User:Msarapuu

Erialatutvustus

Essee

Iga riik ei ole e-riik

Mitte kõik riigid, kes ennast e-riigiks peavad ei ole seda. E-riiklus peaks minu silmis tähendama seda,et riik on innovatiivne, arenev ja läbipaistev. Laias laastus vastavad neile kriteeriumitele Euroopa riigid. E-riik ei ole lihtsalteraldiseisev virtuaalne maailm. See peab toetama riigivalitsemise eesmärke.USA püüdleb selles suunas, kuid oma suuruse tõttu on neil see keeruline. Samuti on seal suunas liikumas Austraalia. Aasia on küll tehnoliigiliselt väga arenenud, kuid otseselt e-riiklusest seal tõsiselt rääkida ei saa. E-riiklusega seoses on toodud kasutusele termin Gov 2.0(“Government 2.0, “valitsus 2.0”).

Euroopa riigid, kaasaarvatud Eesti, on minu arvates e-riigid. Kuigi arenemsiruumi muidugi on. Me kasutame aktiivselt infotehnoloogilisi lahendusi. Samuti püüavad valitusesed olla suhtluses rahvaga ja olla läbipaistvad. Mitte tegutseda nelja seina vahel ja teha omaette oma otsusi. Eestis saab enamus toiminguid teha ära digitaalselt. Maailmale eeskujuks olema oma e-valimiste süsteemiga. Samuti saame teha oma tuludeklaratsiooni täielikult digitaalselt. Üle kivide ja kändude on käima aetud digiretsepti süsteem.

Austraalia püüdleb Gov2.0 ehk e-riikluse suunas. Neil on plaanis riigi andmed muuta avatumaks ja kasutajasõbralikumaks teisisõnu Oped Data, aktiivne sotsiaalmeedia kasutus, mitmed ulatuslikud kaasamise algatused, nagu Lõuna-Austraalia arneguvisiooni loomine. Tõeline hitt on nn Grueni raport, mis loetleb spetsiaalselt kokku kutsutud töörühma soovitused valitsusele, et uue e-laine võimalused enda ja rahva hüvanguks maksimaalselt ära kasutada. Sellega võib tutvuda siin http://agimo.govspace.gov.au/2010/05/05/now-for-the-main-event-you/

Usa püüdleb samuti e-riikluse suunas, kuid kas nad ka kunagi sinna jõuavad ei ole ma kindel. Igas valitsuse tasandis on süsteemid erinevad - föderaalne, osariiklik, kohalik. Usa on nii suur riik ja kuna neil on iga osariik kui riik riigis oma endi süsteemidega on see ääretult keeruline. Siiski valitus liigub aktiivselt sellel suunal.

Aasia riigid on meile suureks eeskujuks tehnoliiga vallas. Jaapan ja Hiina on tehnoloogiliselt arenenuimad riigid. Samas e-riigi näiteks ei sobi nad kohe kuidagi. Seda selle tõttu, et nende valitsus ei ole kohe absoluutselt läbipaistev. Rahvas hoitakse valitsmeisest nii kaugel kui vähegi võimalik.

Minu arvates peaksid e-riik ja demokraatia käima käsikäes. Samuti peab e-riik hõlmava infotehnoloogilisi lahendusi. Riik peab olema pidevas arengus. Rahvas peaks saama osa riigi valitsemisest. Virtuaalne maailm peab ühilduma reaalse maailmaga. Soovi korral võiksime saada oma tegevused ära ajada kodus arvuti taga. Eestis see peaaegu nii ongi. Jätkame arenemsit e-riikluse suunas. Anname igaüks selleks oma panuse nüüd ja veel rohkem tulevikus.

Küsimus A

5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Küsimus 1