult - üks ports kusagil Euroopas, teine Kanadas jne. Selline hajutamine aitab kaasa teenuste käideldavuse (kui üks ''site'' peaks rivist välja minema töötab teine edasi) ja turvalisuse (kui mõni küberkriminaal ühe ''site'' maha suudab võtta, jätkab teine tööd) tagamisele.
Andemhoidlad koosnevad enamasti ''n'' serverist, milledes siis jooksevad rakendused või virtuaalsed masinad ning mida klient üle Interneti kasutama pääseb. Serverid võivad asuda ühel kindlal territooriumil, kuid levinum on variant, kus nad on hajutatult - üks ports kusagil Euroopas, teine Kanadas jne. Selline hajutamine aitab kaasa teenuste käideldavuse (kui üks ''site'' peaks rivist välja minema töötab teine edasi) ja turvalisuse (kui mõni küberkriminaal ühe ''site'' "maha suudab võtta", jätkab teine tööd) tagamisele.





Revision as of 19:18, 9 January 2010

Artikli autor ja versioneerimine

Nimi: Argo Kikas
Grupp: AK41
Viimati muudetud: 09.01.2010

Versioon Lisatud Kommentaar
0.1 08.01.2010 Artikli alustamine
0.2 09.01.2010 Artikli täiendamine

Legend ja skoop

Tutvustada mõistet pilvarvutus. Eesmärk on artikkel kirjutada selliselt, et ka "tavaline inimene tänavalt", võiks peale lugemist öelda: "Ma enam-vähem tean, mis on pilvarvutus."

Sissejuhatus

Kiirelt arenevas ja pidevas muutumises olevas IT maailmas, kus uued trendid sünnivad ja surevad iga päev, pannakse lootused uuele arenevale nähtusele nimega pilvarvutus. Kuigi pilvarvutusest on kirjutatud ja räägitud juba mõnda aega, siis tegelikult ei ole endiselt ühest arusaama, mis ta tegelikult on. Tsiteerides Andy Isherwood'i (HP Tarkvara müügi osakonna asepresident Euroopas): "Kõik räägivad ja kirjutavad sellest, aga ma pole veel näinud, et kaks inimest kirjutaks-räägiks sellest samamoodi."

Pilvarvutus annab Teile võimaluse hoida kokku tark- ja riistvara soetamis kuludelt, kiirendab riist- ja tarkvara uuendamise (upgrade) protsesse, pakub piiramatut kettamahtu jne. Kas kõik ongi nii roosiline?

Pilvarvutus

Pilvarvutus (Cloud Computing) on Interneti põhiselt riist- ja tarkvaralisi IT "võimalusi" pakkuv hajussüsteem.

Pilvarvutussüsteemi moodustavad kolm põhikomponenti:

  • kliendid (clients)
  • serverid/andmehoidlad (servers/datacenter)
  • ja loomulikult Internet


Kliendi rolli täidab täiesti tavaline lauaarvuti, sülearvuti, PDA jne. - ainsaks eelduseks on, et seade omaks mingisugust tarkvara, mis suudaks täita veebibrauseri ülesandeid.

Andemhoidlad koosnevad enamasti n serverist, milledes siis jooksevad rakendused või virtuaalsed masinad ning mida klient üle Interneti kasutama pääseb. Serverid võivad asuda ühel kindlal territooriumil, kuid levinum on variant, kus nad on hajutatult - üks ports kusagil Euroopas, teine Kanadas jne. Selline hajutamine aitab kaasa teenuste käideldavuse (kui üks site peaks rivist välja minema töötab teine edasi) ja turvalisuse (kui mõni küberkriminaal ühe site "maha suudab võtta", jätkab teine tööd) tagamisele.




Pilvarvutus tähendab nii rakendusi, mida pakutakse üle Interneti kasutatavate teenustena, kui ka riistvara ja süsteemitarkvara andmekeskustes, mis selle teenuse pakkumis võimalikuks teevad.

Julgen väita, et suurem osa tänapäeva arvutikasutajatest kasutab mõnda teenust/rakendust, mis ei ole installeeritud nende arvutisse, vaid asub kusagil "pilves". Võtame näiteks Google Apps, mis sisaldab endas veebibrauseri kaudu kasutatavaid rakendusi nagu: Gmail (e-kirjad), Google Calendar (kalender), Google Sites (lemmik veebilehtede järjehoidja) jt. Just need on kõige lihtsamad näited pilvarvutuse pakutavatest võimalustest.

Pilvarvuti arhitektuur

Pilvarvuti komponendid

Pilvarvutuse mudelid